Patupäev ... või lausa päevad?

Olen ju dieedil. Vähemalt üritan olla ja plaaniks on saada eesmärkkaalu hiljemalt oktoobri keskpaigaks.
Eelmisel nädalal kadus kehalt 1,9 kilogrammi jääke, kuid sel nädalal pean leppima vaid 200 grammiga.
Täna hommikul näitas kaal 66,7 kg, eesmärk 64,5 kg (pikkust 173 cm).
On veel paar kilo minna.

Võiks ju arvata, et dieedi ajal ma ajan sõrmega rida ja loen oma päeva jooksul sisse lõhverdatavaid kaloreid. Heh. Ei. Kalorite piinliku täpsusega üles märkimise jätsin ma juba esimese nädala lõpuks soiku.
Uus strateegia nägi ette söömist siis, kui kõht on tühi. Enne sööki võtsin klaasi vett või teed, et teha vahet janul ja näljal.
Töötas päris hästi.

Aga siis tuli see kaua oodatud esimene september.

Vähe sellest, et meie esiklaps koolitee jälle jalge alla pidi võtma, otsustasin ka mina edasi õppima minna ning esialgu oma riigieksamid uuesti teha.
Minu jaoks on see päris suur asi, kuna siiani ei olnud kõrgharidus minu jaoks erilise tähtsusega.
Mul ei ole muide siiani sellist "oh, see on huvitav" eriala silma jäänud. Seda enam, et töö kõrvalt ei saa ma päevasesse õppesse minna, mis omakorda teeb eriala valiku eriti keeruliseks. Avatud ülikoolis on napilt 3 eriala, mida ma üldse oleksin nõus õppima, kuid ma loodan, et aastaga saab pilt selgemaks.

Oeh, nüüd kadusin rajalt täitsa ära oma jutuga.

Noh, esimene september ja koolistress laksas sajaga selga. Sada muret tuli justkui juurde.
Õnneks ostsime me torti ja ma kugistasin kohe kaks sektorit alla. Hea 200 grammi šokolaadi-piparmündi torti.
Väga hea oli :)
Õhtul tuli veel ämm küll ja tõi värsketele koolijütsidele Pealinna kooki ja sefiirikorvikesi. Ma sõin muidugi mõlemat. Väga hea oli :)

Tolleks hetkeks olin juba leppinud sellega, et sel nädalal kaalulangust ei tule. Terve päev oli põhimõtteliselt kooki sisse vehkides mööda saadetud. Mis kaalulangust sealt oodata, eksju.

Noh, võiks ju arvata, et eeskujulik kaalublogija suutis end õhtuks kätte võtta ja läks varakult magama ja ei söönud rohkem kooki.
Kahjuks ei ole mina just see kõige tublim kaalulangetaja, nagu välja tuleb.
Esiteks otsustasin ma lõpuks ära vaadata "Troonide mängu" hooaja viimase episoodi, mis tõotas olla ülipõnev. Istusin juba teleka ette ära, kui hakkasin mõtlema, et nii tähtsa osa puhul võiks ju miskit head näksida vaatamise ajal.
Jep, ma otsisin kapist välja Pealinna koogi jäägid ning sõin viimsegi raasu ära.

Oeh.

Magama sain ka alles kell 1:00, kuna mängisime pojaga poole ööni Monopoly.
Kinkisime oma kolmanda klassi poisile esimese septembri puhul selle uue kaardimaksetega Monopoly. See mäng tekitab meeletult sõltuvust. Esimese päeva jooksul mängisin mina vast nii 6-7 mängu. Ja oleks veel mänginud, kui uus päev poleks kätte jõudnud.

Järgmisel hommikul koos Printsessiga kell 7:30 ärgates olin veidi laip küll. Kõht oli ka kuidagi korrast ära.
Huvitav, ei söönud ju palju kooki ega miskit :D

Ja arvake, mida ma hommikukohvi kõrvale sõin :D
Jep, torti!

Oeh, mulle kuluks üks paastupäev nüüd ära.
Loodetavasti saan tänase päevaga ennast jälle dieedilainele.

Reedel muide tegin kodus Kayla kava kah ja laupäeval käisime õega A Le Coq'i spordihoones sulgpalli mängimas.

Dieet jätkub igal juhul, isegi siis, kui ma mõni päev ei suuda kookidele ei öelda. Kaal langeb endiselt, kuigi tänu koogile on see oluliselt pidurdunud.
Uue nädala lõpuks tahaks kaalu 66,0 või 65,9 peale saada. 65,9 oleks eriti luksus, kuna numbrit 65 ei ole mu kaal iial näidanud (välja arvatud varane lapsepõlv, mida ma ei mäleta). Ka mitte keskkooli ajal.

Esmaspäevast hakkab ka minul kool ja õhtul on juba esimene matemaatika tund. Jalg on suurest pablamisest all vähe makaron ja ma ilmselt olen terve tunni vältel vait ja vannun end maapõhja, sest ma ei saa mitte essugi aru. Aga, peame vastu ja teeme ära!

Minu esimene nädal dieediga

Eile õhtul täitus mul nädal aega dieedipidamist. Ma pean ausalt tunnistama, et ma valmistusin kõige hullemaks nädalaks oma elus. Okey, veidi liialdan, aga midagi positiivset ma sellelt nädalalt küll ei oodanud.

Esimesed kaks päeva tahtis näljast silmanägemine ära kaduda ja kõht korises vahel ikka nii hirmsasti, et lausa võttis võdisema.

Kolmapäeval otsustasin ennast käsile võtta ja dieedist maksimumi võtta. Mitte selles suhtes maksimumi, et ei söö üldse mitte midagi, vaid vastupidi - otsustasin korralikult süüa tegema hakata. Planeerisin paar päeva oma toidukorrad ette, varusin toidupoest kõik vajaliku, et ei peaks iga päev poes ahvatlustega võitlema ja koju ostsin vaid selliseid asju, mida ma ka dieedi ajal süüa saan.

Lisaks otsisin endale pidevalt tegevust, et ma puhtalt igavusest sööma ei hakkaks.

