reede, 1. september 2017

Oh, kooliaeg!


Hoidke oma kaabudest - esimese septembri halapostitused on tulemas!

Sel aastal on esimene september meie peres eriline, kuna ka emme on otsustanud kooliteed jätkata.
Emme olen mina, kes aru ei saanud :)

Ei, ma ei ole veel kusagile kõrgkooli ridadesse tarkust koguma asunud, vaid esialgu tuletan gümnaasiumitarkust meelde Tartu Täiskasvanute gümnaaiumis.
Kuna esmasel ringil keskkooli lõpetades sai eksamid tehtud täiskohaga töö kõrvalt ja näiteks eesti keele eksamile läksin ma otse kassast kliente teenindamast, siis ei ole need tulemused ka päris sellised, mille üle ma uhke olla saaksin.
Olen otsustanud kõik oma riigieksamid uuesti teha ning seoses sellega hakkan käima ka eksamikursustel.


käisime pabereid sisse viimas

Teatan uhkusega, et tänasest olen ma Tartu Täiskasvanute gümnaasiumi ekstern.
Väisan eesti ja inglise keele ning matemaatika tunde koos kaheteistkümnenda C klassiga. Elagu!

Ütlen ausalt, et ma ei ole veel kindlalt otsustanud, kuhu ma edasi õppima tahan minna kuid loodan, et see aasta Täiskasvanute gümnaasiumis toob selguse majja. Kui ei, siis pole ka sellest miskit katki.

Olen täiega närvis, kuna viimasest koolitunnist on juba 10 aastat möödas. Ma äkki ei oska üldse mitte midagi enam. Vana ka juba ju.

Oeh.

Tegelikult olen elevil ka, aga seda elevust kahjuks ei jätku kauaks, kuna ma pean hakkama meie imelisele beebile nüüd lapsehoidjat otsima.
Tunnid on valdavalt hilja õhtul ja mu abikaasa käib vahelduva graafikuga ka öösiti tööl. Mõni nädal on päeval ja teine nädal öösel. Tema saab imikut valvata üle nädala.
Esialgu plaanisin ämmaga jutule saada, aga see palumine ja korraldamine on nii energiat nõudev, et juba sellest mõtlemine väsitas mind ära.
Mu ämm on selline muretseja. Ta tahab teada, kuna beebi magab, kaua ta magab, kui palju vett anda, kunas, kuidas anda? Mis selga panna.
Ma ei tea! Ausalt. Kõik käib beebi järgi, mitte ranges graafikus. Mul oleks vaja, et inimene julgeks ise otsustada, mida beebiga pihta hakata.
Ühesõnaga, mulle tundub, et ämmale nii väikese beebi jätmine on mulle lisatöö. Ma ei jaksa sellega hetkel tegeleda. Olen niigi kerges koolistressis juba.

Samas, ma ei pea ju tundides tegelikult kohal käima. Ma saan need paar tundi äkki ka kodus hakkama ja omal käel materjali läbi võetud?
Ahhhh!
Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma muretsen. Samas, ma ju tean, et ma tahan seda teha. Ma tahaksin väga oma eesti keele eksami tulemust parandada, ma tahaks matemaatika eksamil täiega rokkida ja korrektset inglise keelt meelde tuletada.

Eks näis, kuidas ma kõige sellega oma trennide ja beebi kõrvalt hakkama saan.

Ei teagi, mis abi ma siit loodan või miks ma teile sellest kirjutan, aga noh, minu jaoks on see suur asi ja ilmselt hakkan ma ka muljetama oma koolielust veits. Siis te lihtsalt teate, mis värk on.

Kui keegi on veel sama tee jalge alla võtnud, siis ma oleksin tänulik, kui sa oma kogemust jagaksid.
Jajahh, tean tean - Tanel Padar käis ka õhtukas, a tal vähe teine teema :) ja me ei ole sõbrad, et ma julgeks küsida :D


4 kommentaari:

  1. Üli tubli oled! Minu arust on keskkooli uuesti ettevõtmine palju hirmutavam otsus, kui näiteks magistriõpinguid alustada. Kaks aastat tagasi, kui magistrisse astusin, siis nägin öösel õudusunenägusid, et ma tegelikult polnudki gümnaasiumi lõpetanud :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ise mõtlen kergendusega, et jumal tänatud, et klassi ei pea enam läbi tegema, vaid ainult eksamikursused. Hirmutav on ka natukene. Ei taha rumalat muljet endast jätta. Ometigi ju täiskasvanud naine ja värki :)

      Kustuta
  2. Tubli. Olen ka aastaid sama aja teha tahtnud, aga varem olin liiga jänes ja nüüd on lapsed liiga väiksed, veel ei saa. Praegu on üldse hea, kui koduste tegemistegagi järje peal suudan olla. Vabandusi kui palju, eksole :D Aga edukaid õpinguid! Lõppkokkuvõttes on aasta lühike, läheb kiirelt. Kevadel juba eksamid ju. Kui vähegi võimalik, muidugi tasub minna. Ja tihti ongi asi lihtsalt esimese sammu tgemise ja ülemõtlemise taga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma otsistasingi seetõttu asja just nüüd ette võtta, et töö kõrvalt vist ei viitsiks. Kodune elu on nii palju kergem, et tundus õige aeg. Aga ma olen seda meelt, et iga inimene peab ise otsustama, kunas on õige aeg. Sundida ei saa.

      Kustuta