Issake, aga äkki ma lähen jälle paksuks!?

Koolis sai esimene õppeperiood kenasti viitega lõpetatud ning nüüd on mul nädalake hingetõmbepausi enne, kui uute teemadega edasi tuleb minna.
Ainuke lisakohustus on mul hetkel see õigusteaduse e-kursus, mis kestab kuni kolmanda detsembrini.
Sellest tulenevalt oli mul aega natukene oma hinges ringi sobrada ja mõningates asjades selgusele jõuda:

Esiteks, ma ei soovi õigusteadust õppima minna.
Antud e-kursus ongi nö sissejuhatav ja tutvustav kursus koolilõpetajatele, et neil oleks lihtsam otsustada, kuhu edasi õppima minna. Minu jaoks on see kursus olnud ainuõige valik, kuna muidu oleksin ma naiivse peaga läinud õigusteaduskonda sisse astuma ja sisse saamise korral ka sinna õppima asunud. Nüüd olen ma aga täiesti kindel, et õigusteadus ei ole mulle.

Teiseks, ma jõudsin hirmutava tõdemuseni, et mu toitumine on sama kohutav või isegi hullem, kui siis, kui ma veel ülekaaluline olin. No joke!
Ma söön hommikusöögiks enamasti midagi magusat ja siis tunnike hiljem on mul kõht tühi ja ma võtan kiirelt veel midagi magusat ja siis mõtlen, et ma pole midagi soolast söönud ja võtan veel soolase toidu ka peale. Ilmselt saab mul juba hommikusöögiga päevane kaloraaž napilt täis.

Ka tänast hommikut alustasin ma kohvi ja piparkookidega, kuni mulle meenus, et ma olin eile õhtul endale lubanud, et tänasest ma hakkan korralikuks. Ikkagi esmaspäev ju.
Sõin paar piparkooki ja siis ühe hurmaa. Võtsin veel teed ka kõrvale ja otsustasin, et sellest mulle hetkel piisab. Oleksin muidu tahtnud omletti, kuid ma olin piparkookidega oma kaloraaži juba nii kõrgele ajanud, et omletti sööme järgmise toidukorra ajal :)


Peale seda, kui ma otsustasin, et mu blogi ei ole enam kaalulangetusblogi ja mina ei ole enam kaalulangetaja, on kogu see toitumine kuidagi hukka läinud. Ma nagu päästsin kõik endale seatud piirid valla ning otsustasin, et ma söön kõike, mida tahan ja täpselt nii palju, kui mahub.

Mul kahjuks ei ole seda moraalset kompassi, mis mu vaid õigete valikuteni juhatab. Ma armastan magusat ja sardelle ja juustu ja küpsiseid. Ma usun, et ainukene põhjus, miks ma juba pea sajakilone pole on see, et ma teen trenni ja liigutan piisavalt.

Käisin täna ka kaalu peal ja, üllatus-üllatus, kilo on juurde tulnud.
Tänaseks siis kaalu 68,2 kilogrammi minu 173-sentimeetrise pikkuse juures. Seda pole üüratult palju, kuid minu keha rasvaprotsenti arvestades on see ilmselgelt natukene liiga palju pekki, kui üks tütarlaps kaasas kanda võiks.

Ma ei näe muide enda meelest üldse halb välja. Pigem just vastupidi - ma näen järjest parem välja. Ometigi ei ole tõenäoline, et ma olen endale tervelt kilo jagu lihast juurde kasvatanud, kuna mu toitumine paraku seda ei toeta. Seega, kõik lohutajad teemal "lihas kaalub rohkem kui pekk" - ma tänan lohutamast, kuid see pole paraku reaalne. Nuux!

 Suures hirmus jälle paksuks minna olen ma seega otsustanud midagi ette võtta ja vähemalt rohkem oma toitumisega tegeleda. Mingit kaalueesmärki ma ei sea ja ühtegi dieeti esialgu pidama ei hakka, kuid kaloreid kavatsen küll üles märkima hakata. Seda selleks, et oleks umbkaudnegi ülevaade oma õgardlusest olemas. Tahaks ju olla ikka ilus ja terve, mitte pidevalt kõht ja magu täis pugitud ja õnnetu.

Mõni toitumisnõustaja võiks nüüd teha mõne uue projekti, nagu Orgul oli, et aitame blogijad saledaks  vms :D Ma kohe liituks. Ma lihtsalt ei raatsi ise hetkel küll näiteks Fitlap'i eest maksta.

Minu jaoks peab kava järgimine olema lõbus ja värviline ja interaktiivne. Sellised A4 formaadis kuivad kavad hirmutavad mind. Need on nagu mingid raviminimekirjad vms. Jätavad natukene nukra mulje mulle. Orgul vist on mingi äpp nüüd isegi?

Oeh, eks peab seda asja kaaluma. Lisaks endale :D :D Get it? Kaaluma? Noh, sest ma kaalun ennast ja saan teada, kui raske ma olen.
Ahhh, ei tulnud hea nali. Vabandused :D

 Igastahes, ma tegelikkuses saaksin ju ise ka mingi mõnusate kalorivaeste toitude retseptid kokku koguda ja siis neid katsetada. See tundub mõnus ja huvitav projekt.
Teie võite ka mind suunata kusagile või sheerida mingeid retsepte. Selliseid, kus on ainult head asjad sees :)
Sel nädalal on mul ajakest ka natukene rohkem, et äkki saan normaalselt süüa tegema hakata ja sellega ka oma toitumise ree peale.
Jõulud on tulemas, enne seda võiks mõnda aega inimese moodi süüa, et siis saaks paar päeva looma kombel õgida :D

Kopp on ees

Meie imelisel imikul tuleb juba seitsekümmend triljonit aastat neljas hammas. Tänu sellele ta lihtsalt istuks mul kogu aeg süles. Kui sülle ei saa, siis ta nutab ikka sellise kire ja volüümiga, nagu oleks keegi reaalselt rulluiskudega üle ta sõrmede sõitnud. Ikka sügavalt südamest tuleb see nutt.

Eriti lõõgastav on see nutt siis, kui mul on kange pissihäda. Nagu, tegelt, beebi? Tegelt?

Võtan ta vannituppa kaasa ja panen põrandale, vean muidugi rõõmsa hunniku mänguasju ka kaasa. Tema muudkui röögib kopse välja. Võtan sülle - vaikus.

Oleks siis nii hästi, et võtangi ta sülle ja asi ants. Pffft. Looda sa. Kui sülle saab, siis puurib kiiruga ümbritsevaid põnevaid esemeid ja hakkab neid kõiki korraga endale tahtma. Käsi püsti ja muudkui õh ja õh. Ma ikka meeleheitlikult üritan talle igasugu asju näppu susata, et ta ometi tasa oleks, aga nii, kui ühe asja annan, tahab ta juba teist. Mul saavad lihtsalt käed otsa. Siis mõtlen geniaalselt, et toetan ta korra maha ja annan siis need asjad. KÕIK need asjad, aga siis ta jälle nutab.

