Kuhu see aeg küll kaob

Lapsehoolduspuhkus my ass. Nii kiire on kogu aeg, et lausa hirm tuleb peale.

Koolis on käsil esimese õppeperioodi lõpp, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt iga päev on mingi arvestus. Arvake, kas ma saan kodus enne arvestusi põhjalikult õppida?
Noup!
Kui muidu õppisin õhtul oma unetundide arvelt, kui beebi magas, siis nüüd jääb beebi nii hilja magama, et ma ise kukun ka ära.
Vanasti jäi ta nii 20-20:30 magama. Eile ta reaalselt uinus kel 22:34.
Peale seda tühjendasin nõudepesumasina, panin uued nõud sisse, käisin koeraga jalutamas, panin suures toas mänguasjalaata kokkupoole ja üritasin matemaatika koduse tööga hakkama saada. Kell oli selleks hetkeks 00:14 ja mu mõistus lihtsalt enam ei võtnud.
Viimases ülesandes on mingi viga sees ja ma ei suuda seda üles leida. Ahhh, esitan niimoodi, ma ei oska seda parandada.

Minu eilne üritus matemaatika õpimapp kokku saada (tuleb hindele esitada)

Lisaks matemaatika kodusele tööle, mille esitamistähtaeg on täna, on täna veel ka matemaatika arvestus ja inglise keeleks tuleb ette valmistada loetud raamatu tutvustus. Ja homme on eesti keeles arvestus ja siis neljapãeval on inglise keeles perioodi viimane arvestus.
Mina ei tea, kes minu eest sel nädalal trenni teeb. No, pole aega lihtsalt.

Hommikupoole on asjatoimetusi beebiga, kuna ta toas enamasti väga pikalt ei maga. See tähendab, et 11 paiku me jalutame paar tundi, tuppa tuleme nii 13 paiku. Siis ma teen süüa, sest suurem laps tuleb ka koolist, siis me sööme ja ongi kell 15. Siis hakkan ma kooliasju kokku panema ning üritan ennast nii korda teha, et ma võõraid ei ehmataks, ja kell 16 algabki juba kool.

Koolist jõuan tagasi 19:30. Ideaalis ma siis ka õpiksin, kuid see on see aeg, mil beebi tahab oma emaga ka koos aega veeta ja nii me siis istume ja mängime ta mängumatil. Siis tuleb õhtune vann ja ongi juba aeg minna magamistuppa voodis edasi tagasi sõeluma (tema magamajäämisrutiin).

Ja ongi juba järgmine päev.

Blogima ei jõua ka enam. Mõtteid on nii palju, kuid mul ei teki nii piisavalt palju vaba aega, et ma suudaksin oma mõtted loogilisse järjestusse seada ning üles kirjutada. Ikka kipub sada mõtet korraga tulema ning blogima hakates kaovad need mõtted kogu selle segaduse sisse ära.

Mõnikord ma jõuan õhtu lõpuks voodisse ja siis meenub mulle, et mul on veel vaja kohustuliku kirjanduse lugemisega ühele poole saada ja lausa nutt kipub peale. Tahaks niiiiii palju, aga ei jõua. Ei ole piisavalt tunde ööpäevas.

Mehis Heinsaar "Artur Sandmani lugu"

Ilmselgelt võib asi olla ka selles, et ma ei oska oma aega planeerida, kuid see aasta beebiga on minu mõistuse ja loogika nii ära hekseldanud, et ma ei suuda ratsionaalselt mõelda.

Tegelikkuses ei ole asi päris tuksis, kuna koolis läheb mul endiselt hästi. Näiteks eile saime me tagasi eelmise nädala hinnatud arvestused eesti keeles ja matemaatikas ja mul polnud kummaski ÜHTEGI viga. Päriselt. Matemaatikas olin ma ainus, kes sai maksimaalsed punktid pluss 3 punkti lisaülesannete eest :) #justsayin

