Patupäev ... või lausa päevad?

Olen ju dieedil. Vähemalt üritan olla ja plaaniks on saada eesmärkkaalu hiljemalt oktoobri keskpaigaks.
Eelmisel nädalal kadus kehalt 1,9 kilogrammi jääke, kuid sel nädalal pean leppima vaid 200 grammiga.
Täna hommikul näitas kaal 66,7 kg, eesmärk 64,5 kg (pikkust 173 cm).
On veel paar kilo minna.

Võiks ju arvata, et dieedi ajal ma ajan sõrmega rida ja loen oma päeva jooksul sisse lõhverdatavaid kaloreid. Heh. Ei. Kalorite piinliku täpsusega üles märkimise jätsin ma juba esimese nädala lõpuks soiku.
Uus strateegia nägi ette söömist siis, kui kõht on tühi. Enne sööki võtsin klaasi vett või teed, et teha vahet janul ja näljal.
Töötas päris hästi.

Aga siis tuli see kaua oodatud esimene september.

Vähe sellest, et meie esiklaps koolitee jälle jalge alla pidi võtma, otsustasin ka mina edasi õppima minna ning esialgu oma riigieksamid uuesti teha.
Minu jaoks on see päris suur asi, kuna siiani ei olnud kõrgharidus minu jaoks erilise tähtsusega.
Mul ei ole muide siiani sellist "oh, see on huvitav" eriala silma jäänud. Seda enam, et töö kõrvalt ei saa ma päevasesse õppesse minna, mis omakorda teeb eriala valiku eriti keeruliseks. Avatud ülikoolis on napilt 3 eriala, mida ma üldse oleksin nõus õppima, kuid ma loodan, et aastaga saab pilt selgemaks.

Oeh, nüüd kadusin rajalt täitsa ära oma jutuga.

Noh, esimene september ja koolistress laksas sajaga selga. Sada muret tuli justkui juurde.
Õnneks ostsime me torti ja ma kugistasin kohe kaks sektorit alla. Hea 200 grammi šokolaadi-piparmündi torti.
Väga hea oli :)
Õhtul tuli veel ämm küll ja tõi värsketele koolijütsidele Pealinna kooki ja sefiirikorvikesi. Ma sõin muidugi mõlemat. Väga hea oli :)

Tolleks hetkeks olin juba leppinud sellega, et sel nädalal kaalulangust ei tule. Terve päev oli põhimõtteliselt kooki sisse vehkides mööda saadetud. Mis kaalulangust sealt oodata, eksju.

Noh, võiks ju arvata, et eeskujulik kaalublogija suutis end õhtuks kätte võtta ja läks varakult magama ja ei söönud rohkem kooki.
Kahjuks ei ole mina just see kõige tublim kaalulangetaja, nagu välja tuleb.
Esiteks otsustasin ma lõpuks ära vaadata "Troonide mängu" hooaja viimase episoodi, mis tõotas olla ülipõnev. Istusin juba teleka ette ära, kui hakkasin mõtlema, et nii tähtsa osa puhul võiks ju miskit head näksida vaatamise ajal.
Jep, ma otsisin kapist välja Pealinna koogi jäägid ning sõin viimsegi raasu ära.

Oeh.

Magama sain ka alles kell 1:00, kuna mängisime pojaga poole ööni Monopoly.
Kinkisime oma kolmanda klassi poisile esimese septembri puhul selle uue kaardimaksetega Monopoly. See mäng tekitab meeletult sõltuvust. Esimese päeva jooksul mängisin mina vast nii 6-7 mängu. Ja oleks veel mänginud, kui uus päev poleks kätte jõudnud.

Järgmisel hommikul koos Printsessiga kell 7:30 ärgates olin veidi laip küll. Kõht oli ka kuidagi korrast ära.
Huvitav, ei söönud ju palju kooki ega miskit :D

Ja arvake, mida ma hommikukohvi kõrvale sõin :D
Jep, torti!

Oeh, mulle kuluks üks paastupäev nüüd ära.
Loodetavasti saan tänase päevaga ennast jälle dieedilainele.

Reedel muide tegin kodus Kayla kava kah ja laupäeval käisime õega A Le Coq'i spordihoones sulgpalli mängimas.

Dieet jätkub igal juhul, isegi siis, kui ma mõni päev ei suuda kookidele ei öelda. Kaal langeb endiselt, kuigi tänu koogile on see oluliselt pidurdunud.
Uue nädala lõpuks tahaks kaalu 66,0 või 65,9 peale saada. 65,9 oleks eriti luksus, kuna numbrit 65 ei ole mu kaal iial näidanud (välja arvatud varane lapsepõlv, mida ma ei mäleta). Ka mitte keskkooli ajal.

Esmaspäevast hakkab ka minul kool ja õhtul on juba esimene matemaatika tund. Jalg on suurest pablamisest all vähe makaron ja ma ilmselt olen terve tunni vältel vait ja vannun end maapõhja, sest ma ei saa mitte essugi aru. Aga, peame vastu ja teeme ära!

Teeme ära selle esimese ühistrenni

Kes mu blogi Facebook'i lehte jälgib, see juba teab, et olen sinna üles pannud esimese ühistrenni ürituse. Noh, plaanidesse või kalendrisse üritusena siis.