Mu pea ähvardab lõhkeda. Eile olin sunnitud lausa valuvaigistit võtma, kuna pea täitsa uugas otsas.

Tänane öö oli kah paras põrgu. Öösiti ta mul enam ei söö ja viimane nädal on olnud lausa nii luksuslik, et ta jääb magama kell 20:30 ja esimest korda teeb häält alles 6-e paiku. Eilne öö oli aga paras horror. Esiteks, ta nuttis  terve päeva, siis jäi ta alles kell 23:00 magama ja ärkas iga kahe tunni tagant alates 00:30-st. Võehhh! Mingi nelja paiku tuli vist pikem paus sisse, aga kell 6 nuttis jälle ja siis ma lõpuks andsin talle ka tissi. Siis magas veel kaks tundi ja kaheksast oleme üleval. Einoh, hurrraa.
Abikaasa oli ka mugavalt kella 20-ni tööl. Kuradi puhkaja, ma ütlen :D

Nii palju on aga positiivset, et tänaseks on õudne hammas end igemest välja ajanud ja loodetavasti tuleb tänane öö natukene kergem.

Lisaks sellele, et mu titenutu karikas on üle ääre hakanud ajama, on mul ka trennist ja jooksmisest kopp nii ees. Mingi meeletu tüdimus on peal.
See Kayla kava läheb iga päevaga järjest raskemaks ja mingit trennirõõmu enam ei ole. Miks ma pooleli ei jäta, küsite? Noh, sest ma olen kümme friiking nädalat juba vastu pidanud ja ainult kaks on veel jäänud. See ajaks mind veel rohkem auku, kui ma sellega ka hakkama ei saaks.
Jooksmisest on ka nii villand juba. Muidu vast polekski, aga kuna imik enam kärus väga üle poole tunni ei maga, siis olen ma terve jooksu aja nagu valvel ja vaatan, et ega ta väga tigedaks ei saa seal kärus. Tal hakkab ju igav. Võib olla, kui saaks joostes omi mõtteid mõelda ja eemale kodustest kohustustest, oleks jooksmine meeldivam, aga hetkel on küll täitsa vastumeelne juba.

Kolmapäeval käisin oma jooksusõbraga tiirul ja see oli küll mõnus. Nii hea seltskonna nimel võin ma ju mõned kilomeetrid joosta ka.

Kuidas mu dieet läheb?
Noh, tundub, et sellega on praegu kõik okey.
Olen nagu teadlikumalt toituma hakanud.
Kui enne võtsin ikka mõne koogi või saiakese ka, kui poes käisin, siis nüüd katsun ikka tervislikke magustoite valida ja söön ka oluliselt rohkem juurvilju ja puuvilju. Nälga mul ei ole ja vastavalt enesetundele luban mõnikord natukene rohkem, kui 1700 kcal päevas. Üritan selle kaloraaži ikka alla 2000 hoida, kuid näiteks pika jooksu päeval ei plaani küll ainult 1700-ga hakkama saada.

Ma ise olen jumalast rahul selle otsusega, et toitumine kriitiliselt üle vaadata, kuid tundub, et osad lugejad peavad seda enesepiinamiseks.

Ma mõistan, et ma ei ole ilmselt oma senistest valikutest väga täpselt rääkinud ja te arvate, et kõik on niigi hästi, aga ma sõin enne ikka liiga palju ja liiga valesti.
Ei, rämpstoitu ma väga ei armasta, aga poolfabrikaadid - njämm!
Tavaline hommikusöök oli neli viilu sepikut, mõnus kiht taluvõid, sink, juust ja kurgiviil. Kõrvale kruus musta kohvi. Ja siis midagi magusat ju ka :) Enamasti oli selleks koogilõik või kaks, mõnikord šokolaad, mõnikord sefiir šokolaadis. Vahel pool pakki mingeid kaloririkkaid küpsiseid.
Hommikusöögist sain teinekord pea 1000 kalorit. Normaalne teie meelest?
Minu meelest pole.

Mida rohkem ma trenni tegin, seda rohkem ma tahtsin magusat. Ja sõin ka. Nii palju, kui tahtsin. Enamasti maiustasin õhtuti, kui beebi oli magama pandud. Istusin poole ööni arvutis ja sõin magusat.
Imestan siiani, et ma sajakilone pole.

Enne ei julgenud väga dieeditada ka, kuna beebi põhitoit oli ikkagi rinnapiim ja selline äkiline kaloraaži vähendamine võib rinnapiima kogust oluliselt mõjutada. Nüüd on õnneks Printsess juba suhteliselt segatoiduline ja piim on rohkem nagu vahepala. Seetõttu julgesingi kaloraaži nii palju vähendada ja endise 2300- pealt 1700-peale tõmmata. Ja nagu ma ka ütlesin, et see 1700 ei ole nii rangelt paigas. Vastavalt aktiivsusele.

Samuti võtsin vähemaks õhtust näksimist. Ei saa öelda, et seda üldse ei oleks, aga oluliselt vähem, kui varem.

Ja see kaalunumbri kiun. Kommenteeritakse sellise alatooniga, nagu ma näljutaksin end ja olen otsapidi juba alakaaluline. Kallis lugeja, minu kehamassiindeks ei ole alakaalule isegi mitte lähedal. See on oluliselt rohkem sinna ülekaalulisuse poole. Mu rasvaprotsent on nibin-nabin normaalne. Mõni kilo juurde võtta ja mu rasvaprotsent on juba üle normi. Saate aru, jah?
Mul on sedatüüpi keha, mis talletab kogu rasva tagumikku ja reitesse. Need on need osad minust, mida ma meeleldi kellelegi ei näita. Seal on ikka vohav tsellulism lahti. Päriselt ka.
Ma väldin selliste piltide üles panekut, kus mu kintsud ikka maru kohutavad välja näevad, aga see ei tähenda, et seda ei ole.

Siin väike screenshot mu videote väljavõttest.

esitan tõendi A

Saate aru, jah? Ma ei ole "niigi juba väga heas vormis".  Vormini on veel mõningane maa minna.

Esitan tõendi B

ähh, siit pole hästi näha

Küsite, mis see neli kilo kaalulangetust mulle enam annab? Noh, loodetavasti saan ma sellest üleliigsest rasvast lahti, mis end mu tagumikule on elama seadnud.

Kuidas see teie meelest siis peaks käima?

Ainult trenniga kaalu ei langeta, kallid kommenteerijad. Trenniga sa kulutad kaloreid ning kui suudad neid mitte tagasi süüa, siis kaal langeb. Vormid keha kuju kauniks küll, aga kaalu ainult trenniga ei langeta.

