Kehaanalüüs MyFitness'is + loos lugejatele

Käisin lõpuks ära kehaanalüüsis.
Tükk aega enne uursin, kuhu minna võiks ja lõpuks osutus valituks MyFitness.
Varasemalt olen ma käinud Apotheka apteegis kehakoostist mõõtmas (09.04.2015) ja siis mingil messil MyFitnessi telgis natukene lahjema aparaadiga suvel 2015.

Võrdlused on siin:

                            09.04.2015                          suvi 2015                     07.07.2017
Kaal                        73,9 kg                               68,4 kg                          68,4 kg
Rasva%                    35,4%                                 29,9%                           28,2%
Lihas%                     28,1%                                 30,7%                           31,0%
Vitseraalrasv             5                                          4                                     6(?)
BAV                       1494 kcal                            1448 kcal                     1309 kcal

Rohkem andmeid minu eilsest kehaanalüüsist:

Minu keha rasvata kaal on 49,1 kg (norm). Põhimõtteliselt saaksin ma nii vähe kaaluda, kui ma oma kintsupeki maha raputaksin :) :D ja üldse magusat ei sööks. Mitte kunagi. Iial. Never-ever.
Siin pikemalt ei peatu, kuna 49,1 kg ma kaaluda ei soovi. Aitäh!

Rasva mass 19,3 kg (üle 0,1). Siuke kogus pekki käib minuga igapäevaselt kaasas. Võeh!
Nagu ka selgus, siis seda on natukene palju. Minu pikkuse ja kaalu juures võiks rasva massi olla max 19,2 kg, a mul on 100 grammi üle normi. Kuradi kintsupekk, ma ütlen! Malakat vaja.
Rasva% 28,2 (norm).

Pehmed koed (lihased) 45,2 kg (norm). Lihasprotsent tuleb kiirelt arvutades 31%.


Kõhupiirkonna analüüs
Vitseraalse rasva tase 6, rasva 43 kuupsentimeetrit (norm).
Vööümbermõõt (ei tea, kust see masin mõõtis) 78,6 cm. Norm on minu mõõtude juures kuni 88 cm, seega sellega on hästi.
Talje ja puusade suhe 0,79 (norm 0,7-0,85), seega ka see on normis.

Keha tüüp: Normaalne (õnneks ei testinud nad mu vaimset tervist, eksju)

Üle kere jaotub rasv ja lihas suhteliselt ühtlaselt. Kui ma olen varasemalt alati arvanud, et mul on sedatüüpi keha, mis talletab peki kõik kintsudesse, siis tuleb välja, et päris nii see ei ole. Mu kintsud on lihtsalt tselluliidised, aga nii meeletut rasvaprotsendi vahet ei ole, kui ma oleks eeldanud.

Kätes on mul jaksu võrdselt, aga jalgadest on vasak jalg tuntavalt nõrgem. See tuleb sellest, et ma ei oska vasaku jalaga mõningaid harjutusi nii õige tehnikaga teha, kui oleks vaja. Mu jalg käib kuidagi sissepoole või miskit. Treener soovitas jalgu treenides alustada vasakust jalast.

Kehakaalu soovituslike muutuste juhis
Tark aparaat andis mulle ka sõbralikke soovitusi, kuidas ennast veel fantastilisemaks teha.

Ideaalne kaal oleks mulle aparaadi soovitusel 64 kg. Olen sellega nõus.
Selle kaalu saavutamiseks tuleks maha raputada 3,3 kg pekki ja 0,9 kg lihast. See lihaste kadu on paraku vältimatu. Kui saaks, siis kaotaks muidugi ainult pekki.

Masin soovitas dieedi ajal süüa iga päev 1796 kcal (ümmarguselt siis 1800) ja liigutada 330 kcal väärtuses. Siis peaks mu kaal langema rasva arvelt 0,5 kg nädalas ja oleksin ideaalkaalus seitsme nädalaga.

Heh. Ilus soovitus ju täitsa. Äkki teeb ära selle asja millalgi, kui magusaisu järele andma hakkab.
Ideaalkaal kõlab ju hästi, eks.

