Harju keskmine

Pealkiri on veidi eksitav, kuna ma ei ela teps mitte Harjumaal. Ma täitsa Tartu linna tütarlaps, born and raised. 
Millest ma aga tahtsin kirjutada on mulle viimasel ajal üha rohkem ja rohkem silma jäänud vajadus olla kõige parem.

Kogu teema algas siis, kui ma tegin Endomondosse väljakutse "Enim aktiivseid minuteid" ning imestati, et ma ise seal esikohal ei ole. Pffft! Ma esiti ei pannud seda ise tähelegi, aga mida rohkem küsiti (no, ikka hea 5-6 korda), seda rohkem hakkas see mind häirima. Ma ise ei hoolinud sellest esimesest kohast väga, kuna auhinda ma endale nagunii kinkima ei hakkaks, eksju.

Miks ma siis esimene ei olnud?
Noh, esikolmikus olid enamasti minu andmete kohaselt väikelaste emad, kes veetsid oma lastega väljas palju aega. Keskmiselt päevas 4-5 tundi. Ei olnud ka harv juhus, kui osalejal tuli päeva jooksul juurde 8 aktiivset tundi.
Kas te nüüd kujutate endale ette, kuidas ma 5 tundi järjest seda Kayla kava teen?
Kes on antud kava läbi teinud, see teab, et juba see 28 minutit on selline, mis võtab nutuklombi kurku ja veidi hingetuks. Vähemalt minuga enam vähem samas vormis olevad inimesed. Olen kindel, et ka Kayla ise ei pea viietunnist HIIT'i väga mõistlikuks.
Kokkuvõttes, on vahe, kui intensiivselt sa seda aega kasutad. Mina lootsin osalejate aususe ja mõistlikkuse peale ning kedagi eraldi kontrollimas ei käinud. Ei välista üldse võimalust, et inimene lihtsalt hängis värskes õhus ja kell tiksus aktiivsust kenasti mitu tundi. Läbitud vahemaad ma kriteeriumiks panna ei saanud, kuna jõusaali ja rühmatrenni inimestele ei oleks mu väljakutse siis miskit andnud.  Nii jäigi, et spordiblogijad jäid antud väljakutse pingereas suhteliselt kaugele maha.

Kuhu ma selle jutuga jõuda tahan on see, et mina ei tunne end kehvasti, et ma lõpetasin kuueteistkümnendal kohal. Ma ise tean, et ma teen piisavalt. Ma näen, kuidas pekk kaob, kõhulihas piilub vaikselt peki alt välja ja isegi mu kohutavad tselluliidised jalad on hakanud vormi võtma.
Ma näen, kuidas trenn mulle mõjub ja ma tean oma peas ja hinges, et see on piisav.

Väljakutse eesmärk oligi rohkem neid väheaktiivseid ja trennikaugeid inimesi end rohkem liigutama saada. On ju igati loogiline, et E-R tööl käivad inimesed ei saa nii palju jalutamas käia, kui kodused inimesed ja nii edasi. Võistlete ikkagi iseendaga. Kas te ise tundsite, et olite aktiivsemad? Kas kaal hakkas langema? Või paranes füüsiline vorm? Kui jah, siis olete ju igatahes võitjad.

Mina panin selle väljakutse enda peas küll kinni! Ma olen täiega paremas vormis, kui ma olin kuu aega tagasi. Hell jee! Olgugi, et minul tuli kõigest 1 päev 5 tundi ja 15 minutit aktiivsust kuu jooksul ning esimesel kohal oli lausa 5 päeva 3 tundi ja 40 minutit.
See muide tähendab seda, et IGA PÄEV on meie võitja teinud trenni või siis liigutanud 4 tundi. Ma olen rohkem, kui kindel, et ka meie tipus olev spordiblogija Paljas Porgand ei tee iga jumala päev 4 tundi trenni.
Saate vahest aru, jah?

Võitja, Reena, on väga tubli ema, kes veedab lastega õues olles väga suure osa oma päevast, kuid see ei tähenda, et ta on mingi jõhkram trennitibi. Ma tean, et ma ilmselt teen intensiivsemalt trenni, kui tema, aga see jälle ei tähenda, et tema pole tubli.


Ma muide avastasin, et ma pole milleski kõige parem. Ma ei ole millegi poolest eriline. Ma olen jumalast suvaline Tartu tibi, kes pole nagu tibi ka. Siuke .... ammm... lihtsalt keegi.

Ma ei ole kiire jooksja. Ma ei jaksa kaugele joosta. Puhtalt mõte maratoni jooksmisest lööb põhja alt.
Ma ei käi rühmatrennides, seega ei ole ma ei osav tantsija, pole painduv, pole väga vastupidav. Jõusaalis olen ma ka siuke "meh" - keskmine tädi. Pole kõige ilusam, pole kõige koledam. Pole kõige paksem, pole kõige peenem. Pole kõige paremas vormis, pole kõige kehvemas vormis. Täiesti tavaline.
Kas ma vaataksin endale järele, kui ma endale tänaval vastu tuleksin? Pigem vist mitte.

Ma tegelikult tahaks hirmsasti olla milleski hea. Tahaks olla selline, kellest seljataga rääkides on midagi arutada. Millegi üle imestada. Et oleks, mille järgi mind teatakse.
"Oh, Mariliis. See on ju see ...!"
Kes? Kes ma olen?

Ahhhhh, jõhkram identiteedikriis vist tulemas. Eks hirmutav 30 on ka juba uksetaga.

Issand, see teema läheb ilgeks heietamiseks lahti. Ma muide tegelikult arvan, et ma olen täiega vinge, aga kui keegi põhjendust tahab, siis jooksen küll veidi kinni. Amm, noh, vaata mind! Ma lihtsalt olengi vinge! :D


Tahtsin kõigile lohutuseks öelda, et ma kavatsen oktoobris teha sellise väljakutse, kus kõik on võimalikult aus. Te võiksite siinkohal natukene aidata mind selle juures.
Kas peaksin tegema sellise väljakutse, kus inimesed peavad mulle oma konkreetse tegevuse screenshotid saatma? Või peaks tegema enim põletatud kaloreid väljakutse? 
Enim treeninguid, mille keskmine pulss on üle 110 löögi minutis?

Kuidas peaks uue väljakutse üles ehitama, et saaksid kaasa lüüa jooksjad, jalutajad, rühmatrennilised ja jõusaali armastajad? Või teekski sel korral ainult pulsikellaga fikseeritud kulutatud kalorite väljakutse?
Jah, siis ei saaks paljud osaleda, kellel pole pulsikella, aga vähemalt ei tunduks osalejatele ebaausana.

Igatahes, ande nõu, rääkige kaasa ja teeme ära! Eksju?