Arvatakse, et mu dieet on liiga ekstreemne. Päriselt? 1700 kcal on liiga ekstreemne?
Ma reaalselt olen näinud küll neid kuklani tõusvaid kulme, kui ma ütlen, et mu dieet on 1700 kcal. Enamasti öeldakse selle peale, et vau! päris palju saab siis ikka dieedi ajal süüa.
Sama oli selle Fitlap'i kavaga. Ma panin pildid üles koos kogustega ja inimesed vaatasin, et pühajeesus - nii suured kogused ja nii palju saab süüa. Ma olin seajuures näljasurma suremas.
1700 ei ole ekstreemselt väike kaloraaž. Ma EI NÄLJUTA ennast. Ma ei ole anoreksia lävel. Ma armastan süüa ja praegune dieet on selleks, et ma lihtsalt vähe koomale tõmbaksin oma maiustamist ja rämpsu söömist.
Mul on kergem end kontrollida, kui ma olen iseendale lubanud, et ma söön nii ja nii palju. Kaalulangetus on muidugi eriliselt mõnus boonus ja loodetavasti saan ma sel aastal oma eesmärkkaalu kätte.

Lisan siia juurde veel, et Herbalife'is soovitati mul lausa 59-ni oma kaalu langetada. Nii pidi ilus olema minu 173-e sentimeetrise pikkuse juures :) Tädike veel mainis, et ma ilmselt kooliajal olingi sellises kaalus. Eip. Ei olnud. Mina ei kujuta end sellises kaalus ettegi ja ei plaani sinnani ka kaalu langetada.

Aga nüüd ärkas beebikene üles ja tahab muidugi koos minuga blogida. Jess. Tõmban otsad kokku.

Õh! 

Jagage palun motivatsiooni ja ärge olge vastikud oma "appi, nii jõhker dieet!" kommentaaridega. Tšillääks.

Ahjaa, ja tulge homme ühistrenni ka. Pliis. 

Kehaanalüüs MyFitness'is + loos lugejatele

Käisin lõpuks ära kehaanalüüsis.
Tükk aega enne uursin, kuhu minna võiks ja lõpuks osutus valituks MyFitness.
Varasemalt olen ma käinud Apotheka apteegis kehakoostist mõõtmas (09.04.2015) ja siis mingil messil MyFitnessi telgis natukene lahjema aparaadiga suvel 2015.

Võrdlused on siin:

                            09.04.2015                          suvi 2015                     07.07.2017
Kaal                        73,9 kg                               68,4 kg                          68,4 kg
Rasva%                    35,4%                                 29,9%                           28,2%
Lihas%                     28,1%                                 30,7%                           31,0%
Vitseraalrasv             5                                          4                                     6(?)
BAV                       1494 kcal                            1448 kcal                     1309 kcal

Rohkem andmeid minu eilsest kehaanalüüsist:

Minu keha rasvata kaal on 49,1 kg (norm). Põhimõtteliselt saaksin ma nii vähe kaaluda, kui ma oma kintsupeki maha raputaksin :) :D ja üldse magusat ei sööks. Mitte kunagi. Iial. Never-ever.
Siin pikemalt ei peatu, kuna 49,1 kg ma kaaluda ei soovi. Aitäh!

Rasva mass 19,3 kg (üle 0,1). Siuke kogus pekki käib minuga igapäevaselt kaasas. Võeh!
Nagu ka selgus, siis seda on natukene palju. Minu pikkuse ja kaalu juures võiks rasva massi olla max 19,2 kg, a mul on 100 grammi üle normi. Kuradi kintsupekk, ma ütlen! Malakat vaja.
Rasva% 28,2 (norm).

Pehmed koed (lihased) 45,2 kg (norm). Lihasprotsent tuleb kiirelt arvutades 31%.


Kõhupiirkonna analüüs
Vitseraalse rasva tase 6, rasva 43 kuupsentimeetrit (norm).
Vööümbermõõt (ei tea, kust see masin mõõtis) 78,6 cm. Norm on minu mõõtude juures kuni 88 cm, seega sellega on hästi.
Talje ja puusade suhe 0,79 (norm 0,7-0,85), seega ka see on normis.

Keha tüüp: Normaalne (õnneks ei testinud nad mu vaimset tervist, eksju)

Üle kere jaotub rasv ja lihas suhteliselt ühtlaselt. Kui ma olen varasemalt alati arvanud, et mul on sedatüüpi keha, mis talletab peki kõik kintsudesse, siis tuleb välja, et päris nii see ei ole. Mu kintsud on lihtsalt tselluliidised, aga nii meeletut rasvaprotsendi vahet ei ole, kui ma oleks eeldanud.

Kätes on mul jaksu võrdselt, aga jalgadest on vasak jalg tuntavalt nõrgem. See tuleb sellest, et ma ei oska vasaku jalaga mõningaid harjutusi nii õige tehnikaga teha, kui oleks vaja. Mu jalg käib kuidagi sissepoole või miskit. Treener soovitas jalgu treenides alustada vasakust jalast.

Kehakaalu soovituslike muutuste juhis
Tark aparaat andis mulle ka sõbralikke soovitusi, kuidas ennast veel fantastilisemaks teha.

Ideaalne kaal oleks mulle aparaadi soovitusel 64 kg. Olen sellega nõus.
Selle kaalu saavutamiseks tuleks maha raputada 3,3 kg pekki ja 0,9 kg lihast. See lihaste kadu on paraku vältimatu. Kui saaks, siis kaotaks muidugi ainult pekki.

Masin soovitas dieedi ajal süüa iga päev 1796 kcal (ümmarguselt siis 1800) ja liigutada 330 kcal väärtuses. Siis peaks mu kaal langema rasva arvelt 0,5 kg nädalas ja oleksin ideaalkaalus seitsme nädalaga.

Heh. Ilus soovitus ju täitsa. Äkki teeb ära selle asja millalgi, kui magusaisu järele andma hakkab.
Ideaalkaal kõlab ju hästi, eks.

Oma pekke käisin mõõtmas Tartu Lõunakeskuse MyFitnessis.
Ma pole seal mitte kunagi käinud. See asub seal keldrikorrusel uisuväljaku kõrval kohe.

Vastuvõtt oli ülisõbralik. Tundub, et spordiklubides on administraatoritele nõue, et nad naerataksid ja jumala eest külastajas mingit ebamugavustunnet ei tekitaks.
Mulle selgitati kenasti kuidas sisse saab, kuhu minna ja keda oodata. Aitäh, armas administraatori-tütarlaps.