Oma pekke käisin mõõtmas Tartu Lõunakeskuse MyFitnessis.
Ma pole seal mitte kunagi käinud. See asub seal keldrikorrusel uisuväljaku kõrval kohe.

Vastuvõtt oli ülisõbralik. Tundub, et spordiklubides on administraatoritele nõue, et nad naerataksid ja jumala eest külastajas mingit ebamugavustunnet ei tekitaks.
Mulle selgitati kenasti kuidas sisse saab, kuhu minna ja keda oodata. Aitäh, armas administraatori-tütarlaps.

Kehaanalüüsi viis läbi Taavi Merisalu.
Selline noor mees, räägib võrdlemisi kiiresti :)
Tore oli see, et ta oli rasvaprotsendist ja kaalulangetusest rääkides maru ettevaatlik. Noh, peale analüüsi tulemuste välja trükkimist vaatasime need koos üle. Ta küsis kohe, et mis mind täpsemalt huvitab. Ma tahtsin põhiliselt oma rasvaprotsenti teada ja seda, kuidas ma seda vähendada saaksin.
Vaatasime kogu tulemuste kogumi koos üle ja rasvaprotsendi juures ta ütles jah, et see võiks olla natukene madalam. Siis kiirelt suskas vahele, et praegu ei ole ka midagi pahasti, aga siis oleks veel parem :) Ja siis naeratas kohmakalt :D
Muidu pidi minu, kui keha, üldine olukord olema väga hea. Jätkata samas vaimus. Kui ainult nüüd selle rasvaprotsendi paar pügalat madalamaks saaks :)

Eks ma ise ka tegin seal lolle nalju :) ja ajasin noore härra natukene segadusse.

Noh, see masin küsib vanust ja sugu, kui mõõtma hakkab. Vanuse ma ütlesin, aga selle soo küsimise juures viskasin nalja, et tänapäeval ei pea sellele küsimusele vastama. Ei saa eeldada, et ma olen naine :D :D Ise muidugi naersin, et Mann - hästi paned. Salamisi self-five'isin ennast oma peas.
Taavi ei arvanud sellest esialgu midagi. Ei naernud. Ups! (kohmakas naeratus)

Mõni hetk hiljem sai ta aru, et ma tegin nalja ja lisas, et jajahhh, tänapäeval küsitakse, et kas sa automaatselt eeldasid, et ma olen naine. :D :D
Aru sai! Haaaah! :D
Siis me naersime mõlemad.

Ma ei ole normaalne, ma tean. Andestage.

Kes 9gag-i regulaarselt külastab, see sai ka aru. See on nali selle uue "sugu ei määra mind" poliitika üle.

Aga, et te ka teada saaksite, mis soost te olete ja kui palju teis pekki on, siis loosin lugejate vahel välja ühe tasuta kehaanalüüsi MyFitness'is.

Neil on klubid viies Eesti linnas ja nendest kõigis saab oma keha analüüsimas käia.

Midagi kartma ei pea, kuna nad on väga sõbralikud.

Loosis osalemiseks pane "Like" minu blogi Facebook'i lehele SIIN  ja anna kommentaarides märku, et sa tahad loosis osaleda.

Võitja loosin välja juba järgmisel reedel 14.07.2017.

Olge muhedad!

Veidi rajalt maas. Või, noh ... rada? Mis rada?

Väljas on suvi. Ptüi! Väljas on kevad. Loodetavasti ei ole uuel nädalal jälle talv (ptüi-ptüi-ptüi).
Tänu sellele olen ma arvutist enamuse päevast nii kaugel, kui kaugel üldse olla saab.
Kogu majapidamine on unarusse jäänud, pooleliolev kudumistöö seisab nukralt riiulis, talvejoped ootavad ärapanemist, blogi ootab kirjutamist. Oeh :)

Ma pole päris pikalt juba kaaluteemalisi postitusi teinud. "Mure" nimelt selles, et ma olen vist saavutanud oma "oh, päris okey kaal ju" kaalu. Mitte ideaali, milleks on nii 64-65 kg (pigem 65 vist), vaid just sellise kaalu, et enam nagu ei viitsi rabeleda.
Kunagi, kui ma tselluliidist ja venitusarmidest kirjutasin, siis juhtus kuidagi nii, et hakati kommenteerima, et ma ei ole ilmselt kunagi rahul ja, et asi kakub juba toitumishäire poole ja kuidas mul on ikka madal enesehinnang ja kõik on peas kinni jne jne. Et, kui ma saangi oma 65 kg kätte, siis tahan veel madalamat kaalu ja lõpuks pole 55 kg juures ka rahul. Haaah! I wish!