Panin puslesid kokku, koristasin kappe, käisin šoppamas ja hakkasin endale käpikuid kuduma.

KAALUMINE
Kaalusin ennast igal hommikul kohe peale ärkamist.
Dieedi alguses näitas kaal 68,8 kg. Juba kolmapäeval näitas kaal oluliselt väiksemat numbrit ja mu tuju muudkui tõusis.
Pühapäeva hommikul näitas kaal 66,9 kg. Nädalaga olen maha raputanud 1,9 kilogrammi!! 
Vupiduuuu, ma olin nii sillas.

Pildimaterjali ka mu praegusest vormist 

Trennituhinas

Eks see suur kaalulangus on alguse asi ja edaspidi nii hästi enam minema ei hakka, tean seda eelnevate dieetide ajast, aga olen ikkagi sillas, et juba on NII PALJU VÄHEM vaja kaalu langetada, et eesmärgini jõuda. Eesmärgiks on siis 64 kg, kuid ma pean eesmärgi täidetuks ka juba 64,5 kg juures.

Dieet ei tundu enam üldse hirmus. Katsun järjest vähem kaloreid üles märkida ja üha rohkem puhtalt enesetunde järgi süüa. Söön nii, et kõht ei saa ääreni täis, vaid jääb selline magustoidu suurune vaba ruum. Plaanin oma päeva ka sedasi, et oleks kolm suuremat toidukorda ja 1-2 vahepala. Olenevalt siis sellest, kui suured on olnud põhitoidukorrad. Söön siis, kui kõht on tühi. Vahel tekib ikka seda "oh, vaatan, mis külmkapis head on" mõtet, kuid ma olen külmkapile pannud sildikese "kas kõht on ikka tühi? Päriselt?". Silti lugedes ma korra võtan aja maha, mõtlen järele, millal ma viimati sõin, kas on reaalne, et juba on nälg. Enamasti ei ole ja ma piirdun tassikese teega.

Aga, et kõik nii ilus ja nunnu ei tunduks, siis tunnistan, et on olnud ka raskemaid hetki. Kui ma teen trenni, siis on mul harilikult hundiisu. Kõik sööks ära peale korralikku kaloripõletust.
Laupäeval tegin õhtul oma Kayla kava. See oli enne õhtusööki, seega oli viimasest toidukorrast juba päris mitu tundi möödas. Mõtlesin, et kohe peale trenni teen õhtusöögi ja siis lähen tuttu. Läks aga nii, et pidin peale trenni hakkama beebi magamapanekuga mässama ja siis jäin suurema lapsega jagelema ning juhtus nii, et kahe toidukorra vahele jäi hea kuus tundi. Oi, ma olin näljane. Tegin endale kohe hooga hunniku võileibu, jõin proteiinikokteili ja võtsin veel magustoiduks magusat jogurtit. Oeh. Palju sai korraga ja pärast oli maru raske olla, aga ma ei suutnud söömist pooleli ka jätta. Nagu elajas, ausõna. Oleks šokolaadi olnud, siis oleksin selle ka ära hävitanud.
Seega, dieeditajad, ärge jätke söögikordi vahele!


TOITUMINE
Mõned näited minu söögikordadest ka. Ma unustan alati pilti teha ja ega mu toidud ei ole ka teab mis kunstiteosed, aga äkki saate kah ideid.

Täisteramakaronid broilerihakkliha ja sibulaga, peale hapukoort ja punapeeti(see hakkas halvaks minema, seetõttu panin peale)

Kolm muna (klopitud), kõrvale kookosrasvas praetud suvikõrvits ja kukeseened, peale hapukoor ja konservherned

Neljaviljapuder mandlipiimast, stevia, kaneeli ja mustikamoosiga, kõrvale hommikukohv (must, suhkruta)

Imemaitsvad vahepalad Slim Bite - suhkruvabad toorbatoonid. Iga batoon alla 100 kcal. Olen ainult Prismas neid müügil näinud. Ca 1€ tükk

Vaarikad

Magustoit - maitsestamata kohupiimakreem stevia ja toorkakaoga, peale vaarikaid

Vett joon iga päev ca 2 liitrit, lisaks väga palju teed :) Kui nälg kallal, siis joongi vett või keedan teed. See täidab ka päris korralikult magu ja mõnda aega ei tahagi süüa.

Trennidega hakkab ka juba paremini minema ja ma tunnistan ausalt, et tuju on hea, kuna peegelpilt näeb iga päevaga järjest parem välja. Edevus, mis muu. Kuramus, et see suvi nüüd läbi on. Ma just saan oma keha bikiinivormi.

Loodan uue nädalaga veel 0,5 kilogrammi alla saada. Ideaalis oleksin kuue nädala pärast (oktoobri teiseks nädalaks) ideaalkaalus.

Ahhh, ma ei jaksa ära oodata :)

Mul on nagu uus tuhin peal. Algusajad tulevad meelde, kui ma kaalusin 82 kilogrammi ja unistasin, et millalgi olen normaalkaalus.

Praegu kaal langeb, tuju on hea, trenniisu on tagasi. Eks näis, kaua see kerge elu veel kestab.

Kopp on ees

Meie imelisel imikul tuleb juba seitsekümmend triljonit aastat neljas hammas. Tänu sellele ta lihtsalt istuks mul kogu aeg süles. Kui sülle ei saa, siis ta nutab ikka sellise kire ja volüümiga, nagu oleks keegi reaalselt rulluiskudega üle ta sõrmede sõitnud. Ikka sügavalt südamest tuleb see nutt.

Eriti lõõgastav on see nutt siis, kui mul on kange pissihäda. Nagu, tegelt, beebi? Tegelt?

Võtan ta vannituppa kaasa ja panen põrandale, vean muidugi rõõmsa hunniku mänguasju ka kaasa. Tema muudkui röögib kopse välja. Võtan sülle - vaikus.

