Põhjalikult minu jooksukärust

Pildil näha päikesesirm ja seljatoe küljes olevas võrgus on veepudel ja lapse tekk

Olen nüüd juba pea kaks kuud jooksukäru uhke omanik. Kes veel ei tea, siis antud käru sain ma ühelt värskelt blogilugejalt kingituseks - Aitäh Sulle veel kord!! 
 Tal oli kuidagi nii läinud, et kodus ootas sõidutamist lausa kaks jooksukäru lisaks jalutuskärudele ja et majapidamisse ruumi juurde saada, otsustas ta ühe X- lander'i ära kinkida.
Tegemist on vanema X-lander X-run isendiga. Pakun kuskil 2011+ aastast.

Komplekt on täpselt selline -

Mina sain kaasa vankrikorvi koos võrgu ja kilega, kõhukoti, istmepehmenduse ja soojakoti talviseks ajaks.
Hälli ja tarvikute kotti mul pole, samuti ei olnud kaasas vihmakilet istumisosale. Ostsin poest universaalse vihmakile.


Üldmulje

Käru on väga kerge! Uskumatu lausa, kui palju kergem ta tundub võrreldes mu Roani või Phil & Teds'iga. Veereb väga kergelt ning on väga stabiilne. Ei oskagi kirjeldada seda, aga ta on nagu kindlalt ühes tükis ja ei nagise, logise ega õõtsu. Joostes ei pea sangast pea üldse lükkama, et käru veereks. Piisab sellest, et hoida lõtva kätt joostes sanga peal ja käru veereb ilma probleemita sinuga ühes tempos.

käru ilma istmepehmenduseta

istmepehmendus on pesuga hakanud vormi kaotama, aga kärab küll

Väljanägemiselt on X-lander X-run kahtlemata juba kaugelt äratuntav oma nurga all veerevate tagaratastega. Sportlik välimus on minu jaoks ainult plussiks. Ma tundun ise ka kohe palju sportlikum :)

no, tšekkige neid tagarattaid - aassam! 

look at me, lookin' all sporty and stuff

Ma eelistan igal juhul jooksukäruga jooksmas käia. Roan tundub nüüd eriti suur, raske ja kohmakas. Enam ei kutsu kohe üldse tavakäruga jooksma.

Antud kärul ei saa kahjuks esiratast pöörlema panna, seega näiteks poodlemas oleks selle käruga maru tüütu käia. Ta on maru pikk, esiratas ulatub tugevalt ette (stabiilsuse eesmärgil) ja kusagil toidupoes riiulite vahel on lausa võimatu temaga manööverdada.

Lisaks kipub sellistel kolmerattalistel kärudel olema see mure, et nad pikapeale hakkavad ühele poole kiskuma. See tuleneb sellest, et esitatas vajub viltu. Sama mure oli ka minu kärul, kuid ma võtsin esiratta alt ära ja panin ta tagasi nii, et ühelt poolt ei lükanud päris lõpuni sinna pessa. Noh, nagu siis, kui teil on näiteks see kõhulihaste tegemiseks mõeldud ratas käes ja te tahate sellega paremale sõita, siis peate seda läbivat pulka keerama paremale. Maru keeruline kirjeldus, aga see ratas seal ees on nagu pulga otsas ja see pulk fikseeritakse sinna ette selliste nagu tangide vahele. Ühelt poolt ei lükka lihtsalt lõpuni.

Pika jutu kokkuvõtteks - minu käru enam ei kisu ühele poole. Ma mingi aja tagant pean seda esitatast jälle sättima, kuna ta pikapeale vajub ära, aga see on ehk kuus korra.

Aga toon välja ka täpsemad plussid ja miinused, vähemalt minu jaoks on need plussid ja miinused.

X-lander X-run'i plussid

•  hea veerevus;
•  stabiilne;
•  kerge;
•  käsipidur;
•  mugav lükkesang kunstnahast kattega ja reguleeritava kõrgusega;
•  jalatoe seest käib välja lukuga kaarvarjule kinnitatav must võrk putukate eest kaitseks ning toimib ka kerge päikesevarjuna;
•  kergesti puhastatav, lisaks on kaasas istmepehmendus, mis on masinas pestav;
• vaevu tuntav, kuid olemasolev vedrustus, mis pehmendab väiksematest kõnnitee äärtest üle sõitmist
• suur kummiga kaubavõrk seljatoe küljes mahutab ka jope ja joogipudeli ilma probleemideta;
•  piiluava kaarvarju sees;
•  kaarvarju sees on väiksem krõpsuga sahtlike nt telefoni hoiustamiseks;
• tänu soojale jalakattele ja suurtele ratastele sobib kasutamiseks ka talvel;
• seljatugi käib peaaegu lamavasse asendisse ja laps saab ka pikutada jooksu ajal;
• kaarvarju sees on olemas tuluke, mille saab pimedatel õhtutel sörkides vilkuma panna;
• käib kergesti kokku ja tagumised rattad tulevad ülikergelt nupuvajutusega alt ära, seega mahub kenasti ka sõiduautosse.