Mu abikaasa väidab, et ma olen lollakas, et niimoodi punnin. Ma võiksin vabalt lõdvemalt võtta seda asja, kuid ma nagu ei oska. Kui juba, siis täiega.
Kõige naljakam on see, et ma isegi ei tea, miks ma neid hindeid nii taga ajan, kui mul juba 12. klassi hinded olemas on. Mu töid hinnatakse, kuid mulle Täiskasvanute Gümnaasiumis hindeid ei panda, kuna mul on hinded juba olemas. Inglise keele õpetaja juba uuris, et kas ma üldse tahan arvestustel käia. Muidugi tahan, ma ju tahan teada, mis tasemel ma olen. Mul on plaan eksamil niimoodi rokkida, et paha hakkab :D

Trenniga on nii, et mu plaan iga nädal vähemalt 3 trenni teha on siiani päris edukas olnud.
Eelmisel nädalal tegin teisipäeval kodus kõht/käed trenni võimlemispalli ja hantlitega. Tõdesin taaskord, et mul on ikka raskemaid hantleid vaja.
Neljapäeval käisin jõusaalis jalgadele ja tuharale valu andmas. Seekord andsin ikka sellist valu, et peale tuttavate masinate läbi tegemist tundsin, et jalg juba väriseb all.

Läksin venitamis/vabavõimlemisalasse, et venitada, kuid selle asemel tegin veel kangiga kükke, sangpommiga sumokükke pinkidel ja kummilindiga erinevaid harjutusi tuharale.
Peale venitamist oli kogu alakeha tuline. Trepist sain alla puhtalt jumala armuga. Päriselt.
Järgmine ja ülejärgmine päev oli liigutamine võrdlemisi vaevaline. Lausa naer tuli peale, kui vibalikult ma liikusin oma hellade tuharate ja reitega :D

https://i.imgur.com/rJ00HHG.gif

Minu puhul aitab lihasvalu vastu kõige paremini sörk/jooks. Õnneks oli laupäeval Novembrijooks ja sain oma lihased normaalseks joostud.

Novembrijooksul jooksin 5 km netoajaga 27:13. Raske oli, nagu jooksuüritused ikka. Jooksin end alguses veidi kinni ja siis lihtsalt üritasin ellu jääda ja finishisse jõuda.

Natukene nagu suremas, mis? Seal oli pikk tõus. Päriselt!

Foto: Ardo Säks

Selleks aastaks on jooksuhooaeg lukus. Ma äkki veel lähen mõni päev jooksma ka, kuid see on pigem selline mõnus kulgemine, kui jooksmine.

Tegelikkuses on asi nüüd nii, et oleks viimane aeg tänaseks matemaatika arvestuseks õppima hakata, seega tõmban otsa nüüd kokku. Hoidke mulle pöialt!

Harju keskmine

Pealkiri on veidi eksitav, kuna ma ei ela teps mitte Harjumaal. Ma täitsa Tartu linna tütarlaps, born and raised. 
Millest ma aga tahtsin kirjutada on mulle viimasel ajal üha rohkem ja rohkem silma jäänud vajadus olla kõige parem.

Kogu teema algas siis, kui ma tegin Endomondosse väljakutse "Enim aktiivseid minuteid" ning imestati, et ma ise seal esikohal ei ole. Pffft! Ma esiti ei pannud seda ise tähelegi, aga mida rohkem küsiti (no, ikka hea 5-6 korda), seda rohkem hakkas see mind häirima. Ma ise ei hoolinud sellest esimesest kohast väga, kuna auhinda ma endale nagunii kinkima ei hakkaks, eksju.

Miks ma siis esimene ei olnud?
Noh, esikolmikus olid enamasti minu andmete kohaselt väikelaste emad, kes veetsid oma lastega väljas palju aega. Keskmiselt päevas 4-5 tundi. Ei olnud ka harv juhus, kui osalejal tuli päeva jooksul juurde 8 aktiivset tundi.
Kas te nüüd kujutate endale ette, kuidas ma 5 tundi järjest seda Kayla kava teen?
Kes on antud kava läbi teinud, see teab, et juba see 28 minutit on selline, mis võtab nutuklombi kurku ja veidi hingetuks. Vähemalt minuga enam vähem samas vormis olevad inimesed. Olen kindel, et ka Kayla ise ei pea viietunnist HIIT'i väga mõistlikuks.
Kokkuvõttes, on vahe, kui intensiivselt sa seda aega kasutad. Mina lootsin osalejate aususe ja mõistlikkuse peale ning kedagi eraldi kontrollimas ei käinud. Ei välista üldse võimalust, et inimene lihtsalt hängis värskes õhus ja kell tiksus aktiivsust kenasti mitu tundi. Läbitud vahemaad ma kriteeriumiks panna ei saanud, kuna jõusaali ja rühmatrenni inimestele ei oleks mu väljakutse siis miskit andnud.  Nii jäigi, et spordiblogijad jäid antud väljakutse pingereas suhteliselt kaugele maha.