Oleks siis nii hästi, et võtangi ta sülle ja asi ants. Pffft. Looda sa. Kui sülle saab, siis puurib kiiruga ümbritsevaid põnevaid esemeid ja hakkab neid kõiki korraga endale tahtma. Käsi püsti ja muudkui õh ja õh. Ma ikka meeleheitlikult üritan talle igasugu asju näppu susata, et ta ometi tasa oleks, aga nii, kui ühe asja annan, tahab ta juba teist. Mul saavad lihtsalt käed otsa. Siis mõtlen geniaalselt, et toetan ta korra maha ja annan siis need asjad. KÕIK need asjad, aga siis ta jälle nutab.

Mu pea ähvardab lõhkeda. Eile olin sunnitud lausa valuvaigistit võtma, kuna pea täitsa uugas otsas.

Tänane öö oli kah paras põrgu. Öösiti ta mul enam ei söö ja viimane nädal on olnud lausa nii luksuslik, et ta jääb magama kell 20:30 ja esimest korda teeb häält alles 6-e paiku. Eilne öö oli aga paras horror. Esiteks, ta nuttis  terve päeva, siis jäi ta alles kell 23:00 magama ja ärkas iga kahe tunni tagant alates 00:30-st. Võehhh! Mingi nelja paiku tuli vist pikem paus sisse, aga kell 6 nuttis jälle ja siis ma lõpuks andsin talle ka tissi. Siis magas veel kaks tundi ja kaheksast oleme üleval. Einoh, hurrraa.
Abikaasa oli ka mugavalt kella 20-ni tööl. Kuradi puhkaja, ma ütlen :D

Nii palju on aga positiivset, et tänaseks on õudne hammas end igemest välja ajanud ja loodetavasti tuleb tänane öö natukene kergem.

Lisaks sellele, et mu titenutu karikas on üle ääre hakanud ajama, on mul ka trennist ja jooksmisest kopp nii ees. Mingi meeletu tüdimus on peal.
See Kayla kava läheb iga päevaga järjest raskemaks ja mingit trennirõõmu enam ei ole. Miks ma pooleli ei jäta, küsite? Noh, sest ma olen kümme friiking nädalat juba vastu pidanud ja ainult kaks on veel jäänud. See ajaks mind veel rohkem auku, kui ma sellega ka hakkama ei saaks.
Jooksmisest on ka nii villand juba. Muidu vast polekski, aga kuna imik enam kärus väga üle poole tunni ei maga, siis olen ma terve jooksu aja nagu valvel ja vaatan, et ega ta väga tigedaks ei saa seal kärus. Tal hakkab ju igav. Võib olla, kui saaks joostes omi mõtteid mõelda ja eemale kodustest kohustustest, oleks jooksmine meeldivam, aga hetkel on küll täitsa vastumeelne juba.

Kolmapäeval käisin oma jooksusõbraga tiirul ja see oli küll mõnus. Nii hea seltskonna nimel võin ma ju mõned kilomeetrid joosta ka.

Kuidas mu dieet läheb?
Noh, tundub, et sellega on praegu kõik okey.
Olen nagu teadlikumalt toituma hakanud.
Kui enne võtsin ikka mõne koogi või saiakese ka, kui poes käisin, siis nüüd katsun ikka tervislikke magustoite valida ja söön ka oluliselt rohkem juurvilju ja puuvilju. Nälga mul ei ole ja vastavalt enesetundele luban mõnikord natukene rohkem, kui 1700 kcal päevas. Üritan selle kaloraaži ikka alla 2000 hoida, kuid näiteks pika jooksu päeval ei plaani küll ainult 1700-ga hakkama saada.

Ma ise olen jumalast rahul selle otsusega, et toitumine kriitiliselt üle vaadata, kuid tundub, et osad lugejad peavad seda enesepiinamiseks.

Ma mõistan, et ma ei ole ilmselt oma senistest valikutest väga täpselt rääkinud ja te arvate, et kõik on niigi hästi, aga ma sõin enne ikka liiga palju ja liiga valesti.
Ei, rämpstoitu ma väga ei armasta, aga poolfabrikaadid - njämm!
Tavaline hommikusöök oli neli viilu sepikut, mõnus kiht taluvõid, sink, juust ja kurgiviil. Kõrvale kruus musta kohvi. Ja siis midagi magusat ju ka :) Enamasti oli selleks koogilõik või kaks, mõnikord šokolaad, mõnikord sefiir šokolaadis. Vahel pool pakki mingeid kaloririkkaid küpsiseid.
Hommikusöögist sain teinekord pea 1000 kalorit. Normaalne teie meelest?
Minu meelest pole.

Mida rohkem ma trenni tegin, seda rohkem ma tahtsin magusat. Ja sõin ka. Nii palju, kui tahtsin. Enamasti maiustasin õhtuti, kui beebi oli magama pandud. Istusin poole ööni arvutis ja sõin magusat.
Imestan siiani, et ma sajakilone pole.

Enne ei julgenud väga dieeditada ka, kuna beebi põhitoit oli ikkagi rinnapiim ja selline äkiline kaloraaži vähendamine võib rinnapiima kogust oluliselt mõjutada. Nüüd on õnneks Printsess juba suhteliselt segatoiduline ja piim on rohkem nagu vahepala. Seetõttu julgesingi kaloraaži nii palju vähendada ja endise 2300- pealt 1700-peale tõmmata. Ja nagu ma ka ütlesin, et see 1700 ei ole nii rangelt paigas. Vastavalt aktiivsusele.

Samuti võtsin vähemaks õhtust näksimist. Ei saa öelda, et seda üldse ei oleks, aga oluliselt vähem, kui varem.

Ja see kaalunumbri kiun. Kommenteeritakse sellise alatooniga, nagu ma näljutaksin end ja olen otsapidi juba alakaaluline. Kallis lugeja, minu kehamassiindeks ei ole alakaalule isegi mitte lähedal. See on oluliselt rohkem sinna ülekaalulisuse poole. Mu rasvaprotsent on nibin-nabin normaalne. Mõni kilo juurde võtta ja mu rasvaprotsent on juba üle normi. Saate aru, jah?
Mul on sedatüüpi keha, mis talletab kogu rasva tagumikku ja reitesse. Need on need osad minust, mida ma meeleldi kellelegi ei näita. Seal on ikka vohav tsellulism lahti. Päriselt ka.
Ma väldin selliste piltide üles panekut, kus mu kintsud ikka maru kohutavad välja näevad, aga see ei tähenda, et seda ei ole.