Pildil siis näha jalatoe seest kaarvarjule kinnitatav must võrk

kuna käru käib suhteliselt väikseks ja rattad käivad kergelt alt, siis võtsime käru ka Riiga kaasa 

X-lander X-run miinused

•  istumisosa käib ainult näoga sõidusuunas;
• lühike kaarvari. Päike paistab igal juhul lapsele näkku. Pole olnud sellist korda, mis laps poleks lauspäikeses pidanud istuma. Lisaks on see kaarvari sellise süsteemiga, et lõpus tuleb ta fikseerida külgedel asuvate klambrite abil ja neid pärast lahti saada on maru jebimine.
• Topsihoidja puudub. Veepudeli panen tavaliselt seljatoe küljes asuvasse võrku, kuid sealt seda hoo pealt välja võtta pole võimalik. See on nii madalal, et peab kükitama.
• Kaarvarju sees olev tasku on ülimõnus näiteks telefoni hoiustamiseks, kuid see käib külje pealt krõpsuga lahti. Vähe sellest, et iga kord telefoni võttes kardan ma, et see kukub seal välja, teeb see krõps nii valju häält, et ehmatab magava lapse ärkvele.
• Turvakaar asetseb nii kõrgel, et näiteks minu 70-sentimeetrisel beebil jääb see täpselt silmade kõrgusele. Kaar käib ka ära, kuid mina kinnitan selle külge oma Dookey päikesevarju ja ei saa ära ka võtta.
• Seljatoe tõstmine ja langetamine on teadus omaette. Vahel kiilub kinni ja pead vihaga sikutama, et seljatuge alla lasta (see on see nööriga süsteem). Lisaks ei käi ta täislamavasse asendisse. 

Selle lühikese kaarvarju probleemi lahendasin universaalse päikesesirmiga ja topsihoidja ostan juurde. Ülejäänuga olen leppinud.

Tegemist on täiesti adekvaatse jooksukäruga, kuid igapäevaseks kasutamiseks valige midagi muud.


Üldiselt käruga jooksmisest

On inimesi, kes on tulihingelised käruaktivistid ning väidavad, et jooksmiseks peab IGAL JUHUL olema spetsiaalne jooksukäru.
Mina olen tegelikkuses jätkuvalt arvamusel, et joosta võib ka tavakäruga, mis on stabiilne, millel on 5-punkti turvarihmad ja mis ei lähe kergelt kummuli.
Kurat, IGAL KÄRUL peaks olema ümberminemisvastane disain! Kas jalutades on siis okey, kui käru ümber läheb? Tegelt?

Ja siis muidugi see vedrustuse jutt. Noh, mu meelest sellel X-run'il küll suuremat vedrustust pole. Maastikule ma jooksma ei läheks, kuid ometi juutuub on reklaamvideosid täis, kus sellega lipatakse kuskil metsavahel. Hell no! Mu meelest ei ole enamustel neist fäänsidest jalutuskärudest korralikku vedrustust. Kas neid manitsetakse, et nad jumala eest murule või metsa ei läheks?
Ma leian, et ema saab ise ka aru, kui laps kärus juba koogelmoogli nägu hakkab minema ja ei roni sellistesse kohtadesse, kui käru ei kannata.

Ja siis see jutt, et jooksukärul peab olema käsipidur. :D huvitav, kas need arvajad ise jooksevad? Mul pole kordagi tekkinud isegi ligilähedaselt sellist olukorda, kus mu jalad lippavad lihtsalt sellise hooga, et ma ise ei kontrolli neid enam ja mul on vaja lisapidurit enda ja käru peatamiseks. Ma reaalselt muigan seda siia kirjutades.
Kujutlen oma peas, kuidas dramaatiline muusika mängib, minul jalad vudivad all siukse kiirusega, et neid pole isegi näha, ma lähenen raudteele, kuhu on kohe-kohe jõudmas ka rong. Rong tuututab meeleheitlikult, mina olen paanikas ja üritan oma jalgu peatada, kuid tulutult. Väänlen agoonias ja katsun oma jalgade üle kontrolli saavutada. Siis viimases hädas meenub, et mul on käsipidur, vajutan. Aegluubis näitab, kuidas ma napilt meeter enne raudteed pidama saan. Kets viliseb all, teele jäävad pidurdusjäljed. Ma langen nuttes põlvili ja tänan jeesuslapsukest, et mu kärul see va käsipidur on.
Muigan veelgi tugevamalt.

Jah, jooksukäruga on oluliselt mugavam joosta, kuna ta veereb üldiselt paremini, kui tavalised jalutuskärud, kuid kui sa ikka padusportlane pole ja vaid vahest paar kilomeetrit sörkimas käid, siis ei ole selle tarbeks küll hädavajalik eraldi jooksukäru osta.

Kui raha ja tahtmist on, siis laske muidugi käia! Fäänsim on ju jooksukäruga joosta.