Kuhu ma selle jutuga jõuda tahan on see, et mina ei tunne end kehvasti, et ma lõpetasin kuueteistkümnendal kohal. Ma ise tean, et ma teen piisavalt. Ma näen, kuidas pekk kaob, kõhulihas piilub vaikselt peki alt välja ja isegi mu kohutavad tselluliidised jalad on hakanud vormi võtma.
Ma näen, kuidas trenn mulle mõjub ja ma tean oma peas ja hinges, et see on piisav.

Väljakutse eesmärk oligi rohkem neid väheaktiivseid ja trennikaugeid inimesi end rohkem liigutama saada. On ju igati loogiline, et E-R tööl käivad inimesed ei saa nii palju jalutamas käia, kui kodused inimesed ja nii edasi. Võistlete ikkagi iseendaga. Kas te ise tundsite, et olite aktiivsemad? Kas kaal hakkas langema? Või paranes füüsiline vorm? Kui jah, siis olete ju igatahes võitjad.

Mina panin selle väljakutse enda peas küll kinni! Ma olen täiega paremas vormis, kui ma olin kuu aega tagasi. Hell jee! Olgugi, et minul tuli kõigest 1 päev 5 tundi ja 15 minutit aktiivsust kuu jooksul ning esimesel kohal oli lausa 5 päeva 3 tundi ja 40 minutit.
See muide tähendab seda, et IGA PÄEV on meie võitja teinud trenni või siis liigutanud 4 tundi. Ma olen rohkem, kui kindel, et ka meie tipus olev spordiblogija Paljas Porgand ei tee iga jumala päev 4 tundi trenni.
Saate vahest aru, jah?

Võitja, Reena, on väga tubli ema, kes veedab lastega õues olles väga suure osa oma päevast, kuid see ei tähenda, et ta on mingi jõhkram trennitibi. Ma tean, et ma ilmselt teen intensiivsemalt trenni, kui tema, aga see jälle ei tähenda, et tema pole tubli.


Ma muide avastasin, et ma pole milleski kõige parem. Ma ei ole millegi poolest eriline. Ma olen jumalast suvaline Tartu tibi, kes pole nagu tibi ka. Siuke .... ammm... lihtsalt keegi.

Ma ei ole kiire jooksja. Ma ei jaksa kaugele joosta. Puhtalt mõte maratoni jooksmisest lööb põhja alt.
Ma ei käi rühmatrennides, seega ei ole ma ei osav tantsija, pole painduv, pole väga vastupidav. Jõusaalis olen ma ka siuke "meh" - keskmine tädi. Pole kõige ilusam, pole kõige koledam. Pole kõige paksem, pole kõige peenem. Pole kõige paremas vormis, pole kõige kehvemas vormis. Täiesti tavaline.
Kas ma vaataksin endale järele, kui ma endale tänaval vastu tuleksin? Pigem vist mitte.

Ma tegelikult tahaks hirmsasti olla milleski hea. Tahaks olla selline, kellest seljataga rääkides on midagi arutada. Millegi üle imestada. Et oleks, mille järgi mind teatakse.
"Oh, Mariliis. See on ju see ...!"
Kes? Kes ma olen?

Ahhhhh, jõhkram identiteedikriis vist tulemas. Eks hirmutav 30 on ka juba uksetaga.

Issand, see teema läheb ilgeks heietamiseks lahti. Ma muide tegelikult arvan, et ma olen täiega vinge, aga kui keegi põhjendust tahab, siis jooksen küll veidi kinni. Amm, noh, vaata mind! Ma lihtsalt olengi vinge! :D


Tahtsin kõigile lohutuseks öelda, et ma kavatsen oktoobris teha sellise väljakutse, kus kõik on võimalikult aus. Te võiksite siinkohal natukene aidata mind selle juures.
Kas peaksin tegema sellise väljakutse, kus inimesed peavad mulle oma konkreetse tegevuse screenshotid saatma? Või peaks tegema enim põletatud kaloreid väljakutse? 
Enim treeninguid, mille keskmine pulss on üle 110 löögi minutis?