Ei! Mul ei ole mingeid tõsiseid toitumishäireid, depressiooni, muid ravi vajavaid seisundeid. Päriselt ka. Ma lihtsalt blogin. Blogisse saavad kirja minu mõtted ja ma usun küll, et 99% naistest on mingil hetkel arvanud, et nende teatavad kehaosad on mõningate riiete jaoks liiga rasvased. Päriselt. Isegi need ilusad, üldsuse mõistes peenikesed neiud. Ja ilmselt nad tegelikult ennast peletisteks ei pea.
Kõik inimesed on end millalgi ebakindlana tundnud, kindlasti on. Mitte kaalu või välimuse pärast ehk, aga mingi asja pärast kindlasti. See ei tähenda, et kõik inimesed ravi vajavad. Aitab sellest jutust!

Ühesõnaga, mina olen see naine, kes on nüüd rahul. Ma küll kirjutan, et mu põlved on tselluliidised ja mu kintsud on rõvedad ja lühikesete pükstega olen nigu peletis, aga see ei tähenda seda, et ma kavatsen ennast näljutada või nurgas nutta. See ei tähenda seda, et ma iga päev ja iga minut mõtlen, et ma olen kole. Ma olen täiega ilus!

Siin ma olen Kvartali Zara's ja pildistan ennast, sest ma nägin enda meelest peenike välja :)

Ma näen päevast päeva, kuidas mu keha muutub ja seda ainult paremaks. Ma olen palju ilusam, kui ma olin näiteks aasta tagasi ja ma olen aasta pärast ilusam, kui ma olen nüüd.

Kaaluga on nii, et ma sain oma teadliku elu kõige madalama kaalu - 66,9 kg - kätte ja peale seda on see kõikunud üles-alla vastavalt sellele, kui palju ma õhtul söön. Täna hommikul näitas kaal 67,5 kg ja see sobis mulle. See on endiselt 1,5 kg vähem, kui ma kaalusin enne rasedaks jäämist, mis on minu jaoks juba ülihästi.


Aga nüüd sellest rajast ja sellest maha libisemisest.
Ma ei ole oma Fitlap'i keskkonda sisse loginud juba hea mitu nädalat. Ma ei loe kaloreid, ma söön kommi, jäätist, kooki. Mitte ainult, muidugi. Ma söön jäätist siis, kui mul isu tuleb. Kooki söön siis, kui keegi pakub ja kommi söön õhtul telekat vaadates. Mitte igal õhtul, aga näiteks just praegu näksin siia blogimise kõrvale pähkleid ja kummikomme. Eile sõin linnupiima komme 2-3 enne uinumist. No, oli magusaisu :)

Selline kaalulangetaja olengi.

Tegelikkuses asi nii hirmus pole, ma lihtsalt maiustan ka ikka vahest. Muidu toitun ikka kenasti ja mitmekesiselt. Söön palju juurvilja, puuvilja, väldin liigset suhkrut, valget jahu, hakkasin suuremat tähelepanu pöörama makrode tasakaalule ning seoses sellega tarbin rohkem valku jne jne.

Trenniga on aga hoopis teine lugu. MA ARMASTAN TRENNI!

Ma pole kordagi veel mõelnud, et appi, ma ei jaksa enam trenni teha. Või, et kas ma pean elu lõpuni nii rabelema?
Toitumisega oli küll mingi hetk see mõte, et appi - elu lõpuni ei tohi magusat süüa? Tegelt?

Aga trenni ma võingi teha elu lõpuni. Vähemalt hetkel on selline tunne.
Kuna ma leidsin endale nüüd ka trennisõbra, siis läheb joostes aeg nii kiiresti, et ei jõuagi nagu seltskonda nautima hakata, kui juba peab koju minema - tšau, Berli!