Kehaanalüüsi viis läbi Taavi Merisalu.
Selline noor mees, räägib võrdlemisi kiiresti :)
Tore oli see, et ta oli rasvaprotsendist ja kaalulangetusest rääkides maru ettevaatlik. Noh, peale analüüsi tulemuste välja trükkimist vaatasime need koos üle. Ta küsis kohe, et mis mind täpsemalt huvitab. Ma tahtsin põhiliselt oma rasvaprotsenti teada ja seda, kuidas ma seda vähendada saaksin.
Vaatasime kogu tulemuste kogumi koos üle ja rasvaprotsendi juures ta ütles jah, et see võiks olla natukene madalam. Siis kiirelt suskas vahele, et praegu ei ole ka midagi pahasti, aga siis oleks veel parem :) Ja siis naeratas kohmakalt :D
Muidu pidi minu, kui keha, üldine olukord olema väga hea. Jätkata samas vaimus. Kui ainult nüüd selle rasvaprotsendi paar pügalat madalamaks saaks :)

Eks ma ise ka tegin seal lolle nalju :) ja ajasin noore härra natukene segadusse.

Noh, see masin küsib vanust ja sugu, kui mõõtma hakkab. Vanuse ma ütlesin, aga selle soo küsimise juures viskasin nalja, et tänapäeval ei pea sellele küsimusele vastama. Ei saa eeldada, et ma olen naine :D :D Ise muidugi naersin, et Mann - hästi paned. Salamisi self-five'isin ennast oma peas.
Taavi ei arvanud sellest esialgu midagi. Ei naernud. Ups! (kohmakas naeratus)

Mõni hetk hiljem sai ta aru, et ma tegin nalja ja lisas, et jajahhh, tänapäeval küsitakse, et kas sa automaatselt eeldasid, et ma olen naine. :D :D
Aru sai! Haaaah! :D
Siis me naersime mõlemad.

Ma ei ole normaalne, ma tean. Andestage.

Kes 9gag-i regulaarselt külastab, see sai ka aru. See on nali selle uue "sugu ei määra mind" poliitika üle.

Aga, et te ka teada saaksite, mis soost te olete ja kui palju teis pekki on, siis loosin lugejate vahel välja ühe tasuta kehaanalüüsi MyFitness'is.

Neil on klubid viies Eesti linnas ja nendest kõigis saab oma keha analüüsimas käia.

Midagi kartma ei pea, kuna nad on väga sõbralikud.

Loosis osalemiseks pane "Like" minu blogi Facebook'i lehele SIIN  ja anna kommentaarides märku, et sa tahad loosis osaleda.

Võitja loosin välja juba järgmisel reedel 14.07.2017.

Olge muhedad!

Väiksed trikid, imenipid

Nonii. Selleks korraks jaanid peetud, nüüd saab hakata rahus jõuludeks valmistuma.
A mitte ei saa aru, mis nali see nüüd oli, et jaanipäeval ilus ilm oli? Kuskil oli vist mingi lühis.

Meie pere veetis jaanipäeva Viljandis sõbranna juures. Seal oli beebiga mugav, kuna pralle käis vastvalminud uhkes saunamajas ja lapsed magasid elumajas. Printses kasvatas jaaniks enda hamba kah igeme seest välja ja oli lausa harjumatult heas tujus. Magama jäi kell 21:30 ja süüa nõudis kell 00:30. Vahepealse aja sain mõnuga saunatada ja seltskonda nautida. Inimese tunne kohe :)

Kes nüüd teada tahab, kuidas mul kaalu ja toitumisega asjad on, siis pean tunnistama, et sõbranna valmistatud hõrgutistele ei suuda ma iial ei öelda. Sõin kõike, mida pakuti.
Mul ei ole mingeid süümepiinu kah.

Nädal on olnud kenasti aktiivne ja igati trennilainel. Ka veel enne Viljandisse sõitu tegin 5,5 km jooksu ja Kayla kava teise nädala reede harjutused ära.

Krt, jõhker on see Kayla. Päriselt. Huh! Harjutustele paberil peale vaadates on küll suhteliselt lihtne, kuna harjutused on pigem lihtsakoelised ja ka kordusi ei tundu liialt palju, aga praktikas on asi ikka päris hull. Isegi kintsud higistavad suurest kurbusest.

Nende commando'dega ma hõõrusin endal küünarnukilt naha marraskile. Täitsa kohe nagu verele ja värki. Tegin kiiresti ja kummimatil ja nahk lihtsalt sulas (ilmselt oli kuulda ka vilinat). Aia!


Väike ülevaade nädala trennidest:

E - Kayla kava (2. nädal) + kõhulihased 35 minutit, kalorikulu 307 kcal
T - jooks 9,8 km ajaga 1:08, keskmine pulss 145 bpm. Kalorikulu 756 kcal
K - Kayla kava 38 minutit, kalorikulu 170 kcal
N - puhkepäev
R - jooks 5,5 km ajaga 35:47, pulss 150 bpm, kalorikulu 407 kcal + Kayla kava 35 min, kalorikulu 205 kcal
L - puhkepäev
P - puhkepäev

Lisan vahemärkuseks, et neil nn puhkepäevadel olen ma ikka jalutamas käinud Printsessiga. Paar tunnikest päevas vantsin selle väikse imega mööda linna.

Kaalu ma ei tea, kuna ma lihtsalt pole saanud mahti hommikul kaaluda. Õhtust kaalu ma ei tahagi teada, kuna see näitab seitset tonni või midagi :) Eks ta ikka seal 67-68 kg juures on. Vaevalt ma nüüd meeletult olen juurde hakanud võtma.

Olen otsustanud oma elu keeruliseks elama hakata. Mulle tuli taaskord mingi dieedituhin peale, aga ma armastan liialt toitu, et päris konkreetse kava järgi süüa.
Seega... (trummipõrin) kavatsen katsetada igasuguseid "nippe" ja "trikke", kuidas näksimisest hoiduda ja mitte rämpsu süüa. 

Kõlab juba eos tegelikult päris masendavalt, kuna näksimine ja rämps on ju parim osa elust, eksju :D

Mul on endal ka neid nippe juba kogunenud, kuid ma alati ei taha neid kasutada. Eriti siis, kui kodus on midagi head süüa.

Aga uuel nädalal ma teen selle ära! Näksin õigel ajal ja õigeid asju ja katsetan enda peal erinevaid kuulsaid ja vähem kuulsaid dieedinippe. Võtan uuesti kasutusele ka MyfitnessPal'i , kuhu märgin oma söödud toidud ning üritan jääda planeeritud 2100 kcal raamesse.
Kaalun ennast ka homme hommikul, et oleks näha, kas selline piiramine ennast ka ära tasub.

Nipid, mida katsun järgida:

• joo päeva jooksul palju vett!
• õhtul peale viimast söögikorda pese hambad puhtaks. Peale seda ei teki enam vajadust näksida.
• söö regulaarselt!

Kurjam, ma üritan siin netist leitud nippe kirja panna ja ma juba järgin neist enamusi. Polegi nagu siia midagi väga kirjutada.
Alkoholi ma ei joo, kohvi joon mustalt ja suhkruta, vett joon palju, valget saia ei söö, margariini, majoneesi ei söö. Magustoiduks teen endale ise toorkakaost, maitsetsamata jogurtist ja steviast kreemi. Liha kõrvale söön juurvilju, mitte makaroni või kartulit.