Kuidas peaks uue väljakutse üles ehitama, et saaksid kaasa lüüa jooksjad, jalutajad, rühmatrennilised ja jõusaali armastajad? Või teekski sel korral ainult pulsikellaga fikseeritud kulutatud kalorite väljakutse?
Jah, siis ei saaks paljud osaleda, kellel pole pulsikella, aga vähemalt ei tunduks osalejatele ebaausana.

Igatahes, ande nõu, rääkige kaasa ja teeme ära! Eksju?

Nädala trennide kokkuvõte

Ma pole ammu ühtegi kaalumispostitust teinud ja pole nagu oma trennidest ka midagi enam kirjutanud.
See ei tähenda aga üldse seda, et ma nüüd oma kanni laiaks istun ja üldse oma kaalu peale enam ei mõtle.

Mõtlesin, et teen üle pika aja kasvõi enda jaoks ühe kokkuvõtte möödunud nädalast.

Minu jooksusõber on hetkel Pärnus ja sel nädalal pidin täitsa üksi hakkama saama. Tõbras selline :D
Muide, kui oled harjunud ikka seltsis trenni tegema, siis esimesed korrad üksi olid ikka maru kentsakad.

Esmaspäev: jooksin 6,5 km, aeg 44:50, keskmine tempo 6:53 min/km, keskmine pulss 148 bpm, kalorikulu 499 kcal. Peale seda Kayla Itsines kava esimese nädala esmaspäev, millest tegin ka video.

Teisipäev: Puhkepäev, Kayla kava kohaselt kõndisin tunnikese.

Kolmapäev: Pikk madala pulsiga jooks 13,15 km, aeg 1:33, keskmine tempo 7:09 min/km, keskmine pulss 144 bpm.
Lisaks Kayla kava esimese nädala kolmas päev. Aeg 30 minutit, kalorikulu 229 kcal, keskmine pulss 132 bpm (max 143 - need kuramuse kosmonaudid!)

Neljapäev: Käisin jõusaalis. Soojenduseks tegin 20 minutit climberil, edasi jõuharjutused kogu kerele. Salaja filmisin ennast ka nendel masinatel, kus käed vabad olid :)
Pulsikella jätsin koju, seega kalorikulu ei tea.

Reede: Puhkepäev. Jalutasin Printsessiga poolteist tundi.

Laupäev: Kayla Itsines kava 30 minutit, lisaks harjutused kõhule ja seljale.

Pühapäev: kiirem trett jõusaalis. Soojendus taaskord ronimismasinal 15 min, lisaks jõuharjutused kogu kerele. Kokku ajaliselt 1:15.

Kaal on mul endiselt kõikunud 67,5 ja 68,0 vahel (pikkust 173 cm). Minule sobib väga hästi.

Mul vahel tuleb küll peale selline "ah, teeks ikka seda dieedivärki veel" tuju, aga see kaob harilikult kohe, kui abikaasa koju tuleb ja poest miskit head toob.
Hetkel näitab kaal minu jaoks "Mariliis sa oled kaunis" kaalu ja sellega seoses on kadunud igasugune motivatsioon dieeti pidada.

Ma teen selle Kayla kava lõpuni ja vaatan, kas saan need jalad ja tagumiku natukene eeskujulikumaks. Nii palju on küll muutunud, et nüüd ma juba tunnen, et mul on seal tuhara piirkonnas isegi mingid lihased. Muidu oli tuim ja vedel mass mingit ollust seal lihtsalt.

Tegelikkuses pean ma nüüd ennast kokku võtma ja kehaanalüüsis ära käima. Ma olen puhtalt viitsimatusest seda siiani edasi lükanud. Oleks vist viimane aeg oma rasv ja lihased ära mõõta, eks.
Siis oleks hea peale Kayla kava lõppu võrrelda ja tulemuste üle uhke olla . . . või looteasendis nutta.