Esimene ühistrenn on plaanitud teisipäeval 27.06 kell 17:30 Tartus Anne kanali ääres. Kohtumispaigaks Turu silla juures asuv toidukoht või täpsemalt siis selle esine.

Siiani ühtegi osalejat pole. Hurraaa! (ma olen irooniline)
Inimesed laigivad, aga osalema ei tulda. Ega midagi.
Kui lähen üksi, siis lähen üksi. Trenn tahab igal juhul tegemist.

Kes nüüd Tartus elab ja lihtsalt ei julge tulla, neile ütlen lohutuseks, et ega ma ise ka väga ei julge tulla :D
Aga ma katsun asja võimalikult vähe kohmakaks teha. Ses suhtes, et ei pea tulema minuga kohe sõpsi panema ja enda elulugu minuga jagama. Tule lihtsalt kohale ja kasvõi vaikides kõnni/sörgi minu kõrval.

Mis siis, kui vihma hakkab sadama?
Noh, mina suhkrust ei ole ja jooksen ka vihmaga. Kui tuleb ikka kangemat sorti rahet või lausa padukat, siis jääb ära, aga tavaline vihm ei ole takistuseks.

Äkki ei jaksa kaasa teha?
Tegin ürituse lehele ka vastava küsitluse.
Jooksen/kõnnin või jooksen kõnnin vaheldumisi. Olenevalt seltskonnast. Peale jooksu plaanin välijõusaalis erinevaid harjutusi teha. Koormust saab kogu keha. Kui ei jaksa, siis istu maha ja nuta või lihtsalt puhka veidi.

Kuna ma olen vaene ja mittepopulaarne blogija, siis mingeid kingitusi või üllatusi ma hetkel veel lubada ei saa.
Luban, et kalendrisse saate rea "trenn" taha linnukese teha. Ja soovi korral ajan ka veidi lobajuttu ja olen totakas. Noh, et teised arukamad tunduksid.

On absoluutselt võimalik, et Printsess ärkab ja märatseb terve trenni aja ja ma olen närvis ja kukun pillima või miskit sellist. Või ma lihtsalt lasen ennast keset teed süldiks ja keeldun edasi eksisteerimast.
Sellisel juhul ma vabandan juba ette.

Ega ma rohkem ei oskagi midagi kirjutada. Tulge ja liigutame ennast. Saame saledaks!

Homme näeme, raisk!

Endine paks tahab motivatsiooni jagada

Huh!
Ma hingasin sügavalt sisse ja välja enne, kui ma seda postitust kirjutama hakkasin.

Mõni äkki mäletab, et ma kirjutasin oma postituses "Ausalt blogimisest" sellest, et mul on mõningad mõtted, kuidas oma blogimisest natukene suurem asi teha või natukene vaheldust saada.

Ja siin see siis on - ma kavatsen hakata lugejaid endaga trennidesse kaasa kutsuma!

Pffft.

Niimoodi kirjutades tundub see eriti leim ja pointless üritus - ei mingeid aupauke ega dramaatilist muusikat, aga kuulake mind enne ikka ära.

Enamus inimesi, kes regulaarselt trenni ei tee, kurdavad, et pole aega või pole raha või ei jõua joosta või midagi neljandat hoopis. Tegelikkuses on enamasti asi motivatsioonis. Või pigem selle puudumises.
Ja mida minul on?
No, seda va motivatsiooni mul ju ongi. Palju. Jagub teistele ka!

Minu jaoks on jooksmine ja kodust välja saamine nagu preemia. Magustoit. Kui teen näiteks lühikese jooksu (4-6 km) ja peale seda lähen välijõusaali rahmeldama, siis olen lõpetades niiiiii heas tujus.
Ülejäänud päeva on tuju hea, energiat rohkem ja ma tunnen end justkui enesekindlamalt, kui olen oma trenni ära teinud.

Sama käib ka jõusaali kohta. Ma tunnen oma kontides, kuidas mu keha muutub aina paremaks ja tugevamaks ja sealjuures ka ilusamaks. Mis saaks veel parema tunde tekitada, kui enda ilusaks treenimine?

Aga, kuidas see lugejate endaga kaasa võtmine siis välja näeb?

Noh, ma täiega kardan, et ma pole seda veel korralikult läbi mõelnud ja ilmselt on mu plaanides hästi palju lünke, kuid kusagilt peab ju alustama.

Idee on karmilt võttes selline, et ma teen nt Facebook'i ürituse, kus annan infot, et millal ja kus kokku saame ja mida plaanime teha. Inimesed saavad oma tulekust märku anda ja küsimusi küsida või kaasa rääkida.
Näiteks teen ürituse, et kolmapäeval kel 10:00 koguneme Anne kanali ääres ja plaanis on joosta 5 km ja teha natukene trenni välijõusaalis.

Ühistrennid on sobilikud pea kõigile. Ka neile, kes muidu jooksmas ei käi, kuna plaan on just inimeste järgi tempo valida ja vahepeal kasvõi jalutada ja hinge tõmmata.