Ainus, mida ma saaksin vähendada on maiustuste söömine. Noh, mõned kommid või küpsised leiavad ikka igapäevaselt oma tee mu makku ja ma tegelikult ei raatsi seda päris ära jätta. Viu-viu-viu!

Aga, okey, teeme siis nii, et see nädal aega ma katsun kommid ja küpsised asendada murelite, maasikate ja arbuusiga.

Hoidke mulle pöialt!


Lugejad, jagage enda nippe ka! 

Mida veel võiks katsetada, kui magusaisu hakkab silmanägemist nillima?



P.S. üks lugeja ütles mulle lõpuks toidupoes tsau! Olin suhteliselt sillas! #pidinkusagiläramainima 

Veidi rajalt maas. Või, noh ... rada? Mis rada?

Väljas on suvi. Ptüi! Väljas on kevad. Loodetavasti ei ole uuel nädalal jälle talv (ptüi-ptüi-ptüi).
Tänu sellele olen ma arvutist enamuse päevast nii kaugel, kui kaugel üldse olla saab.
Kogu majapidamine on unarusse jäänud, pooleliolev kudumistöö seisab nukralt riiulis, talvejoped ootavad ärapanemist, blogi ootab kirjutamist. Oeh :)

Ma pole päris pikalt juba kaaluteemalisi postitusi teinud. "Mure" nimelt selles, et ma olen vist saavutanud oma "oh, päris okey kaal ju" kaalu. Mitte ideaali, milleks on nii 64-65 kg (pigem 65 vist), vaid just sellise kaalu, et enam nagu ei viitsi rabeleda.
Kunagi, kui ma tselluliidist ja venitusarmidest kirjutasin, siis juhtus kuidagi nii, et hakati kommenteerima, et ma ei ole ilmselt kunagi rahul ja, et asi kakub juba toitumishäire poole ja kuidas mul on ikka madal enesehinnang ja kõik on peas kinni jne jne. Et, kui ma saangi oma 65 kg kätte, siis tahan veel madalamat kaalu ja lõpuks pole 55 kg juures ka rahul. Haaah! I wish!

Ei! Mul ei ole mingeid tõsiseid toitumishäireid, depressiooni, muid ravi vajavaid seisundeid. Päriselt ka. Ma lihtsalt blogin. Blogisse saavad kirja minu mõtted ja ma usun küll, et 99% naistest on mingil hetkel arvanud, et nende teatavad kehaosad on mõningate riiete jaoks liiga rasvased. Päriselt. Isegi need ilusad, üldsuse mõistes peenikesed neiud. Ja ilmselt nad tegelikult ennast peletisteks ei pea.
Kõik inimesed on end millalgi ebakindlana tundnud, kindlasti on. Mitte kaalu või välimuse pärast ehk, aga mingi asja pärast kindlasti. See ei tähenda, et kõik inimesed ravi vajavad. Aitab sellest jutust!

Ühesõnaga, mina olen see naine, kes on nüüd rahul. Ma küll kirjutan, et mu põlved on tselluliidised ja mu kintsud on rõvedad ja lühikesete pükstega olen nigu peletis, aga see ei tähenda seda, et ma kavatsen ennast näljutada või nurgas nutta. See ei tähenda seda, et ma iga päev ja iga minut mõtlen, et ma olen kole. Ma olen täiega ilus!

Siin ma olen Kvartali Zara's ja pildistan ennast, sest ma nägin enda meelest peenike välja :)

Ma näen päevast päeva, kuidas mu keha muutub ja seda ainult paremaks. Ma olen palju ilusam, kui ma olin näiteks aasta tagasi ja ma olen aasta pärast ilusam, kui ma olen nüüd.

Kaaluga on nii, et ma sain oma teadliku elu kõige madalama kaalu - 66,9 kg - kätte ja peale seda on see kõikunud üles-alla vastavalt sellele, kui palju ma õhtul söön. Täna hommikul näitas kaal 67,5 kg ja see sobis mulle. See on endiselt 1,5 kg vähem, kui ma kaalusin enne rasedaks jäämist, mis on minu jaoks juba ülihästi.


Aga nüüd sellest rajast ja sellest maha libisemisest.
Ma ei ole oma Fitlap'i keskkonda sisse loginud juba hea mitu nädalat. Ma ei loe kaloreid, ma söön kommi, jäätist, kooki. Mitte ainult, muidugi. Ma söön jäätist siis, kui mul isu tuleb. Kooki söön siis, kui keegi pakub ja kommi söön õhtul telekat vaadates. Mitte igal õhtul, aga näiteks just praegu näksin siia blogimise kõrvale pähkleid ja kummikomme. Eile sõin linnupiima komme 2-3 enne uinumist. No, oli magusaisu :)

Selline kaalulangetaja olengi.

Tegelikkuses asi nii hirmus pole, ma lihtsalt maiustan ka ikka vahest. Muidu toitun ikka kenasti ja mitmekesiselt. Söön palju juurvilja, puuvilja, väldin liigset suhkrut, valget jahu, hakkasin suuremat tähelepanu pöörama makrode tasakaalule ning seoses sellega tarbin rohkem valku jne jne.

Trenniga on aga hoopis teine lugu. MA ARMASTAN TRENNI!

Ma pole kordagi veel mõelnud, et appi, ma ei jaksa enam trenni teha. Või, et kas ma pean elu lõpuni nii rabelema?
Toitumisega oli küll mingi hetk see mõte, et appi - elu lõpuni ei tohi magusat süüa? Tegelt?

Aga trenni ma võingi teha elu lõpuni. Vähemalt hetkel on selline tunne.
Kuna ma leidsin endale nüüd ka trennisõbra, siis läheb joostes aeg nii kiiresti, et ei jõuagi nagu seltskonda nautima hakata, kui juba peab koju minema - tšau, Berli!

Sel nädalal tegime jooksusõbraga esmaspäeval ühe pika jooksu (15 km), kolmapäeval lühikese jooksu ja välijõusaali ja reedel käisin ise Arcticus jõutrenni tegemas.

Ülejäänud päevadel marssisin ikka oma imelise imikuga mööda linna ja kulutasin pekke.
Ei suuda/taha lihtsalt selliste ilmadega toas passida ja väljas olles on ju palju mõnusam linna imetleda, kui paigal passida. Ja ega need Pokemonid ennast ise kinni ei püüa :D :D :D

Ilmselt on mõningad trennihundid, kes peavad minu trenninädalat suhteliselt lahjaks, aga minu jaoks on see täpselt paras. Vahel teen 4 korda, vahel 3 korda trenni. Ja see ei tähenda, et ma ülejäänud päevadel kodus istun ja miskit ei tee. Ma liigun ikka igapäevaselt, kuna beebi magab pea kõik päevauned väljas kärutades. See teeb päevas ikka hea 10-15 km kõndi. Vähemalt.