Kuidas teistel suvised treeningud lähevad? Olete sama aktiivsed või aktiivsemad? Või hoopis puhkate?

Kaalumine 04.06 ja muud juttu

Tahtsin oma kaalupostituse juba pühapäeva õhtul üles panna, aga mul oli ju niiiiiiiii palju tähtsamaid asju teha, nagu kiunuda, et midagi pole EBA-le selga panna.

Muide, lugejate tagasiside on olnud päris rohke ja tänu teile, mu kallimusud, olen ma otsustanud, et panen valge pitspluusi ja sinised püksid. Käisin neid ka uuesti proovimas -

Ärge pange mu joodikumaikat tähele - see oli mul nö alussärk, aga ostustasin pilti teha just sellega, siis näeb, kuidas värvid sobivad ja värki.

Nädala trennid:
E - 16 km jooks, tempo 7:35/km, pulss 139 l/min
T - Puhkus. Jalutasin beebiga 7 km rahulikus tempos.
K - 4 km jooksu, tempo 6:20/km, pulss 149 l/min. Lisaks 45 min välijõusaalis.
N - puhkus. Lastekaitsepäeva puhul nautisime orkaani kesklinnas :D
R - Jooks 6,2 km, tempo 6:07/km, pulss 156 l/min. Lisaks 25 min välijõusaalis.
L - puhkus
P - puhkus

Aga nüüd kaalumise juurde ka.

Viimane ametlik kaalumine oli millalgi mai kuus, mil ma sain oma siiani madalaima kaalu 66,9 kg kätte.
Eks ma aimasin, et see rõõm püsima ei jää, kui ma kaootiliselt sööma hakkan.

Tänaseks olen ma saavutanud stabiilse kaalu 67,6 kg. 
Pikkust antud 173 cm.

Seda kaalu näitab mu kaal kõige sagedasemalt.
Ma kaalun nimelt pea iga päev ennast, aga ei kirjuta kusagile üles. Jälgin lihtsalt, mida mingi toit, trenn või liigne magamine/rapsimine mu kehale teeb.

Ma olen selle kaaluga rahul ja, kui jääbki igavesest ajast igavesti 67,6 kg, siis ma olen täiesti fine with it!

Üle pika aja otsustasin ennast ka mõõta.

Rinnaümbermõõt: 90,5 cm (18.05 oli 93 cm)
Keskkoht: 71 cm (18.05 oli 72 cm)
Naba: 79 cm (18.05 oli 79 cm)
Puusaümbermõõt: 96 cm (18.05 96 cm)
Reied: 52 cm (18.05 52,5 cm)
Põlved: 41 cm (18.05 41 cm)
Käsivars: 27,5 cm (18.05 27,5 cm)

mida ilusat peeglit. Printsess imetles ennast just sealt :)

Nagu näha, siis kintsud on vähe siredamad ja keskkoht jätkuvalt kaotab millimeetreid.

Seoses sellega on mul ka üks uus mõte. Kaalu ma enam ilmselt väga palju kaotamas ei ole. Natukene seetõttu, et ma ei viitsi, natukene seetõttu, et ma ei tunne, et oleks vaja.
Mida ma aga väga tahaksin teha, on oma rasvaprotsenti vähendada, reied, sääred ja tagumik tahkeks saada ja seda õnnetut tselluliiti ka maha raputada.

Kupud on mul endiselt aktuaalsed, kuid enam mitte nii eeskujulikult, kui varem. Muidu oli ikka nagu kohustus igal õhtul kuputada, aga nüüd olen vahel laisk ja kuputan nädalas vaid 2-3 korda. Pean ennast jälle käsile võtma.
Jõusaalis kavatsen edasi käia ning jooksen nädalas vähemalt ühe pika (ca 15 km) jooksu ja ühe lühikese (ca 6 km) jooksu.

Selleks, et ma muutusi oma kehas paremini aduksin, tuleks minna kehaanalüüsi.

Siinkohal ka väikene üleskutse teile, kallid lugejad.
Minu enda spordiklubi Arctic kahjuks kehaanalüüsi ei tee, seega pean minema kusagile külapääle oma ihu näitama. Küla all mõtlen siis ikkagi Tartut. Teise Eesti otsa pekimõõtmiseks sõitma ei hakka.