Kes tahab, see võib välijõusaalis enda äranägemise järgi toimetada, kes tahab, see teeb koos minuga. Mina lähen ja jooksen igal juhul. Ka siis, kui keegi teine välja ei ilmu (häšštääg piinlik)

Ma ei ole väljaõppinud treener, seega minu käest ilmselt väga palju head nõu ei saa. Ma saan ja oskan vaid omast kogemusest rääkida ja üldine idee on ikkagi see, et motiveerida inimesi kodust välja tulema ja liigutama. Tahan näidata, et see võib olla ülimõnus ja üldse mitte nii raske.

Selle ürituse juures on ka mõningad miinused.
Esiteks teeksin ma neid ühisüritusi ilmselt hommikul kella 10-paiku, kuna siis magab Printsess enamasti kõige paremini. Võtan ma ta ju igal juhul käruga kaasa, kuna mu abikaasa on enamasti kella 20-ni tööl.
Teiseks, kui Printsess peaks keset jooksmist hüsteeriliselt nutma hakkama, siis võib ka kõigi teiste trenn olla rikutud.

Oeh.

Nüüd hakkasin jälle pablama.
Raske on lapsega koos plaane teha, kuna lastele plaanid harilikult ei meeldi :)

Pika jutu kokkuvõtteks siis nii palju, et ma katsun peale jaani selle asjaga pihta hakata ja proovin ka veel juunis esimese ühis-sipelungi ära teha.

Kui keegi ei tule, siis ei tule, aga vähemalt ma üritasin.

Hoidke silmad-kõrvad lahti!

Nädala trennide kokkuvõte

Ma pole ammu ühtegi kaalumispostitust teinud ja pole nagu oma trennidest ka midagi enam kirjutanud.
See ei tähenda aga üldse seda, et ma nüüd oma kanni laiaks istun ja üldse oma kaalu peale enam ei mõtle.

Mõtlesin, et teen üle pika aja kasvõi enda jaoks ühe kokkuvõtte möödunud nädalast.

Minu jooksusõber on hetkel Pärnus ja sel nädalal pidin täitsa üksi hakkama saama. Tõbras selline :D
Muide, kui oled harjunud ikka seltsis trenni tegema, siis esimesed korrad üksi olid ikka maru kentsakad.

Esmaspäev: jooksin 6,5 km, aeg 44:50, keskmine tempo 6:53 min/km, keskmine pulss 148 bpm, kalorikulu 499 kcal. Peale seda Kayla Itsines kava esimese nädala esmaspäev, millest tegin ka video.

Teisipäev: Puhkepäev, Kayla kava kohaselt kõndisin tunnikese.

Kolmapäev: Pikk madala pulsiga jooks 13,15 km, aeg 1:33, keskmine tempo 7:09 min/km, keskmine pulss 144 bpm.
Lisaks Kayla kava esimese nädala kolmas päev. Aeg 30 minutit, kalorikulu 229 kcal, keskmine pulss 132 bpm (max 143 - need kuramuse kosmonaudid!)

Neljapäev: Käisin jõusaalis. Soojenduseks tegin 20 minutit climberil, edasi jõuharjutused kogu kerele. Salaja filmisin ennast ka nendel masinatel, kus käed vabad olid :)
Pulsikella jätsin koju, seega kalorikulu ei tea.

Reede: Puhkepäev. Jalutasin Printsessiga poolteist tundi.

Laupäev: Kayla Itsines kava 30 minutit, lisaks harjutused kõhule ja seljale.

Pühapäev: kiirem trett jõusaalis. Soojendus taaskord ronimismasinal 15 min, lisaks jõuharjutused kogu kerele. Kokku ajaliselt 1:15.

Kaal on mul endiselt kõikunud 67,5 ja 68,0 vahel (pikkust 173 cm). Minule sobib väga hästi.

Mul vahel tuleb küll peale selline "ah, teeks ikka seda dieedivärki veel" tuju, aga see kaob harilikult kohe, kui abikaasa koju tuleb ja poest miskit head toob.
Hetkel näitab kaal minu jaoks "Mariliis sa oled kaunis" kaalu ja sellega seoses on kadunud igasugune motivatsioon dieeti pidada.

Ma teen selle Kayla kava lõpuni ja vaatan, kas saan need jalad ja tagumiku natukene eeskujulikumaks. Nii palju on küll muutunud, et nüüd ma juba tunnen, et mul on seal tuhara piirkonnas isegi mingid lihased. Muidu oli tuim ja vedel mass mingit ollust seal lihtsalt.

Tegelikkuses pean ma nüüd ennast kokku võtma ja kehaanalüüsis ära käima. Ma olen puhtalt viitsimatusest seda siiani edasi lükanud. Oleks vist viimane aeg oma rasv ja lihased ära mõõta, eks.
Siis oleks hea peale Kayla kava lõppu võrrelda ja tulemuste üle uhke olla . . . või looteasendis nutta.



Kuidas teistel suvised treeningud lähevad? Olete sama aktiivsed või aktiivsemad? Või hoopis puhkate?

Kaalumine 05.03

Kiire nädal taaskord seljataga ja kaalulgi käidud. Anna siis teile ka teada, mis numbreid ta näitas.

Eelmise nädala kaal 70,0 kg, eile hommikul kaal 69,9 kg. Kaotatud nädalaga vaid 100 grammi.