Siin väike screenshot mu videote väljavõttest.

esitan tõendi A

Saate aru, jah? Ma ei ole "niigi juba väga heas vormis".  Vormini on veel mõningane maa minna.

Esitan tõendi B

ähh, siit pole hästi näha

Küsite, mis see neli kilo kaalulangetust mulle enam annab? Noh, loodetavasti saan ma sellest üleliigsest rasvast lahti, mis end mu tagumikule on elama seadnud.

Kuidas see teie meelest siis peaks käima?

Ainult trenniga kaalu ei langeta, kallid kommenteerijad. Trenniga sa kulutad kaloreid ning kui suudad neid mitte tagasi süüa, siis kaal langeb. Vormid keha kuju kauniks küll, aga kaalu ainult trenniga ei langeta.

Arvatakse, et mu dieet on liiga ekstreemne. Päriselt? 1700 kcal on liiga ekstreemne?
Ma reaalselt olen näinud küll neid kuklani tõusvaid kulme, kui ma ütlen, et mu dieet on 1700 kcal. Enamasti öeldakse selle peale, et vau! päris palju saab siis ikka dieedi ajal süüa.
Sama oli selle Fitlap'i kavaga. Ma panin pildid üles koos kogustega ja inimesed vaatasin, et pühajeesus - nii suured kogused ja nii palju saab süüa. Ma olin seajuures näljasurma suremas.
1700 ei ole ekstreemselt väike kaloraaž. Ma EI NÄLJUTA ennast. Ma ei ole anoreksia lävel. Ma armastan süüa ja praegune dieet on selleks, et ma lihtsalt vähe koomale tõmbaksin oma maiustamist ja rämpsu söömist.
Mul on kergem end kontrollida, kui ma olen iseendale lubanud, et ma söön nii ja nii palju. Kaalulangetus on muidugi eriliselt mõnus boonus ja loodetavasti saan ma sel aastal oma eesmärkkaalu kätte.

Lisan siia juurde veel, et Herbalife'is soovitati mul lausa 59-ni oma kaalu langetada. Nii pidi ilus olema minu 173-e sentimeetrise pikkuse juures :) Tädike veel mainis, et ma ilmselt kooliajal olingi sellises kaalus. Eip. Ei olnud. Mina ei kujuta end sellises kaalus ettegi ja ei plaani sinnani ka kaalu langetada.

Aga nüüd ärkas beebikene üles ja tahab muidugi koos minuga blogida. Jess. Tõmban otsad kokku.

Õh! 

Jagage palun motivatsiooni ja ärge olge vastikud oma "appi, nii jõhker dieet!" kommentaaridega. Tšillääks.

Ahjaa, ja tulge homme ühistrenni ka. Pliis. 

Tahan saledaks, dämit!!

Tõsilugu

Ma tahan ideaalkaalu, ma tahan sellele kaalulagetusele joone alla tõmmata. Ma tahan teada, milline ma siis oma ideaalkaalus välja näen. On üldse vahet? Olen ma siis õnnelik?
Ahh, vahet pole, ma oleks ju ikkagi IDEAALkaalus! Ma tahan, ma tahan, ma TAHAN! (kujutlege mind käed rusikas, kulm kortsus jalgu trampimas)

Mu kaal kõigub hetkel 67,5-e ja 68,5-e vahel olenevalt sellest, mida ma söönud olen.
Ideaalkaaluks peetakse minu pikkuse juures (173 cm) 64 kg. See tähendab, et mul oleks vaja alla võtta veel 3-4 kilogrammi. Ei tundu otseselt ju palju või mis?

 Ideaalis langetaksin kaalu 0,5-1 kg nädalas, see tähendaks seda, et ideaalkaalu saaksin ma kätte kolme kuni kaheksa nädalaga. Ei tundu üldse palju, aga dieeti pidades on see aeg sama hästi kui igavik. Tegelt ka! Mina ja dieedid ei sobi hästi kokku.

Ma ei teagi, mis klõks mul peas käis, aga ma ei viitsi näiteks enam trenni teha. No, ei viitsi. Mott sai otsa. Tegin täna hambad ristis oma Kayla kava reedet (kõhulihastele) ja mõtlesin, et see on ikka üks hirmus tüütu asi see kava.
Olen nüüd üritanud ju ka jooksukava järgida, aga see on veel hullem. Muidu läksin jooksma siis, kui tuju peale tuli, nüüd peaksin aga justkui käsu peale jooksma minema. See on sama nõme, kui käsu peale pissile minna. Kui ei tule, siis ei tule, ei maksa sundida.
Lisaks sellele, et jooksukava on tüütu nagu sääsk pimedas toas, olen ma selle jooksukava jaoks natukene möku. Ses suhtes, et ma oleksin kava järgi pidanud neljapäeval jooksma 10 minutit soojenduseks, siis 35 minutit tempoga 5:45-5:55 ja siis lõdvestuseks 10 minutit. Noh, pühajeesusmaria! See 5:45 on minu jaoks päris jõhker. Üksi veel kuidagi punnitaks ära nii, et nabast ka higi voolaks, aga käruga? Oeh. Ei! Ma ei jaksa! Päriselt! Ma ei ole nii kiire, ma olen möku.

Ühesõnaga, ma ei jooksnud sel nädalal kava järgi, kuna me olime Haapsalus ja ma ei võtnud oma jooksutosse kaasa. Lisaks olen ma möku, mäletate.

Kuna jooksukavaga ma hakkama ei saa ja Kayla kava ahistab ka minust kräpi välja, siis otsustasin aja maha võtta. Neljapäevast laupäevani olin laisk ja paks. Vabalt. Ilma süümekateta.

Täna hommikul jõudis mulle kohale nukker reaalsus - ma olen paksuks läinud.
Kaalule ma ei astunud, kuna ma kartsin (no joke) aga mu kõht punnitab üle püksivärvli ja mulle tundub, et mu kintsud on VEEL tselluliidisemad, kui enne.