Sel nädalal tegime jooksusõbraga esmaspäeval ühe pika jooksu (15 km), kolmapäeval lühikese jooksu ja välijõusaali ja reedel käisin ise Arcticus jõutrenni tegemas.

Ülejäänud päevadel marssisin ikka oma imelise imikuga mööda linna ja kulutasin pekke.
Ei suuda/taha lihtsalt selliste ilmadega toas passida ja väljas olles on ju palju mõnusam linna imetleda, kui paigal passida. Ja ega need Pokemonid ennast ise kinni ei püüa :D :D :D

Ilmselt on mõningad trennihundid, kes peavad minu trenninädalat suhteliselt lahjaks, aga minu jaoks on see täpselt paras. Vahel teen 4 korda, vahel 3 korda trenni. Ja see ei tähenda, et ma ülejäänud päevadel kodus istun ja miskit ei tee. Ma liigun ikka igapäevaselt, kuna beebi magab pea kõik päevauned väljas kärutades. See teeb päevas ikka hea 10-15 km kõndi. Vähemalt.

Ma ei teagi, kuhu ma selle pika ja ähmase postitusega jõuda tahan ...

Ahjaa - ma tahtsin teada anda, et ma ei ole ennast kaalunud ja sellest postitust teinud, kuna see ei ole minu jaoks hetkel aktuaalne.
Ma olen hetkel nii ilus lihtsalt, et ma ei soovi dieeti pidada. :D Päriselt!

See on hea tunne. See on väga hea tunne, kui sa tunned, et sa ei tunne enam midagi. Või, noh. Et sa ei tunne, et oi-oi, see kummikomm on küll liiast. Pole süümekaid, pole stressi, on ainult trennitahe, hea tuju ja kevaaaaaad!

Ahhhh. See imeilus kaal ja see imeilus millegi saavutamise tunne.

Ma olen saavutanud hea vormi. Ma päriselt tunnen nii ja loodan, et te kõik jõuate oma elus selle punktini, kus te olete oma saavutatuga nii rahul, et te peate sellele mõeldes lausa sügavalt sisse hingama.

Tagumik ja kints tahavad veel tööd, aga olukord on parem kui varem  ;)

Tsiviilriides kah 

Mina treenin edasi ja kavatsen oma jalad piltilusaks vormida. Tagumiku eeldatavasti ka, aga eks näis, kuidas toiduga läbirääkimised lähevad.
Suve kavatsen nautida lühikestes kleitides, seelikutes ja pükstes ja bikiinides (eeldatavasti mitte tänavapildis).

Hurrraaaa! Elagu mitte-dieet!

Aga nüüd aitab naljast. Kell on palju ja minul ikka veel kuputamata.

Tsauka-plauka!


Mariliis

Miks normaalkaalulised kaalu langetavad?

Tabasin end eile mõttelt, et äkki ei langetaks enam kaalu. Laseks vabaks selle eesmärkkaalu ja lihtsalt katsuks aktiivset ja tervislikumat elu elada. Kama see kaalunumber. Milleks seda kaalunumbrit üldse taga ajada?

Vaatan just telekast saadet My 600-lb life, kus inimesed kaaluvad 250-300 kg. Jõudes kaaluni 130-140 on nad siiralt õnnelikud, käivad trennis, liigutavad regulaarselt ja peavad ranget dieeti. Ühel neiul on siin 165 cm pikkuse juures eesmärkkaaluks 80 kg. See on tema jaoks ideaalkaal. Ometigi on 80 kg antud pikkuse juures tegelikult veel päris arvestatav ülekaal. Naine, kes on alati olnud 80 kg (näiteks minagi enne kaalulangetust olin 82 kg) peab ennast selles kaalus aga paksuks.

Ilmselt loeb see, millisest kaalunumbrist kaalu langetama hakatakse.
Minu jaoks oli 14 kaotatud kilo ikka väga suur muutus. Minu enda jaoks tundus see üüratu, samas neile 300-kilostele ei oleks sellest väga mingit vahet.