Tunnistan ausalt, et mingist dieedipidamisest ei ole viimastel nädalatel juttugi olnud. Ka täna ei ole ma päris kindel, kas viitsin MyFitnessPali oma suutäied kirja panna. Eelmise nädala kaalulangust vaadates võiks ju arvata, et viitsin :)

Miskipärast ei ole see kaalunumber mulle enam nii oluline. Jah, ideaalis ma kaaluksin 65 kg, aga fakt on see, et ma ei kaalunud nii vähe ka enne rasedust ja siis olin ma endaga tegelikult väga rahul.
Suurim motivaator on ikka enda nägemine peeglist. Eriti, kui päike paistab ja sa oled pesu väel. Siis olen ma kõige hirmsam :D :D Kõik vead on näha.

Trennidega olen ma enda meelest täitsa sina peal.

E - intervalljooks lindil 5,7 km +
jõusaalis kava nr 1;  jalapress 3*15, põlvede kõverdamine masinal 3*15, reite lähendamine 3*15, rinnalt surumine 3*15, tõmbed taha (õla-seljalihased) 3*15, kehatüve painutus masinal 3*15, põlvede tõsted pingil (kõhulihastele) 3*10, ülakeha tõsted pingil (pmst tavalised istessetõusud) 3*15.

T - 7,2 km jalutuskäiku, Polar 15 000 sammu

K - jooks lindil 30 min 4,7 km +
jõusaalis kava 2; väljaasted ette-taha (vahepeal jalga maha ei pane=KILLER) 3*16+16, puusatõsted ühel jalal 3*12+12, kätekõverdused stepipingil 3*15, tõmbed alla masinal (ülakeha) 3*15, surumine alla masinal (tiitseps) 3*15, Põlvede tõmbed kägarduses 10x + ülakehatõsted selili 10x *3, plank 2*45 sek, külgplank 2*20+20.

N - jalutuskäik 9,3 km, Polar 19 142 sammu

R - intervalljooks lindil 6,1 km, 45 min. Jõusaalis kava 1.

L - jalutuskäik 12,76 km, Polar samme 23 370

P - jalutuskäik 10,36 km, Polar samme 20 517

Sel korral mingit suuremat söögiorgiat ei korraldanud, küll aga hakkasin otsast läbi küpetama/katsetama kokaraamatut "Magusaga Kaalust Alla".

Antud raamatu üheks autoriks on meie oma kaalulangetusblogi pidaja Helena.
Plaan on järjest kõik antud raamatu magustoidud läbi proovida. Mees lubas truult katsejäneseks olla.
Tänaseks on järele proovitud 2 kooki - peedi-šokolaadikook

 ja rukkileiva-mustikakook.

Abikaasale meeldis see mustikakook rohkem, aga minu süda kuulub peedikoogile. Tahan juba uuesti teha toda, aga veel paljud retseptid tahavad enne läbi katsetamist. Järgmiseks on saiavorm :) Ei jõua ära oodata.

Teate, selle jõusaalis käimisega olen ma suutnud uuesti trenni tegemist nautima hakata. Jõusaali minek on nagu preemia või meelelahutus, mitte kohustus. Loodan, et see tunne nii pea ära ei kao. Kindlasti on oma roll ka sellel mõnusal saunal ;)

Olge aktiivsed!


Mariliis

Kaalumine 19.02 ja nädala kokkuvõte

Vabandan ette-taha, et ma pühapäeval ei bloginud. Ma nimelt olen oma google chrome'i ja bloggeriga tülis. Mu postituste tekst on chrome'is imetilluke, ka siis, kui ma uut postitust kirjutan.
Ka teiste blogid on kirbukirjas, mistõttu on paljude blogid nüüd mõned päevad juba lugemata.
Näete, nii -

Regiina blogi

Minu blogi draft

Päris keeruline on niimoodi blogida.
Arvutis on kõik okey, aga sinna ma satun maru harva.
Kuna üks lugeja avaldas instagramis juba muret, et postitust ei ole, siis katsun midagi ikka kirja saada.

Alustame siis kõige tähtsamast - kaalumisest.
Eelmisel nädalal näitas kaal 70,8 kg. Sel nädalal kaal 70,3 kg, nädalaga kaotatud 0.5 kg.

Tegin endast ka bikiinides jälle pilti, et teid ikka korralikult ehmatada :D Ja otseloomulikult ikka ilma meigita ja padjakaga. Sest see on minu stiil ;)

3 kuud sünnitusest

Ma tegelikult mõõtsin ennast ka, aga ei suuda leida oma eelmise mõõtmise tulemusi, seega ei oska ka muutust võrrelda. Katsun nad üles leida ja siis teiega jagada.

Nädala kokkuvõte:

E - kõndisin 9,6 km
T - kõndisin 8,9 km
K - esimene trenn jõusaalis personaaltreeneriga 1 tund
N - kõndisin 10 km
R - lindil jooks 5,9 km ja jõusaal 50 minutit
L - kõndisin 12 km
P - lindil jooks 4,3 km, sõudeergomeeter 15 min ja jõusaalis 50 min

Oma Polari aktiivsuse olen igapäevaselt kenasti täis saanud. Peaks seda taset vist tõstma.