Skuup! :)

Lihav kints

Deem, Mann, millega sa nüüd hakkama oled saanud!

Pean. Kaalu. Langetama. Punkt.

Mõtlesin, et see kaalulangetus oleks nagu vanadel headel aegadel, kui ma ülekaaluline olin. Siis sai siin ikka tihedamalt kurtmas käidud ja tagantjärele on maru mõnus lugeda, kuidas ma smuutisid vorpisin ja igat söömu natukene vihkasin, kuna see oli kogu mu lõunasöök :D
Täiega vahva oli. Mitte ülekaaluline olla, vaid kurta :)

Pilt 2015 aasta märtsist

Jutt vajub veidi laiali, ma vabandan. Eks ma üritan seda postitust pikemaks venitada, et dieet veel ei algaks :D

Aga asjast siis ka - Mann hakkab kaalu langetama! Ma vähemalt loodan, et see kaal langeb.
Sõjaplaan näeb ette päevakaloraaži märkimisväärset vähendamist (2300-lt 1700-le), rohkem jänestetoitu ja vähem pontsikuid. 
Esialgu katsun ma ise hakkama saada, kuid kui nädalaga kaal ikka grammigi ei lange, siis tuleb kasutusele võtta karmimad meetmed - toitumiskava (dõn-dõn-dõn-dõnnnnnn!)
Ilmselt võtan uuesti Fitlapi kasutusele või siis ujun Orgule külje alla.

Ideaalis olen ma kahe kuu pärast 64 kilogrammi ja absoluutselt fääbjulos!

Teie utsitage ka ikka takka ja ärge laske mul jälle vedelaks lüüa, eksju! 

Dieediga alustan homme, kuna siis on esmaspäev ja kõik suured muutused algavad esmaspäeval. Praegu katsun ma ära unustada, mida ma just kirjutasin ja lähen söön pidupäeva puhul küpsisetorti.

Peace! 

Väiksed trikid, imenipid

Nonii. Selleks korraks jaanid peetud, nüüd saab hakata rahus jõuludeks valmistuma.
A mitte ei saa aru, mis nali see nüüd oli, et jaanipäeval ilus ilm oli? Kuskil oli vist mingi lühis.

Meie pere veetis jaanipäeva Viljandis sõbranna juures. Seal oli beebiga mugav, kuna pralle käis vastvalminud uhkes saunamajas ja lapsed magasid elumajas. Printses kasvatas jaaniks enda hamba kah igeme seest välja ja oli lausa harjumatult heas tujus. Magama jäi kell 21:30 ja süüa nõudis kell 00:30. Vahepealse aja sain mõnuga saunatada ja seltskonda nautida. Inimese tunne kohe :)

Kes nüüd teada tahab, kuidas mul kaalu ja toitumisega asjad on, siis pean tunnistama, et sõbranna valmistatud hõrgutistele ei suuda ma iial ei öelda. Sõin kõike, mida pakuti.
Mul ei ole mingeid süümepiinu kah.

Nädal on olnud kenasti aktiivne ja igati trennilainel. Ka veel enne Viljandisse sõitu tegin 5,5 km jooksu ja Kayla kava teise nädala reede harjutused ära.

Krt, jõhker on see Kayla. Päriselt. Huh! Harjutustele paberil peale vaadates on küll suhteliselt lihtne, kuna harjutused on pigem lihtsakoelised ja ka kordusi ei tundu liialt palju, aga praktikas on asi ikka päris hull. Isegi kintsud higistavad suurest kurbusest.

Nende commando'dega ma hõõrusin endal küünarnukilt naha marraskile. Täitsa kohe nagu verele ja värki. Tegin kiiresti ja kummimatil ja nahk lihtsalt sulas (ilmselt oli kuulda ka vilinat). Aia!


Väike ülevaade nädala trennidest:

E - Kayla kava (2. nädal) + kõhulihased 35 minutit, kalorikulu 307 kcal
T - jooks 9,8 km ajaga 1:08, keskmine pulss 145 bpm. Kalorikulu 756 kcal
K - Kayla kava 38 minutit, kalorikulu 170 kcal
N - puhkepäev
R - jooks 5,5 km ajaga 35:47, pulss 150 bpm, kalorikulu 407 kcal + Kayla kava 35 min, kalorikulu 205 kcal
L - puhkepäev
P - puhkepäev

Lisan vahemärkuseks, et neil nn puhkepäevadel olen ma ikka jalutamas käinud Printsessiga. Paar tunnikest päevas vantsin selle väikse imega mööda linna.

Kaalu ma ei tea, kuna ma lihtsalt pole saanud mahti hommikul kaaluda. Õhtust kaalu ma ei tahagi teada, kuna see näitab seitset tonni või midagi :) Eks ta ikka seal 67-68 kg juures on. Vaevalt ma nüüd meeletult olen juurde hakanud võtma.

Olen otsustanud oma elu keeruliseks elama hakata. Mulle tuli taaskord mingi dieedituhin peale, aga ma armastan liialt toitu, et päris konkreetse kava järgi süüa.
Seega... (trummipõrin) kavatsen katsetada igasuguseid "nippe" ja "trikke", kuidas näksimisest hoiduda ja mitte rämpsu süüa. 

Kõlab juba eos tegelikult päris masendavalt, kuna näksimine ja rämps on ju parim osa elust, eksju :D

Mul on endal ka neid nippe juba kogunenud, kuid ma alati ei taha neid kasutada. Eriti siis, kui kodus on midagi head süüa.

Aga uuel nädalal ma teen selle ära! Näksin õigel ajal ja õigeid asju ja katsetan enda peal erinevaid kuulsaid ja vähem kuulsaid dieedinippe. Võtan uuesti kasutusele ka MyfitnessPal'i , kuhu märgin oma söödud toidud ning üritan jääda planeeritud 2100 kcal raamesse.
Kaalun ennast ka homme hommikul, et oleks näha, kas selline piiramine ennast ka ära tasub.