Ma ei teagi, kuhu ma selle pika ja ähmase postitusega jõuda tahan ...

Ahjaa - ma tahtsin teada anda, et ma ei ole ennast kaalunud ja sellest postitust teinud, kuna see ei ole minu jaoks hetkel aktuaalne.
Ma olen hetkel nii ilus lihtsalt, et ma ei soovi dieeti pidada. :D Päriselt!

See on hea tunne. See on väga hea tunne, kui sa tunned, et sa ei tunne enam midagi. Või, noh. Et sa ei tunne, et oi-oi, see kummikomm on küll liiast. Pole süümekaid, pole stressi, on ainult trennitahe, hea tuju ja kevaaaaaad!

Ahhhh. See imeilus kaal ja see imeilus millegi saavutamise tunne.

Ma olen saavutanud hea vormi. Ma päriselt tunnen nii ja loodan, et te kõik jõuate oma elus selle punktini, kus te olete oma saavutatuga nii rahul, et te peate sellele mõeldes lausa sügavalt sisse hingama.

Tagumik ja kints tahavad veel tööd, aga olukord on parem kui varem  ;)

Tsiviilriides kah 

Mina treenin edasi ja kavatsen oma jalad piltilusaks vormida. Tagumiku eeldatavasti ka, aga eks näis, kuidas toiduga läbirääkimised lähevad.
Suve kavatsen nautida lühikestes kleitides, seelikutes ja pükstes ja bikiinides (eeldatavasti mitte tänavapildis).

Hurrraaaa! Elagu mitte-dieet!

Aga nüüd aitab naljast. Kell on palju ja minul ikka veel kuputamata.

Tsauka-plauka!


Mariliis

Kaalumine 30.04 ja nädala kokkuvõte

Raske südamega alustan tänast postitust. Ja mitte ainult südamega - keha on ka raske :D

Sel nädalal oli kolmapäeval mu poja sünnipäev ja laupäeval mu abikaasa sünnipäev. Ja ei, see ei tähenda seda, et ma sõin kolmapäeval ühe tüki torti ja laupäeval ühe tüki torti. Terve nädal on olnud kaos ja meeleheitlik magusa hävitamine. Ma pole vist kunagi ühe nädala jooksul nii palju kooki suust sisse ajanud, kui eelmisel nädalal.

Eks ma nädala sees ka ikka kaalusin ennast mõned korrad ja hoidsin pöialt, et midagi juurde ei tuleks.

Haaaah! Tean küll enda vedamist - tuli juurde muidugi!

Eelmise nädala kaal 67,8 kg, selle nädala kaal 68,5 kg :)
Nädalaga olen turjale kasvatanud 700 grammi rasva.

Unustasin kaalumise ajal endast pilti teha, kuna ... noh...lapsed :)

Aga tegin endast eile õhtul tuduriietega pilti, kuna mulle tundub, et mu jalad on kuputamise tagajärjel palju ilusamaks muutunud. Asi võib muidugi olla ka selles hämaras valguses, mis meil õhtuti magamistoas on :)

Ka trenni kohapealt oli eelnev nädal maru kehvake. Piinlik lausa seda siia kirja panna.

E - puhkepäev. Šoppasin ja jalutasin lapsega 4,7 km
T - jalutasin käruga 8,1 km
K - jooksin 9,6 km
N - jalutasin 8 km
R - lindil jooks 4,5 km, sõudeergomeetril 3 km ja jõusaal 45 min
L - taevast sadas pussnuge, seega tegin minimaalse jalutustiiru beebiga. Endomondot tööle ei pannud, aga jalutasin ca 1,5 tundi
P - jalutasin käruga 11,6 km

Jalutasin kokku 32,4 km, jooksin 14,1 km, jõusaali 45 min.

Täna algas uus kuu, mis tähendab aga seda, et mul on võimalus ennast taaskord käsile võtta. Noh, sest nädala või kuu keskel selliseid asju ei tehta. See oleks ennekuulmatu, kui ma lambist oleks näiteks neljapäeval ennast kätte võtnud ja kava järgima hakanud. Pffft.

Pidime Regiina tegelikult alguses täna tegema ühe kavajärgse päeva jälle, aga mul on viimased päevad nii kiire olnud, et ei jõudnud isegi Fitlapi menüüd üle vaatama ja ostunimekirja koostama, et saaks kõik vajaliku toidukraami valmis osta. Tänast päeva alustasin väikese omaloominguga - sõin kaerahelbeputru ja magustoiduks ühe õuna. Nüüd joon teed a blogin :)

Aga homme kavatsen ma jälle teha 100% Fitlapi päeva.

Siinkohal kutsuksin ka lugejaid üles endaga liituma.

02.05.2017 sööme 100% toitumiskava järgi ja postitame sellest pildid Instagram'i kasutades #iseoledpaks või Facebooki minu blogi seinale vastava teema kommentaaridesse. 

Regiina, lööd kampa?

Kes veel kampa lööb, see annab endast märku. Kes pilte postitada ei taha, see ei pea. Lihtsalt äge oleks kõigi dieettoite näha ja kiunuda, kuidas teised saavad palju rohkem süüa, kui sina. Või vastupidi, naerda teiste üle, kes vähe süüa saavad :D :D

Selline eestlaslik kiun, nagu ikka :)

Ahjaa, kuni 03.05 on Kupud.ee lehel kogu kaup 10% soodsam, kui kasutate sooduskoodi "Mariliis10". Seega, kes on mõelnud, et peaks sellest kintsupekist enne suve ikka lahti saama, see tellib ja kuputab nii, et maa must :)

Praeguseks kõik. Olge siis homme minuga koos tublid. Pliiiiiiis! Üksi on raske saledaks saada.


Tsauka!


Mariliis

Kaalumine 02.04

Eelmine nädal oli kõike muud, kui ideaalne. Jõusaali jõudsin ainult korra, jooksmas käisin korra ja nädalavahetusel sõin saiakesi, pirukaid ja kommi. Selline absoluutselt mitte kaalulangetajale sobilik nädal.

Ei teagi miks ma üldse iga nädal ennast kaalun. Eks ma salamisi ikka loodan, et hoolimata süsivesikute kuritarvitamisest ja liigsest söömisest mu kaal määdzikli langeb. Noh, seda on ju varem juhtunud küll.

Trenni kohapealt oli nädal nigel seetõttu, et mu abikaasa läks taas tööle ja ma saan jõusaalis käia ainult tema vabadel päevadel. Neid sattus sellesse nädalasse 2, aga teisel päeval ei olnud mind ennast kodus. Pidin sõbranna juurde sööma sõitma. Sünnipäev, noh! :)

Kaalumisest:

Eelmise nädala kaal 69,1 kg, sel nädalal näitas kaal 69,5 kg :) Seega juures 400 grammi?
See võib vabalt olla ka sellest, et need saiakeste jäägid on endiselt mu organismis. Väga tõsiselt seda kaalutõusu ei võtaks. Esialgu...