Guugeldades tulevad välja MyFitness, Arena ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kus keegi tartlastest käinud on? Kuidas rahule olete jäänud?

Olen täitsa olemas

Jube kiire on olnud viimasel nädalal, seetõttu pole ka siia kribama jõudnud. Tänasest olen aga puhkusel, seega katsun kaotatud aja tasa teha.


Millalgi paar nädalat tagasi kirjutas mulle tore ajakirjanik ajakirjast "Naised" ja uuris mu paastudieedi kohta. Ta nimelt oli just kirjutamas artiklit Michael Mosly 5:2 dieedist ning tahtis teada, kas ta tohib minu blogist ka paar lõiku oma plaanitavasse artiklisse panna.
Otseloomulikult olin ma nõus. Pole mul tähelepanu vastu midagi.

Nii ta läkski, et viimases ajakirjas "Naised" ilmus artikkel paastudieedist, kus siis mina ka figureerin.

On uhke tunne küll, olgugi, et artikkel ei ole väga põhjalik ja mu vanus on vale :D Aga pilt ka ikkagi ja puha.

Nii palju siis sellest..

Projekt Kann Pekist Priiks on endiselt täies hoos. Olen ülepäeviti pikemalt trenni üritanud teha (1-1,5 tundi) ja siis vahepealsetel päevadel lisaks kõndimisele teinud veidi kükke ja väljaasteid. Mulle endale tundub küll, et kann on juba kõrgemal, kui varem. Eks näis, kui kuu lõpus pildistama hakkan, mis siis seis näitab.

Avastasin sellise koha, nagu heiaheia.com/ , kus saab pidada virtuaalset treeningpäevikut. Olen vaikselt oma punnitamised sinna üles märkinud.

Eelnev nädal oli siis selline -

* Esmaspäeval 15 min tuhar, 15 min kõht, 5 min käed 2 kg hantlitega, lõppu 35 min ellipsil - kulutatud 520 kcal. Lisaks jala tööle ja tagasi.
* Teisipäeval jala tööle ja tagasi, trenni ei teinud
* Kolmapäeval  FitnessBlenderi full body workout + hantlitega10 min, kokku 35 min 440 kcal

* Neljapäeval tavaline tööle-tagasi rutiin, teadlikku trenni ei teinud
* Reede Jalad, kõht ja käed hantlitega + 25 min ellipsil, kokku kulutatud 470 kcal

* Laupäeval tegin kükke 2 * 20, väljaasteid 2*20 ja ühel jalal kükke (teine jalg toolil) 1*20 kummalegi jalale.
* Pühapäeval taaskord kükid ja natukene kõhulihaseid/seljalihaseid, kokku ca 20 min

Üritasin ennast filmida ka, kui ma trenni teen, aga kolmel korral on asi kohutavalt-kohutavalt eaõnnestunud. Kord pole kaamerast midagi näha, siis ma teen mingeid harjutusi liiga lohakalt, siis ma tundun paks ja rõve jne jne. Lisaks, mulle tundub, et ma ei oska kükke teha. Filmisin ennast küljelt, kui ma kükke tegin - senikaua on kõik ok, kuni ma kõige alla jõuan. Siis mu tagument ei pusi seal taga, vaid kipub natukene kuidagi nagu sisse vajuma. Ma ei oska kirjeldada, aga see näe imelik välja. Ja, kui ma üritan selja ilusasti hoida, siis ma ei saa väga sügavale kükitada.
Oeh, häda selle hakkamasaamatusega. See-eest väljaastetega saan ma hästi hakkama.

Ühesõnaga, ühtegi videot ma lähiajal üles panna ei plaani. Ma olen nimelt kole ja hakkamasaamatu.

Toitun endiselt taimetoitlase, täpsemalt vegetaarlase põhimõtete järgi. Veganlusega on nii, et ma ei suuda taimetoidust oma valke kätte saada, mistõttu olen laktoosivaba väherasvast kodujuustu siin-seal tarvitanud. Vegan ma seega pole, kuid liha ei söö endiselt.