Nipid, mida katsun järgida:

• joo päeva jooksul palju vett!
• õhtul peale viimast söögikorda pese hambad puhtaks. Peale seda ei teki enam vajadust näksida.
• söö regulaarselt!

Kurjam, ma üritan siin netist leitud nippe kirja panna ja ma juba järgin neist enamusi. Polegi nagu siia midagi väga kirjutada.
Alkoholi ma ei joo, kohvi joon mustalt ja suhkruta, vett joon palju, valget saia ei söö, margariini, majoneesi ei söö. Magustoiduks teen endale ise toorkakaost, maitsetsamata jogurtist ja steviast kreemi. Liha kõrvale söön juurvilju, mitte makaroni või kartulit.

Ainus, mida ma saaksin vähendada on maiustuste söömine. Noh, mõned kommid või küpsised leiavad ikka igapäevaselt oma tee mu makku ja ma tegelikult ei raatsi seda päris ära jätta. Viu-viu-viu!

Aga, okey, teeme siis nii, et see nädal aega ma katsun kommid ja küpsised asendada murelite, maasikate ja arbuusiga.

Hoidke mulle pöialt!


Lugejad, jagage enda nippe ka! 

Mida veel võiks katsetada, kui magusaisu hakkab silmanägemist nillima?



P.S. üks lugeja ütles mulle lõpuks toidupoes tsau! Olin suhteliselt sillas! #pidinkusagiläramainima 

Võta ennast kokku, naine! Dämit!

Kurjam küll. Suvi on uksele koputamas ja mina pugin küpsiseid. Mis see siis olgu!
Kaalunud pole ka juba nädal aega vist. Heh. Kaalublogija, mai äss! :)

Eile õhtul panin neiu magama ja tulin ise suurde tuppa arvutisse sarju vaatama. Piinlik tunnistada, aga valituks osutus "Keeping Up with the Kardashians". Nad täitsa meeldivad mulle, ausalt ka :) Pole nad nii hirmsad miskit, nagu meediast on silma jäänud. Või siis on sari hästi monteeritud ja nad on kuidagi talutavateks tehtud. Kes teab.

Nagu ikka, käis sarja kõrvale ka väike näksimine. Esialgu võtsin eeskujulikult natukene paprikat. Sest ma olen kaalujälgija, eksju. Okey. Paprika hinge all, aga kere ikka hele. Õnneks oli ka pirni. Hmmm. Pirn söödud - mis nüüd?
Jaaaaaa ... läks käest ära. Mul oli kapis üks 300 grammine maasikasorbett (smuutilaadne jäätis), mille ma siis ära sõin. Kõrvale sõin ühe kohukese ja kaks viilu rosinaleiba. Sest kõht oli tühi, eks. NOT!

https://www.youtube.com/watch?v=nuO4OZJ5ncY


Oleksin meeleldi veel söönud, kuna seda isukest mul ikka jagub, aga kõht oli nii punnis ja raske ees, et otsustasin söömise lõpetada. Jõin trassikese teed ja läksin magama ära.

Kurat, miks ma ei suuda neid hilisõhtuseid õgimissööste kontrolli all hoida.

Kes nüüd arvab, et ilmselt jääb päeval millesti puudu, siis ilmselt nii ongi. Aga siin ei aidanud ka see va Fitlap'i kava - nälg oli ikka õhtuks napilt silmanägemise ära viinud. Taaskord - kuidas te inimesed kava järgi toitute? Mustika!

Täna hommikul otsustasin näksimisele piiri panna. Mitte täielikult endale väikseid vahepalasid siin-seal keelata, aga piirata koguseid ja kaloraaži. Siiani olen isegi hakkama saanud (kell on 18:47), aga õhtul plaanisime mehega filmi vaadata ja siis võib põrgu lahti minna. Help!

Mul on tegelikult mõningad nipid välja kujunenud aja jooksul, kuidas liigset söömist vältida, aga mu käsi (või jalg) ei tõuse neid enda peal rakendama. Miks küll, seda ei tea. Nälg ilmselt :D

Esiteks - söö palju juurvilju, puuvilju ja joo vett. Kõht saab neist nii täis, et ei tule kohe meelde, et kapis on küpsist ka :)
Miinuseks see, et keegi peab need juurikad ja puuviljad pesema, tükeldama ja sobivatesse kaussidesse panema, et oleks mugav võtta.

Teiseks - söö rohkem valku. Tegelikult ka. Ma olen vana süsivesikute kuritarvitaja ja võin kinnitada, et süsivesikud teevad näljaseks. Mind küll vähemasti. Samas, väike proteiinikohupiimakreem või kohupiimakreem stevia ja marjadega ja mu kõht püsib palju kauem täis. Tegelikult ka!
Miinuseks see, et ... hmm... tundub, et miinuseid pole :) ahjaa, kaloreid annavad ikka rohkem, kui juurviljad nt.

Kolmandaks - pese hambad ära. Kui hambad juba pestud enne magamaminekut, siis ikka naljalt enam ühtegi ampsu ei võta.
Miinuseks see, et filmivaatamine muutub automaatselt vähem meeldivaks, kui näksida ei saa :D :D

Neljandaks - hoia end tegevuses. Kui pidevalt on midagi põnevat teha, siis ei tule see näksimine meeldegi. Ja kui tuleb, siis lihtsalt ei ole aega näksida.
Miinuseks see, et vahel kipub terve päev kiireks minema ja ei jõua üldse korralikult süüa ja sellele järgneb omakorda õhtune õgimine. Sest kõht on lihtsalt jõhkralt tühi juba.


Katsun tänase päeva viisakalt üle elada, loodetavasti homse, ülehomse ja üleülehomse ka ja siis astun kaalule. Südamest loodan, et seal 70 kg vastu ei vahi. Siis tutistan ennast ja luban, et teen jälle Fitlap'i kava järgi vähemalt nädalakese.

Teie aga jagage oma nippe ja kurtke rasket saatust, et ma ennast üksi ei tunneks, eks?

Tsaukaaa!