Nagu kokkuvõttest ka näha oli, siis sain eelmisel nädalal mõlemad kavad üksinda läbi tehtud.
Esimene kord tundsin ennast ikka kuidagi kohmakalt. Tegin lindil 45 minutit intervalljooksu 7 km/h ja 9 km/h. Ma reaalselt kiiremini ei suuda hetkel joosta :(
Peale jooksu olid erinevad harjutused jõusaali masinatel. Juba esimese masina juures pidin ootama. Minu jaoks on see nii harjumatu, et ma pean ootama, et saaks trenni teha :) Ei tahtnud kehal päris maha jahtuda ka lasta, mistõttu sättisin end uuesti lindile, kuid seekord kiirkõnnile. Silmanurgast ikka jälgisin, et kunas härrasmehed masina vabastavad.
Reedel oli saalis kohapeal ka mulle kava koostanud Margus, kes vahel ikka viskas mulle ka pilgu peale. Ühe masina juures tuli mu kehaasendit parandama, sest ma olin nii räbal juba ja lasin asja suht lappama.
Pühapäeval tegin teise kava läbi.
Alustuseks oli jooks, siis sõudmine ja siis erinevad harjutused oma keharaskusega.
Nagu kiuste oli võimlemisalas just pühapäeval ilge rebimine. Kohe ei leidnudki kohta, kuhu oma matikene maha toetada. Õnneks olen ma natukene suutnud juba enesekindlust koguda, seega julgesin tuimalt teiste vahele trügida oma matiga.

Ei tea, kas mu keha oli reedesest trennist veel hell või on see teine kava raskem, kui esimene. Ilmselt mu oma keha on nii piisavalt raske :D :D :D
Ka veel täna on jalad suhteliselt hellad. Venitasin küll, aga ilmselt mitte piisavalt.

Tahtsin lõpuks ära teha ka oma jõusaalitibina pildi, aga jälle oli rahvast maru palju. Sellise pildi sain tehtud :D

Ütlen ausalt, et spordiklubis käies tuleb see trenn kuidagi kergemalt, aeg läheb kiiremini. Lisaks saab kodust välja, näeb inimesi ja lõpuks saab ka sauna. Oleks üks õlu ka veel, siis oleks täiuslik pidupäev :D :D
Spordiklubis käies on motivatsiooni ennast liigutada oluliselt kergem leida. Ma imestan, et ma kodus niigi palju viitsisin teha. Jõusaalis lendab 50 minutit mööda nigu niuhti, kodus tundub ka 20 minutit omaette ettevõtmine.

Mul on üks ülestunnistus ka - ma ei loe hetkel enam kaloreid.
Olen juba natuke üle nädala toitunud ilma MyFitnessPali abita. See ei ole lõplik, aga sel kuul on nii palju sünnipäevi ja üritusi, et kaloreid kirja panna tundub liialt stressirikas. Ma ju tean, et kook ei ole kaalulangetaja ideaaltoit.

Koogist rääkides, mul on täna sünnipäev! Hurraaa! Ma saan 29 aastat vanaks. Kurjam, see on ju napilt 30.

Loviisa 3 kuud

Ma nüüd tõmban otsad kokku. Üks tahab piima ja mina tahan torti :)

Olge muhedad.

Mariliis

Kaalumine 12.02

Nädal jälle möödas ja mina käisin ära ka kaalu peal.

Eelmise nädala kaal 70,8 kg, tänane kaal täpselt sama. Kaalu kaotatud nädalaga 0 kg.

Ega midagi. Ma pole sel nädalal just kuigi eeskujulikult söönud ka. Koogid ja praed ja värgid-särgid.
Kuna abikaasa on hetkel kodune (kerge tööõnnetuse tagajärjel), siis olen tavapärasest rohkem kokanud ja küpsetanud.
Ükpäev tegin šokolaaditükkidega küpsiseid, mis on põhimõtteliselt või, suhkur, jahu ja śokolaad. Muidugi mekkisin ma tainast ka ja pistsin ka mõned küpsised pintslisse. Ükspäev sai isegi pitsat söödud. No, kõht oli nii tühi ja poistel oli laual suur pepperoni pitsa. Ütle siis sellele ei :)
Eile ja täna olen söönud vähemalt kolme erinevat kooki. Hmmm, ilmselt pole parim dieet.

Liikumisest ka.

Sel nädalal kõnnitud 48,2 km.
55 minutit bodyARTi.
1 kord kodust HIITi.
1 kord 30 minutit Arcticus treeneriga kardiomasinatel .
Täna sai tehtud ka esimene jooks jooksulindil. Pole 11 kuud jooksnud ja täna tegin aeglase jooksu 5km 40 minutiga. Päris mõnsa oli :)

Kuigi ma olen sel nädalal juba kolm korda spordiklubisse oma jala tõstnud, tundub mulle siiski, et nädal on kuidagi laisk olnud. Mh. Ei teagi miks.

Kuigi kaalu sel nädalal ei kaotanud, on mu enesetunne ja endaga rahulolu paranenud.
Ma ei tunne ennast enam üldse värskelt sünnitanud naisena. Ma nagu ei ole enam see "just lapse saanud" naine. See ei ole enam oluline, et ma pea 3 kuud tagasi sünnitasin. Ma olen lihtsalt mina, kes ma ei ole oma elu parimas vormis, kuid kes tegeleb sellega.
Ma tunnen ennast hästi.