Natukene pildikesi möödunud nädalast kah -

Juurviljawok hautatud ilma õlita, peal tofu, valged oad tomatikastmes ja maitsepärm

Täisteratortilla, värske kurk, tomatisalat, salati mix, sojajogurt ja maitsepärm

Täisteramakaronid koorega, peal tomat sibul ja kreeka pähklid

Hetkel saigi otsa see postitus. 

Olge muhedad!

Mann

Kaalumine 20.06

Tänane kaalumine -
Eelmise nädala kaal 68,5 kg, tänahommikune kaal 68,0 kg. Nädalaga kaotatud 0,5 kilo. 
KMI seega 22,72.

Rinnaümbermõõt on šokeerival kiirusel vähenema hakanud. Täiesti ausalt, ma oman vist endise C asemel nüüd A korvi. Uut pesu pole ostnud, mis tähendab seda, et rinnahoidjad on rohkem nagu tühja taarana koguaeg kaasas :) :)
Muud ümbermõõdud on aga justkui suurenenud. Võimalik, et tegemist on mõõtmiserroriga.

Elan üle.
Ja nüüd nädala trennidest.

Peale eelmise nädala kaalumise postitust käisin pühapäeval veel jooksmas, seega loen tolle jooksu ka sisse.

P: 11 km jooksu madala pulsiga
E: kodune lihastrenn 45 minutit
T: 11,33 kilomeetrit jooksu keskmise pulsiga
K: puhkasin
N: 11,34 kilomeetrit jooksu üpris kõrge pulsiga
R: puhkasin, käisin jala linnas  (ca 2 km sinna ja 2 tagasi) ja õhtul Karlova Sadamas tantsimas
L: puhkan

Trennid tunduvad ehk tagasihoidlikud, kuid endale tundub, et koguaeg on mingi trennitegu :) Aega võtab see trenn. Töölt jõuan koju kuskil 18-paiku. Siis teen söögi, söödan lapsel kõhu täis ja kell ongi juba 19.00. Siis sätin trenniriided ja asjad valmis, vahel tuleb paar kiiret asja vahele veel, ja alles kuskil kell 20 saan jooksma. Tagasi jõuan kuskil 21:15, kiirelt duši alla ja kell ongi juba kohe-kohe kümme. Siis tuleb kiirelt laps magama saada ja koeraga jalutamas käia ja ise õigeks ajaks magama saada. Voodisse laekun harilikult lõpuks kuskil 23-paiku. Vaba aega njetu!
Siis harilikult lebangi õhtul voodis ja mõtlen, et homme ju trennipäeva pole, homme teen kõiki neid asju, mida täna ei jõudnud.
Siis aga kipub nagu kiuste tulema mõni kutse kuhugi või keegi vana tuttav tuleb külla ja kõik plaanitud koristus-ja logelemistööd jäävad taaskord tegemata. Jaaaaaaa siis tuleb juba uus hommik ning õhtul jälle söök, trenn, laps magama, koer välja ja ise magama. Oeh.
On muidugi ka erandeid, kui mees saab ise lapse täis sööta (kui ta tööl ei pea olema), siis lähen jooksma kohe peale tööd, ehk siis 18 paiku. Siis jõuan isegi õhtul korra diivanile lebotama.
Ja kui lõpuks pikk nädal läbi on ja nädalavahetus paistab, siis ma tean, et laupäeval ma lihtsalt koristan.
Ja ka täna on selline laupäev. Blogin ära ja siis suure hurraaga koristama. Täna on nimelt tähtsaid külalisi Soomest oodata - mu õde tuleb oma pisikese tütrekesega külla. Ei jõua ära oodata. Me nägime üksteist viimati eelmisel aastal. Mu õde ei tunne äkki äragi mind :) :)

Aga selleks korraks kõik. Väga palju pilte lisada vist pole seekord, aga noh, midagigi.

Eile linnas sadama poole sõitmas

Ostsin endale ka uued bikiinid kuskilt hiinakast viie euroga. Sai neid ka selga proovitud, seega siin on eksklusiivne Manni bikiinipilt kah. Pilt on tehtud peale duši alt tulekut, seega meiki ja soengut njetu. Nõrganärvilistel palume siis mujale vaadata.

Otsustasime mehega ühiselt, et nii võib randa minna küll. Nüüd oleks ainult rannailma veel vaja.

Tänaseks kõik. Olge nupsud!

Mann