Ja minge nii muuseas hääletage minu blogi poolt kah, et ma EBA'l piinlikku olukorda ei jääks 

Tervise- ja trenniblogid - iseoledpaks.blogspot.com.ee 

http://eba.marimell.eu/



Mariliis

Veidi rajalt maas. Või, noh ... rada? Mis rada?

Väljas on suvi. Ptüi! Väljas on kevad. Loodetavasti ei ole uuel nädalal jälle talv (ptüi-ptüi-ptüi).
Tänu sellele olen ma arvutist enamuse päevast nii kaugel, kui kaugel üldse olla saab.
Kogu majapidamine on unarusse jäänud, pooleliolev kudumistöö seisab nukralt riiulis, talvejoped ootavad ärapanemist, blogi ootab kirjutamist. Oeh :)

Ma pole päris pikalt juba kaaluteemalisi postitusi teinud. "Mure" nimelt selles, et ma olen vist saavutanud oma "oh, päris okey kaal ju" kaalu. Mitte ideaali, milleks on nii 64-65 kg (pigem 65 vist), vaid just sellise kaalu, et enam nagu ei viitsi rabeleda.
Kunagi, kui ma tselluliidist ja venitusarmidest kirjutasin, siis juhtus kuidagi nii, et hakati kommenteerima, et ma ei ole ilmselt kunagi rahul ja, et asi kakub juba toitumishäire poole ja kuidas mul on ikka madal enesehinnang ja kõik on peas kinni jne jne. Et, kui ma saangi oma 65 kg kätte, siis tahan veel madalamat kaalu ja lõpuks pole 55 kg juures ka rahul. Haaah! I wish!

Ei! Mul ei ole mingeid tõsiseid toitumishäireid, depressiooni, muid ravi vajavaid seisundeid. Päriselt ka. Ma lihtsalt blogin. Blogisse saavad kirja minu mõtted ja ma usun küll, et 99% naistest on mingil hetkel arvanud, et nende teatavad kehaosad on mõningate riiete jaoks liiga rasvased. Päriselt. Isegi need ilusad, üldsuse mõistes peenikesed neiud. Ja ilmselt nad tegelikult ennast peletisteks ei pea.
Kõik inimesed on end millalgi ebakindlana tundnud, kindlasti on. Mitte kaalu või välimuse pärast ehk, aga mingi asja pärast kindlasti. See ei tähenda, et kõik inimesed ravi vajavad. Aitab sellest jutust!

Ühesõnaga, mina olen see naine, kes on nüüd rahul. Ma küll kirjutan, et mu põlved on tselluliidised ja mu kintsud on rõvedad ja lühikesete pükstega olen nigu peletis, aga see ei tähenda seda, et ma kavatsen ennast näljutada või nurgas nutta. See ei tähenda seda, et ma iga päev ja iga minut mõtlen, et ma olen kole. Ma olen täiega ilus!

Siin ma olen Kvartali Zara's ja pildistan ennast, sest ma nägin enda meelest peenike välja :)

Ma näen päevast päeva, kuidas mu keha muutub ja seda ainult paremaks. Ma olen palju ilusam, kui ma olin näiteks aasta tagasi ja ma olen aasta pärast ilusam, kui ma olen nüüd.

Kaaluga on nii, et ma sain oma teadliku elu kõige madalama kaalu - 66,9 kg - kätte ja peale seda on see kõikunud üles-alla vastavalt sellele, kui palju ma õhtul söön. Täna hommikul näitas kaal 67,5 kg ja see sobis mulle. See on endiselt 1,5 kg vähem, kui ma kaalusin enne rasedaks jäämist, mis on minu jaoks juba ülihästi.


Aga nüüd sellest rajast ja sellest maha libisemisest.
Ma ei ole oma Fitlap'i keskkonda sisse loginud juba hea mitu nädalat. Ma ei loe kaloreid, ma söön kommi, jäätist, kooki. Mitte ainult, muidugi. Ma söön jäätist siis, kui mul isu tuleb. Kooki söön siis, kui keegi pakub ja kommi söön õhtul telekat vaadates. Mitte igal õhtul, aga näiteks just praegu näksin siia blogimise kõrvale pähkleid ja kummikomme. Eile sõin linnupiima komme 2-3 enne uinumist. No, oli magusaisu :)

Selline kaalulangetaja olengi.

Tegelikkuses asi nii hirmus pole, ma lihtsalt maiustan ka ikka vahest. Muidu toitun ikka kenasti ja mitmekesiselt. Söön palju juurvilja, puuvilja, väldin liigset suhkrut, valget jahu, hakkasin suuremat tähelepanu pöörama makrode tasakaalule ning seoses sellega tarbin rohkem valku jne jne.

Trenniga on aga hoopis teine lugu. MA ARMASTAN TRENNI!

Ma pole kordagi veel mõelnud, et appi, ma ei jaksa enam trenni teha. Või, et kas ma pean elu lõpuni nii rabelema?
Toitumisega oli küll mingi hetk see mõte, et appi - elu lõpuni ei tohi magusat süüa? Tegelt?

Aga trenni ma võingi teha elu lõpuni. Vähemalt hetkel on selline tunne.
Kuna ma leidsin endale nüüd ka trennisõbra, siis läheb joostes aeg nii kiiresti, et ei jõuagi nagu seltskonda nautima hakata, kui juba peab koju minema - tšau, Berli!

Sel nädalal tegime jooksusõbraga esmaspäeval ühe pika jooksu (15 km), kolmapäeval lühikese jooksu ja välijõusaali ja reedel käisin ise Arcticus jõutrenni tegemas.

Ülejäänud päevadel marssisin ikka oma imelise imikuga mööda linna ja kulutasin pekke.
Ei suuda/taha lihtsalt selliste ilmadega toas passida ja väljas olles on ju palju mõnusam linna imetleda, kui paigal passida. Ja ega need Pokemonid ennast ise kinni ei püüa :D :D :D

Ilmselt on mõningad trennihundid, kes peavad minu trenninädalat suhteliselt lahjaks, aga minu jaoks on see täpselt paras. Vahel teen 4 korda, vahel 3 korda trenni. Ja see ei tähenda, et ma ülejäänud päevadel kodus istun ja miskit ei tee. Ma liigun ikka igapäevaselt, kuna beebi magab pea kõik päevauned väljas kärutades. See teeb päevas ikka hea 10-15 km kõndi. Vähemalt.