Kolmapäeval saan ka oma jõusaali kava, millega kavatsen selle kere veel kenamaks vormida.

Loodetavasti läheb õnneks ;)

Selline see nädal siis saigi. Uuel nädalal loodan selle kaalu ikkagi allapoole saada. Varsti ka sünnipäev tulemas ja siis tahaks ilus olla :)

Olge tegusad!

Mariliis

Mariliis läheb trenni

Raseduse viimastel kuudel ma väga trenni enam ei teinud. Minu igapäevane liigutamine oli enamasti jalutamine ja koristamine. Tundsin ennast laisa ja suurena ning mõtteis tegin suurejoonelisi plaane kauaoodatud sünnitusjärgseks ajaks.

Olen alati olnud põhimõttega, et trenni tegemise eest raha maksta on rumalus. Inimene saab ennast liigutada ju igal pool. Motivatsiooniga mul muresid ei ole ja internet on täis treeningvideosi igale maitsele ja füüsilisele vormile. Milleks maksta, et ülerahvastatud jõusaalis kellegi taga oodata või väljamüüdud rühmatrennis mitmekümne teise inimesega koos higistada. Tundub juba eos pigem ärritav, kui maandav ja meeldiv.

Kogu minu mõtlemine võttis teise suuna siis, kui Loviisa sündis. Kuna enamuse aja olen ma kodus beebiga kahekesi või siis õues jalutamas kahekesi, siis hakkas mul vaikselt tekkima selline eraldatuse tunne. Nagu oleks mind tavamaailmast ära lõigatud. Tahtsin ka käia kuskil, kuuluda kusagile. Mõtlesin, et kui laps juba suurem, siis jätan lapse vahest issiga koju ja lähen tuulutan ennast.
Eks igalt poolt kuuled ka, kuidas väikse lapse kõrvalt aega üldse pole jne jne.

Tegelikkuses on asi nii, et laps on juba kahe ja poole kuune, sööb iga kolme tunni tagant ja magab vankris kenasti lõunaund. See omakorda tähendab seda, et ma saan vabalt kolmeks tunniks lapse abikaasale jätta ja ise kusagile minna.
Oleme mehega juba paar korda arutanud, et muud ei tahakski, aga jõusaalis tahaks küll vahest käia.
Noh, kuna minul on 21.veebruar tulemas sünnipäev, siis otsustasime mehega, et kingime mulle võimaluse trennis käia.

Uurisin oma kodu lähedal asuvaid spordiklubisid ja valituks osutus Arctic Sport. Esiteks asub see minu kodust kahe maja kaugusel. Teiseks on see natukene kallim, kui teised klubid, mistõttu on lootust, et seal käib vähem rahvast. Kolmandaks ei tea ma kedagi, kes seal käiks, seega on tuttavate ees margi täis tegemise võimalus väiksem :) :)

Kuna ma pole ühtegi spordiklubi oma elus isegi mitte kaugelt nuusutada saanud, siis käisin täna klubiga tutvumas. Ringkäik oli kiire ja konkreetne, kõik arusaadav ja loogiline.
Kuna ma teisi klubisid näinud ei ole, siis ei oska ma ka kommenteerida, mis oli hästi või mis halvasti. Sporti seal teha igal juhul saab.
Otsustasin ennast kohe ka kliendiks teha, et trennidega juba varsti pihta hakata.
Võtsin päevase paketi hinnaga 49€ kuus, kuna hakkan käima lapse lõunaune ajal 12-15.

Sain liitumise tasuta (muidu on 25€ kaardi ja kapiluku eest) ja igale uuele kliendile on tasuta ka esmane personaaltreeneri konsultatsioon. Sinna lähen ma uuel nädalal.
Lisaks esmasele konsultatsioonile olen otsustanud teha ka ühe tunni jõusaalis koos personaaltreeneriga, kes koostab mulle jõusaali kava ning õpetab masinaid õigesti kasutama. Liikmele on ühe personaaltreeningu hind 35€.

Trennis kavatsen hakata käima ühe korra nädalas jõusaalis ning ühe korra nädalas rühmatrennis. Eks näis, kuidas see täpselt kujuneb, kuna pean arvestama ka abikaasa töögraafikuga.

Kuna mul ei ole ka korralikke retuuse, siis ootab mind lisaks eelnevale ilusale ees veel ka šopingtuur spordipoodides.

Siinkohal võib ka teada anda, kui keegi teab Tartus kohta, kust saan hea hinnaga spordirõivaid.

Kui keegi plaanib lähiajal ka Arcticuga liituda, siis võib öelda, et Mariliis Saar on su tuttav ja saad esimese kuu soodsamalt trennis käia.
Lisaks on mul pakkuda ka 2 proovitrenni flaierit.
Antud flaieriga saab kolmel järjestikusel päeval kasutada jõusaali, rühmatrenne või basseini TASUTA.
Täpsem info flaieri peal.

http://www.arcticsport.ee/et/kingitus

Kes tahab, see annab teada :)

Olen natukene närvis ka, kuna minu jaoks on kogu see asi nii uus ja võõras.
Parimal juhul olen ma aasta pärast ilgelt heas vormis jõusaalihunt ja halvimal juhul hakkate te varsti nägema sotsiaalmeedias erinevaid videosid minust jõusaalis end naeruvääristamas.