Tunnen ennast küll paksu ja koledana, aga see käib selle juurde, kui nädal aega logeleda ja süüa. Tegelt ka. Kui trenni teed, siis on tunne ka kohe sale. Puhtalt selle pärast juba tasub ennast liigutada.

Liigutamisest:

E- jalutuskäik 14,5 km
T- jalutuskäik 12,2 km
K- lindil jooks 6,3 km/45 min, jõusaal 40 min
N- jalutuskäik 6,5 km (käisin lapse lõunaune ajal poodlemas)
R- sõitsin sõbranna juurde - ei mingit liigutamist, ainult sõin :)
L- pikk jooks madala pulsiga 14,8 km/1h 45min
P- jalutuskäik 12,6 km ja Ele väljakutse raames 7 min kõhulihastele (appi, ma suht surin)

Suhteliselt pointless tundub see enda kaalumine, kuna kaalulangetus ilmselgelt ei ole hetkel prioriteediks. Ma ei teagi, miks. Äkki ma oma peas enam ei arva, et ma paks olen. Midagi on nagu juhtunud.
Motivatsiooniga iseenesest mul probleeme pole olnud, kuna tahtmine ilus olla on nagu iseenesest olemas. Alati. Nüüd on nagu mingi krõks käinud ja see number kaalul ei motiveeri enam. Trenni tahaks küll teha, joosta tahaks, kõndida tahaks. Kuna ilmad ähvardavad ka ilusaks minna, siis mittejooksmist enam miski välja ei vabanda. Jõusaaliga on aga jätkuvalt nii, et abikaasa vabadel päevadel pean hagu andma. Aga, kui ma juba saali saan, siis mingist viitsimatusest küll juttu pole - jõusaal on puhas rõõm!

Kaalulangus algab köögist. Teate seda ütlust jah? Noh, minul on köögis ootamas palju head sööki (ei, mitte kommid, küpsised ja krõpsud) - proteiinipudingud, kohupiimakreemid, pähklid, riisivahvlid šokolaadiga ja vahel ka mõni patune jäätis. Lisaks armastan ma paneeritud brokolit ja Pehmikut merevaiguga. Idee poolest pole rämps, kui kogused oleksid mõõdukad ja makrod tasakaalus. Paraku ma oma ürgnälga taltsutada pole tahtnud ja nii ma muudkui söön. Kui on isu, siis söön.

Mõned pildid sellest nädalast ka -

jõusaali selfie

aaaahhhh, need kotletid :) Rimides müügil

Pikk jooks

Sel nädalal katsun rohkem õue jooksma jõuda. Jõusaali saan ühe korra kindlasti (just sätin sinnapoole). Lisaks katsun veidi mõtteid korrastada ja jõuda mingile otsusele, kas langetada kaalu veidi agressiivsemalt või mitte.

Teie aga andke paremal ülemises ääres paiknevas küsitluses teada, kas sooviksite lugeda ka titemajandusest. Teeksin eraldi lehe, kuhu alla koondan titejutud. Kaalumise postitusi see segama ei hakkaks. Vahel lihtsalt ei ole kaalublogis miskit kirjutada, aga imikutest on palju rääkida :)

Aga hetkel ma lahkun teie meeldivast seltskonnast.

Tsauki!

Mariliis

Kaalumine 26.03

Olen esmaspäevast saadik nohune ja köhane. Ja mitte lihtsalt natukene haige, vaid tunne on, nagu oleks rongi alla jäänud. Teisipäeval reaalselt mõtlesin, et olengi terve öö üleval, sest nina oli täiesti kinni ja niimoodi magada ma ei suuda. Tegelikult on tänaseks juba parem, aga etteruttavalt võin öelda, et jõusaali jõudsingi sel nädalal vaid ühel korral.

Täna hommikul ei olnud mingit tahtmist kaalule minna, kuna olin üpris kindel, et midagi on juurde tulnud. See toimib kuidagi nii, et kohe, kui ühe trenni vahele jätad, tundud endale paksu vaalana. Kõht tundub ees olevat, kintsud palju paksemad ja riided kitsamad. Päriselt. See on mingi kiiks mul. Nagu ma suudaks tegelt ka kuue päevaga end ülekaaluliseks süüa. Haaah :)

Aga räägime siis asjast -

Eelmise nädala kaal 69,9 kg, täna hommikul 69,1!!!!!
Saate aru, ma olen logelemise ja söömisega 0,8 kg alla võtnud.
Ma reaalselt tulin kaalu pealt maha, vedasin kaalu teise kohta ja kaalusin uuesti. Ja nii mitu korda. Ma reaalselt ei uskunud, et kaal midagi ilusat näitab.

Igatahes olen oma kaaluga väga rahul.

Asi võib vabalt olla selles, et jõutreeninguga hoiab keha rohkem vett kinni vms ja jäegmisel nädalal on kaal 71 :) :)  eks ma muidugi loodan, et nii see ei ole.

Nädala liigutamisest:
E- jooks lindil 4,3 km/30 min, 15 min sõudmist, 45 min jõusaali
T- tuumanohu kikkis inni! Jalutuskäik 9,3 km.
K- jätkuv tuumanohu. Jalutuskäik 12,4 km.
N- jalutuskäik 10,9 km.
R- jalutuskäik 8,34 km.
L- suure suuga lubasin jooksma minna, aga ei jõudnud. Jalutasin 6,42 km.
P- jalutasin 10 km. Õhtul käisin ka jooksmas ja jooksin 8,6 km/1:04.

Sellest jooksust ja pulsist ja uuest pulsikellast ma kirjutan teile kohe eraldi postituse. Eeldatavasti homme :)

Söömisega on mul endiselt nii ja naa. Ma teen tervislikke valikuid ja katsun mitte valdavalt pahna süüa. Hommikusöögi ja lõunasöögi suudan kenasti ka MyFitnessPali sisse kanda. Harilikult on ikka süsivesikuid rohkem, kui tohiks ja siis ma pugin kodujuustu ja muna ja näksin triljonit asja. Siis enam midagi kusagile sisestada ei viitsi ja nii need päevad mul poolikuna sinna programmi saavadki.
Valku tarbin kindlasti rohkem, kui varem. Loodetavasti annab see kusagilt tunda ka :)
Üks lugeja andis teada, et Fitlapis saab ka sisestada valiku, et oled laktoositalumatu ja nad arvestavad sellega. Lisaks saab märkida ka imetava ema staatuse.
Võtan selle proovika ära ja sobivuse korral hakkan sealt ideid ammutama. Ilmselt päris kava järgi ma toituma ei hakka, see idee ei meeldi mulle kuidagi. Aga retseptide ja tervisliku toidu vastu pole mul küll midagi.

Hetkel tõmban otsad kokku, sest üks konkreetne neiu kasvatab oma hambaid ja ei taha kohe üldse magada.