Ma ei teagi, kuhu ma selle pika ja ähmase postitusega jõuda tahan ...

Ahjaa - ma tahtsin teada anda, et ma ei ole ennast kaalunud ja sellest postitust teinud, kuna see ei ole minu jaoks hetkel aktuaalne.
Ma olen hetkel nii ilus lihtsalt, et ma ei soovi dieeti pidada. :D Päriselt!

See on hea tunne. See on väga hea tunne, kui sa tunned, et sa ei tunne enam midagi. Või, noh. Et sa ei tunne, et oi-oi, see kummikomm on küll liiast. Pole süümekaid, pole stressi, on ainult trennitahe, hea tuju ja kevaaaaaad!

Ahhhh. See imeilus kaal ja see imeilus millegi saavutamise tunne.

Ma olen saavutanud hea vormi. Ma päriselt tunnen nii ja loodan, et te kõik jõuate oma elus selle punktini, kus te olete oma saavutatuga nii rahul, et te peate sellele mõeldes lausa sügavalt sisse hingama.

Tagumik ja kints tahavad veel tööd, aga olukord on parem kui varem  ;)

Tsiviilriides kah 

Mina treenin edasi ja kavatsen oma jalad piltilusaks vormida. Tagumiku eeldatavasti ka, aga eks näis, kuidas toiduga läbirääkimised lähevad.
Suve kavatsen nautida lühikestes kleitides, seelikutes ja pükstes ja bikiinides (eeldatavasti mitte tänavapildis).

Hurrraaaa! Elagu mitte-dieet!

Aga nüüd aitab naljast. Kell on palju ja minul ikka veel kuputamata.

Tsauka-plauka!


Mariliis

Päev Fitlap'iga vol 3

Nonii. Lõpetasin just oma hilise õhtusöögi söömise, seega on õige aeg kokku võtta tänane kavapäev.

Kes maa all elanud on ja ei tea, millest ma räägin, siis tegemist on 100% kava järgimise challenge'iga, mida me Regiinaga harrastama oleme hakanud.

Idee on selles, et ennast aeg-ajalt ree peale tagasi tõmmata, et saaks siis kuni järgmise ree peale tõmbamiseni maiustada :) Lõpuks peaks organism harjuma sellega, et saabki vähem süüa ja see on okey.

Aga tänase päeva juurde siis.

HOMMIKUSÖÖK kell 08:30
Soolane puder kodujuustuga

33 g täisterakaerahelbeid, 230 g piima, tl võid ja kõrvale 120 g kodujuustu

Kusjuures, puder ise oli päris hea, aga hommikusöögiks tundus natukene väike portsjon taaskord. Putru tahaks ikka nii palju, et kenasti kasvõi õhtuni vastu peaks :)

LÕUNASÖÖK kell 15:00

Maksiköögi Kliipaneeringus kanafilee

180 g kanafileed ja 250 g keedupeeti

Lõunasööki sõin nii hilja seetõttu, et käisin lapsega rühmavõimlemises ja jõudsin tagasi alles sellisel kellaajal. Tegelikkuses andis kõht endast juba kell 11 märku. 

ÕHTUSÖÖK kell 19:30

Profeel kohupiim ja puder

33 g täisterakaerahelbeid, 109 g piima, 30 g kreemjat kookospiima, peale kaneel. Magustoiduks Profeel kohupiimakreem 

See Profeel on üks maitsetu plänn, ma ütlen. Sama hästi võiks omaenda tatti süüa :D Tegelt veits liialdan, aga siiralt on raske aru saada, kas sel üldse mingi maitse ka on. Edaspidi panen sinna oma kalorivaba karamellimaitselist siirupit peale. Saab suu ikka magusaks kah! 

HILINE ÕHTUSÖÖK kell 21:30

Värske kartul kodujuustusalatiga

87 g kodujuustu, tl hapukoort, 83 g kartulit, redis, till ja roheline sibul

Hiline õhtusöök oli küll ülinjämma! Kui oleks päeval trenni ka teinud, siis oleks poole suurema koguse võinud süüa. Tegelikkuses oli mu õhtusöögist nii vähe aega möödas, et ma näljane veel polnud, aga süüa mahub mulle alati.

Kokkuvõttes oli tänane päev kuidagi maru lihtne. Ses suhtes, et kiusatusi ei tekkinud pea üldse. 

Päev oli tegelikkuses ka päris kiire. Hommikul käisime beebiga võimlemas, siis sai linnas õega kokku, kellega lobisesime tema lõunapausi ajal õues ilma nautides. Siis kiirustasin suuremale mugulale kooli vastu, sealt otse koeraga jalutama ja lapsega drooni lennutama. Siis ruttu lõunasöök ja lapsega hambaarstile. Sealt läksime otse uut Lõunakeskust imetlema ja koju jõudsime alles kell 19. Siis õhtusöök ja pisikene beebi magama, et saaks ka hilise õhtusöögi tehtud.

Siin me nüüd siis oleme - beebi magab, suurem laps ka magama saadetud, mees magab diivanil ja mina blogin. 

Ma muide olin eile ka päris tubli ja sõin 90% kava järgi. Hilise õhtusöögi asemel sõin Belvita küpsiseid ja päeval ka natukene näksisin toidukordade vahepeal.

Aga mõju oli sellel nii palju, et kõik see koogisöömisnädalal juurde võetud 700 grammi olid tänaseks kadunud. Äkki homme olen veel kergem. Eks näis.

Homme katsun ka Fitlapi järgi toituda, kuid vajadusel võtan vahel ka näksimist või söön kasvõi natukene rohkem putru. Iseenesest on söögid seal ju imemaitsvad. Ausalt!

Tõmban nüüd otsad kokku, kell juba palju.

Kes veel dieeditas meiega täna? Kuidas läks?