Loodetavasti läheb kõik siiski hästi.

Kirjutan kindlasti ka oma kohtumisest treeneriga ja kiunun, kui ma millegagi hakkama ei saa.

Olge mõnsad!

Mariliis

Uus elukorraldus

Täna saab meie pisikene tütarlaps juba kahenädalaseks. See aeg on läinud nii kiiresti, et pidin kalendrist üle kontrollima, kas on ikka kaks nädalat juba möödas.

Käisime täna ka perearstile oma vastvalminud beebit näitamas. Beebi käitus eeskujulikult ja saime kiita, kuna laps on mõnusalt kaalu kogunud. Sünnikaal 3070 grammi, kahenädalasena kaal 3580 grammi.

Aga aitab beebijuttudest. Mis see emme siis nüüd endaga siin kodus pihta hakkab?

Laps magab palju, aga mitte korraga. Ses suhtes, et sööb 20-30 minutit, siis magab 15-30 minutit, siis mähkmevahetus, uudistame ringi ja hakkab kogu trall otsast peale. Vahepeal pean veel koduste toimetustega hakkama saama ja suurema lapsega sotsialiseeruma. Pikemad uned teeb laps enamasti õues kärutades või öösel/hilisõhtul.
Hetkel kogu selle imetamise ja toimetamise kõrvalt väga vaba aega ei jää.

Alates laupäevast hakkasin end aga teadlikumalt liigutama.
Tuletasin oma ära unustatud lihastele meelde, et tööd peab ka tegema ja siplesin 15-20 minutit kodus. Kõike tegin muidugi täpselt nii palju, kui jaksasin.

20×2 kükki
20 sumokükki
20 väljaastet ette

Kõhule kergemad harjutused 3×20
Erinevad harjutused 2 kg hantlitega 5×20

Lisaks käisin peniga kärutiirul.

Kõhulihased said küll korralikult ära väsitatud. Pole need ju tükk aega äksjonit saanud. Vaikselt katsun neid nüüd jälle tugevdada, kuid võtan suhteliselt rahulikult, et mitte neile liiga teha.

Kärutamise olen ikka iga päev katsunud ette võtta, kuid eile pikale tiirule ei läinud, kuna ilm oli maru krõbe ja mul endal hakkas külm. Käisin ainult lapsel koolis vastas käruga.
Ja see "pikk tiir" on siiani olnud ca 5 km. Ma ei ole julgenud veel nii väiksega väga kaugele minna, kuna ma ei tea veel täpselt, kui kaua ta kärus magab. Ta tihti teeb silmad lahti ja uudistab ilma. Kui ta peaks keset uudistamist äkitselt nälga tundma, siis on kööga, kui ma kodust väga kaugel olen :) Talvepakasega väljas imetama ju ei hakka.

Tänane kärutiir tundub eriti mannetu, aga väljas tuiskas ja lumes sumpamine võttis ikka korralikult läbi. Pulss oli kogu selle aja kenasti rasvapõletustsoonis. Ise olen ilgelt rahul, kuna trenn sai tehtud.

Kaalunud ma ennast vahepeal ei ole, kuna ei ole ausalt meeles olnud. Igal hommikul kiirustan suuremat last üles ajama enne, kui pisike süüa tahab. Ja siis joon juba kohvi ja söön ja ongi kaalumine tuksis :) nädalavahetusel vast saan jaole ja kaalun ennast jälle.

Toitumise kohta võib öelda kaos. Ma söön kõike, mida tahan. Nii palju, kui tahan. Siis, kui tahan.
Imetamine teeb isuga müstilisi asju ja on päevi, mil ma olen söönud rohkem magusat, kui soolast.
Otsustasin selle pärast mitte põdeda enne, kui kaalulangus pidama jääb. Kuniks kaal langeb ja titapekid rinnapiimaks ära kasutatakse, ei ole vaja ennast asjatult stressi ajada.

Plaanin nädalavahetusel uuesti kaaluda ja mõned pildid klõpsida, et näha ja võrrelda, kas nädalaga on keha ka mingi muutuse läbi teinud. Lisaks tuleks hakata vaikselt vanu riideid proovima. Vana jope läheb küll selga. Osad pluusid on kindlasti veel väiksed, kuna tiss on ikka hea kolm korvi suurem, kui vanasti. Ennemuiste kandsin B korvi, aga nüüd on D või DD. Ikka selline korralik lehmale kohane piimariiul. Prrrr. Paraku tuleb see lapsesaamisega kaasa ja ma olen nõus ära kannatama ;)

Olen oma Polari ka uuesti randmele sättinud. Paraku ei ole ma päeval enam piisavalt aktiivne, et aktiivsus täis saada. Katsun mitte nina norgu lasta ja lepin sellega, et mu elu lihtsalt on hetkel selline. Polari järgi sain ma eile öösel ainult 3 tundi sügavat und, seega saan ennast puhtalt sellega välja vabandada, et ma olen väga väsinud.