Lugemiseni!


Mariliis

Oktoobri paisumine ja viimaseid päevi rase?

Ja ongi see kummaline oktoober läbi saanud. Kummaline seetõttu, et oktoobris nagu ei ole midagi põnevat toimumas. Harilikult on selline külm ja kõle sügis. Oli ka sel korral.
November seevastu on minu selle aasta kõige põnevam kuu, kuna sündima peaks meie pere teine laps.
Tähtaegadeks siis tsükli järgi 6.11 ja ultraheli järgi 9.11. Põnevad päevad on ees ootamas.

Aga nüüd paneksin kirja ka oma oktoobrikuu paisumise kilogrammides ja sentimeetrites.
Järgmise sellise kokkuvõtte teen juba ilma kõhuta :) Siis on numbrid loodetavasti oluliselt väiksemad (v.a. rinnaümbermõõt, mis ilmselt kahekordistub, kui piim rinda tuleb).

                                          03.10.2016                        03.11.2016                         Muutus 
Kaal                                 78,2 kg                                  80,7 kg                              +2,5
RÜ                                    96 cm                                    97 cm                                 +1
Keskkoht/naba                98 cm                                    100 cm                               +2
Reied                                55,5 cm                                 56 cm                                 +0,5
Käsivars                           27,5 cm                                 27,5 cm                                0

Kaalu siis juures selle kuu ajaga 2,5 kg. Pole hullu. Kogu rasedusega juures 11,7 kg.
Võib öelda, et raseduse alguses seatud eesmärk on täidetud. Raseduse lõpuni on tähtaja järgi 5 päeva ning ma olen kaalust juurde võtnud kenasti normi piires.

Eelnevalt normaalkaalus olles võiks rasedusaegne kaalutõus üldiste normide järgi jääda 12-16 kg piiresse.
Kalkulaatori leiab siit - http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=59

Eks iga rasedus ja naine on erinev, kuid mina pean ennast nn harju kesmiseks, mistõttu tahan ka normidesse mahtuda. Läks sel korral korda!

Rasedusest endast nii palju, et nüüdseks on ka minul juba päris keeruline olla. Laps on vajunud nii sügavale vaagnasse, et mul on lausa valulik kõndida. Kiire kõnniga ja otse liigeldes pole midagi häda, aga sellise libedusega käib jalg all ikka vinta-vänta ja siis lööb küll sinna häbemeluu piirkonda mega valu sisse. Võeh!
Eelmise lapsega oli mul selline piin juba mitu nädalat enne sünnitust. Loodetavasti sel korral pääsen veidi kergemalt.
Kuskil kaks päeva kummitavad mind ka need kavalad libavalud. Kõht tõmbab suhteliselt regulaarselt toonusesse, noh, nii 20-30 minutiste intervallidega. Kestab kogu see jama pea terve päeva, kuid öösel jääb asi vaikseks. Hommikul paar tundi jälle vaikus ja siis hakkavad jälle pihta.
Valulikuks need läinud ei ole, kuid eilsest õhtust on mul lihtsalt pidev kõhuvalu. Valu tuikab ka selga ja jalgadesse, aga ei ole regulaarne ja ei ole samaaegselt kokkutõmmetega Siukene segapudrukapsad värk.
Poisiga omal ajal käis asi maru lihtsalt. Mingeid libavalusid või kokkutõmbeid ma ei täheldanud. Kui esimesed kokkutõmbed algasid, siis kohe koos väikese valuga. Need muutusid regulaarseks ja tihedaks ja oligi laps käes. Selle preilnaga saan ma ikka veidi rohkem vatti. Hoiab mind valves ja ärevil. Kavalpea selline!
Fakt on aga see, et hiljemalt kahe nädala pärast on mul laps käes. Nii palju nad mul üle kanda ilmselt küll ei lase. Ise loodan muidugi juba sel nädalal asjaga ühele poole saada, aga ootamatult on see nädala lõpp nii lähedale nihkunud, et vist ei mängi välja.
Hoian teid igal juhul kursis.

Mõtlesin proovida ka sünnituse ajal veidi blogi mustanditesse oma hetkemõtteid kirja panna. Eks näis, kuidas see mul telefoniga välja kukub :D Ilmselt saavad sinna kirja sellised read nagu "PÜHAJUMAL, TAPKE MIND!" ja "MULLE AITAB!"
Elame näeme :) :)

Ärevus on juba sees küll, kuna iga päev algab mõttega, et äkki täna . . . :)

Suurem laps on ka juba maru põnevil. Kutsub kõhutitat juba nimepidi (meil mingi triljon varianti olnud, hetkel veel lahtine) ja käib ikka mu kõhuga jutustamas vahest. Lubasin ka, et esimesele kärutiirule võtan suurema lapse kindlasti kaasa. Ta tahtvat hirmsasti ise vankrit lükata.

suvised kärutestid

Igapäevaselt olen endiselt aktiivne, oma Polari aktiivsuse olen kenasti täis saanud. Oktoobris tuli vist 1-2 päeva, mil aktiivsust täis ei saanud, kuid usun, et rasedale on see andestatav.

Need L-P seal on need päevad, kui mu Polari aku oli tühi ja ma olin Viljandis sõbranna juures 

Nüüd tuli ka lumi maha ja ma katsun nii palju, kui võimalik liigelda ja aktiivne olla. See peaks sünnitegevusele, kui sellisele kaasa aitama. Äkki kiirendab kogu värki ja laps jõuab uueks nädalaks ikka väljapoole :)

Eelmise raseduse lõpus kadus mul päev enne sünnitust igasugune söögiisu. Selle järgi ei tohiks see preili küll lähipäevil tulla, kuna ma lihtsalt lõhverdan suvalist manti endale suust sisse. Isu kadumisest pole jälgegi.

Üleeile tegin taaskord piparkoogitainast ja eile siis küpsetasin kogu portsu valmis. Sellest ajast saadik olengi ainult piparkookidest toitunud. Oeh. Kaalujälgija mai äss! :)

Enne seda tegin kaneelisaiu ja veel enne seda tegin kohupiimapontšikuid ja enne seda taaskord piparkooke.
Söök, söök, söök. Magus, magus, magus. Küpsetised, saiakesed, kommid, koogid.

Selline see elu on viimased nädalad olnud.

Päris õudne. Mis minuga küll juhtunud on?

Luban endale, et peale rasedust võtan asja rohkem käsile. Siis nagunii peab paljudest asjadest lapse pärast loobuma. Noh, toiduained, mis gaase tekitavad või hoopis allergiat. Siis söön sepikut ja kanafileed. Kõrvale veidi kurki ja klaas vett :D Jei!

Praeguseks tõmban otsad kokku. Lähen pesen põrandaid ja koristan mütside-sallide riiulit. Seal on paras kaos.

Kui sünnitama lähen, siis ütlen ;)

Tsaukaplauka!


Mariliis (juba 39+2)