Mina arvan, et kerge ülekaal ei tee inimesele liiga. Miks ei või 175 cm pikk inimene kaaluda 85 kg? Selline kerge ülekaal ju tervisele liiga ei tee.

Olles ülekaaluline on iseenesest igati mõistetav, kui tahetakse kaalu langetada ning peetakse ramgemaid dieete. Riided istuvad paremini seljas, poest on kergem sobivaid riideid saada, suvel rannas tunned end kindlamalt jne jne.

Aga mis nendel normaalkaalulistel häda on?
Mingil kummalisel põhjusel on naiste seas selline arvamus, et õige naise kaalunumber algab viiega. Olgu või 59,9, aga see viis peab seal ees olema. Vastasel juhul oled paks. Pikkus ei ole oluline (kui just pole tegu kääbuskasvu neiuga), põhiline on kaalunumber.

Kurat, ma ei kujuta ettegi, mis imenippe ma tegema peaks, et viiskümmend kätte saada. Samas, kui ma kehakoostist mõõtmas käisin, siis pakuti mulle ideaaliks 60 kg. Hetkel olen ma 69 kg ja ma ei pea ennast raskeks.
Minu probleemiks on liigne rasv ja tselluliit. Tahaks suvel julgelt lühikesi pükse kanda ja rannas peesitad. Ei tahaks end ebakindlana tunda.
Selleks ei pea ma aga tingimata 60 kg kaaluma. Keha saab ilusaks ka ilma kaalu langetamata.
Inimene peaks olema terve. Selleks tuleb olla aktiivne, süüa puhtaid ja häid toite, korralikult magada ning vahel ka aeg maha võtta ja end lõdvaks lasta.
Pidev numbri pärast stressamine, minuti pealt söömine ja toiduainete piinlik kaalumine ei ole minu jaoks päris terve inimese elustiil. Seda võib teha dieedi alguses, kui lihtsalt muud moodi ei oska oma toitumist muuta, aga pikema aja jooksul peedistab selline asi päris ära.

Tihti kipub kaalulangetus kinnisideeks saama ja sealt need toitumishäired alguse saavadki.

Minul endal on mingi värk selle kaalunumbriga küll. Ma TAHAKS vähem kaaluda, kuid ma ei ole selles tahtmises nii kinni, et maksku, mis maksab kaal alla saada.

Praegusel hetkel on mu põhiline eesmärk vältida stressi. Kodused värsked emmed on natukene tundlikumad ning stressile vastuvõtlikumad, kui tavaliselt. Peale sünnitust on kerge tulema depressioon või kergemas vormis kurvameelsus seoses uue elukorraldusega. Värske ema elu muutub üleöö totaalselt - iga tegevus tuleb eelnevalt korralikult läbi mõelda ja planeerida. Isegi enda pesemine või e-poodides šoppamine tuleb teha hilisõhtul lapse une ajal või siis, kui mees ka kodus on. Ise sa enam oma aja peremees pole. Sõbrannadega kohvitamiseks, raamatu lugemiseks, juuksuris käimiseks või kasvõi koduse suurpuhastuse tegemiseks tuleb mehega plaani pidada ja kalendrisse märkida. Muidu jääbki tegemata.
Selleks, et beebimajanduse kõrval terve mõistus säilitada, ei tohi endale liigseid kohustusi võtta ega rangeid piire seada. See oleks lisaks beebile veel üks piirav faktor.

Ärge saage minust valesti aru, ma armastan oma elu ja oma pisikest neiut, aga vahel on raske harjuda sellega, et ma olen nüüd järgneva aasta 95% ajast koos nõudliku imikuga.

Oeh, teema vajus nüüd kuidagi laiali.

Kuhu ma jõuda tahtsin on see, et ärgem olgem selles numbris nii kinni. Loeb see, kuidas sa ennast tunned ja milline sa välja näed.
Võib olla ka sportliku ja heas toonuses kehaga, kuid mitte xs suurust kanda. Need kaks asja ei ole tingimata seotud. Kaal ei ole see, mis näitab, kui heas vormis sa oled.