Hetkel tõmban otsad kokku, sest mu uus lemmik "Kallis sa oled kosunud" hakkab kohe :)
Siiani suhteliselt lootusetu üritus see värk. Keegi pole väga alla võtnud, mis siis veel eesmärkkaalust rääkida. Oeh. Ja see Orgu tundub nii vastik ja hukkamõistev olevat. Ma ei tahaks ka väga talle süüa teha ja aru anda. Ämairait?

Davaiks. Ma imetama ja telekat vaatama. Tsauks!

Mariliis

Motivatsiooni uus tulemine

Olen tänaseks 31+5 nädalat rase. See tähendab seda, et lapse eeldatava sünnini on jäänud veel vaid 58 päeva. See on vähem, kui kaks kuud.
Seinine rasedusaegne kaalutõus on olnud igati okey ja graafikus. Julgen ennustada, et lõplikult kogun endale turjale vast max 11-12 kg titakaalu. Selle kavatsen enamjaolt sünnitusmajja jätta :)

Tänase esmaspäeva puhul käisin ära ka kaalu peal.
01.09 kaalusin ma 76,3 kg.
Täna hommikul näitas kaal 76,8 kg. 11 päevaga olen juurde kasvatanud 0,5 kg titepekki. Hurraaa! :) Paisumine jookseb endiselt kenasti graafikus.
Kogu senise rasedusega olen juurde võtnud 7,8 kg. 

Olin vahepeal oma mõistliku kaalutõusuga nii mugavaks läinud, et lisaks jalutamisele väga muud trenni ei teinudki. Ka dieet oli selline nii ja naa. Alates laupäevast olen aga ennast rohkem liigutama hakanud.
Laupäeval ärkasin 7:22 täitsa ise üles. Lihtsalt niisama. Tegin kohvi ja vedasin oma raseda vaalakere teleka ette diivanile. Istusin seal ja mõnulesin, kuniks mul hakkas imelik. Terve pere veel magas, aega oli mul maailm, jaksu ka nagu hommikul jagub ja ma lihtsalt persetasin seal. Piinlik.
Otsisin oma kõige elastsemad trenniriided välja ja kadusin trennituppa. Lohistasin vana truu sõbra ellipstrenažööri nurgast välja ja kukkusin seal peal vihtuma. Tegin Instagram'i ka pisikese video -

LINK

Ellipsil siplesin ca 30 minutit. Edasi ootasid mind kükid, väljaasted, mõned harjutused tuharalihastele ja lõpetuseks harjutused hantlitega. Kokku siplesin hea tunnikese. Higi lahmas ja tuju oli pärast ikka jõle hea.

Järgmisel päeval plaanisin puhata, aga kuna väljas oli ilus ilm ja lapsel oli ka igav, siis tegime rekordilise 12 kilomeetrise Pokemonijahi.
Laps oli mul Toomemäest ja Kassitoomest nii vaimustuses, et enamuse maast marssisime just seal. Kassitoomel ronisime ikka mäest üles ja alla ka paar korda. Ma olin õhtuks ikka päris kapsas.

Paraku ei lastud mul ka õhtul rahulikult kapsas olla, kuna mees kurtis, et pole üldse välja saanud ja ilm on ju ometi niiiiiiiiiiiiiiii ilus. Läksime kogu kamraadiga teisele jalutuskäigule. Sel korral piirdusime kolme kilomeetriga, aga värsket õhku saime sellegipoolest.

Mu sammulugeja oli paraku õnnetult kodus laadimas (nagu pea iga päev), seega päeva üldist aktiivsust numbritena välja tuua ei oska, aga oli päris aktiivne päevakene.

Täna olen veidi rahulikumalt võtnud. Käisin hommikul jalgsi linnas (ca 2 km sinna ja tagasi). Käisin turul ka ja tegin kergema šopingutiiru Kvartalis.

Seoses uue motivatsioonilainega olen otsustanud ka endale siiski miski vähe väärikama aktiivsusmonitori osta. Kavatsen osta kasutatud isendi ning loodetavasti hästi odavalt :)
Vaatasin, et kõige diskreetsem tundub olevat Polar Loop? Musta värvi. Mingid lahmakad ja erksavärvilised tilinad mind ei köida, kuna enamasti käin selliste riietega, kuhu ei sobi väga sportlik stiil. Ja need valged kellad, mida mina oma tuttavatel näinud olen, need kipuvad kuidagi nukralt värvist ära minema. Seega must it is!

Nüüd tuleb siis lisaks titeasjadele ka selle otsimisega tegelema hakata.

Homsest algab minu viimane töönädal (jah, teisipäevast) ja siis olengi ametlikult puhkusel. Tööle tagasi 2018.

Ega mul tegelikult muud väga tarka öelda ei olegi. Teiste blogijate maratonipostitused on ju oluliselt põnnamad :) Aga ma tahtsin ka natukene endast rääkida. Edev, nagu ma olen.
Tervitan siinkohal Regiinat ja Marist, kes sõbralikult koos oma poolmaratonid läbisid. Tahan ju kaaaa :)

P.S. jah, olen küll kade, et kõik jooksmas käisid ja mina ei saanud  :D :D

Järgmise blogimiseni!


Mariliis (juba 31+5)