Minu ideaal on selline keha:

Kahjuks olen ma sellest ilusast asjast natukene veel kaugel. Ma ise loodan, et isude kontrolli all hoidmine muutub lihtsamaks, kui ma rinnaga toitmise ära lõpetan ning korrigeeritud menüü aitab kaasa keha kenamaks vormimisele.

Minu olukord on hetkel selline:

Väljaveninud naha vastu ei aita trenn ja toitumine küll absoluutselt, aga tahkemaks saab asja teha küll.

Ilmselt saite vaikselt juba aru, et ma natukene ei taha enam kaalu langetada. Vähemalt mitte ajalise eesmärgiga. Plaanin trenni teha, jooksmas käia ja toitumist korrigeerida, aga kaloreid ma lugeda ei kavatse.
Võimalik, et hakkan rangemalt näpuga järge ajama siis, kui laps enam rinda ei saa. Senimaani võtan asja aga natukene teise nurga alt.

Kevad on meite hoovile jõudnud! Nautige ilma ja kõike ilusat, mis elul pakkuda on (noh, näiteks sõbranna tehtud sefiiritorti).

Tsauka!


Mariliis

Mann enne kahekümne kaheksandat eluaastat ideaalkaalu

Jutt selline - ma tahaks oma selle aasta sünnipäevaks saavutada kauaigatsetud ideaalkaalu 64 kg.
Äärmisel juhul läheb arvesse kaal KUNI 64,5 kg.

Tänase seisuga olen ma 173 cm pikk, 67,1 kg raske.
Strateegilised mõõdud järgmised:
Rind aka tiss 85,5 cm
Keskkoht 72 cm
Naba 80 cm
Puus aka absoluutne kõige jämedam koht mu kehal 99 cm
Reis 52 cm
Käsivars kõige paksemast kohast 28 cm

Ja mis ma siis ette kavatsen võtta?
Noh, ilmselt ma jätkan paastudieediga, milles paraku pühade ajal tegin kahenädalase pausi. Nädalas ühe päeva paastusin, kuid ülejäänud nädal, oli õgardlus :D Enam nii ei tee.

Trennist ka. Kavatsen oma 7-minuti trenniga jätkata. Seda teen kolm korda nädalas.

Lisaks kavatsen võtta plaani jooga harrastamise. Helljee! Kõik lahedad teevad seda ju. Ja mina, kurat võtaks, tahan ka lahe olla!

Joogaga tegin tutvust paar päeva tagasi ja pettusin. Kirjutasin sellest ka oma blogis (vaata eelmist postitust). Õnneks on mul mõningaid ninatarku lugejaid, kes mulle kohe tarkust pähe taguma hakkasid - ma nimelt valisin liiga igava jooga stiili.
Ega ma siis mingi allaandja pole. Võtsin täna jalad tagumendi alt välja ja proovisin Regiina pakutud linkide järgi joogat vihtuda.
Noh, see oli ikka hoopis teine tera. Natukene keeruline oli mul poose õigesti võtta, kuna pole varem joogat teinud. Seetõttu jäin natuke maha tädist, kes oskuslikult ennast painutas ja sekundis seitseteist uut poosi võttis.

A nagu ma ütlesin, et mingi eit ma pole - punnisin lõpuni ja sain lõpuks rütmi kätte.
Ilmselgelt mingist graatsilisest liikumisest me rääkida ei saa, aga esimese korra kohta käib kah.
Hiljem näitasin abikaasale kah, mis poosid ma siis selgeks sain. No tema arvab koguaeg, et ma olen täiuslik. Ilmselgelt tõepähe seda võtta ei saa, sest ta lihtsalt armastab mind liiga palju ja värki :D

Pildikesi kah -

Eilane trenn

Trennituba oma hiilguses

Paastupäeva lõuna

Joogarõivas

Peale joogat

Võttis põsed õhetama küll.

Lõunased suupisted

Siinkohal tahtsin tänada oma ilgelt teadlikke lugejaid - olge te tänatud! :) Sellistele lugejatele on ju lausa lust kirjutada.

Ja Regiina - ma proovisin alustuseks ainult selle soojenduse video ära. Juba see võttis võhmale. Kas need kaks peaks järjest läbi tegema, eks?



Praegu kõik.

Tänan tähelepanu eest.


Mann