Tahan saledaks, dämit!!

Tõsilugu

Ma tahan ideaalkaalu, ma tahan sellele kaalulagetusele joone alla tõmmata. Ma tahan teada, milline ma siis oma ideaalkaalus välja näen. On üldse vahet? Olen ma siis õnnelik?
Ahh, vahet pole, ma oleks ju ikkagi IDEAALkaalus! Ma tahan, ma tahan, ma TAHAN! (kujutlege mind käed rusikas, kulm kortsus jalgu trampimas)

Mu kaal kõigub hetkel 67,5-e ja 68,5-e vahel olenevalt sellest, mida ma söönud olen.
Ideaalkaaluks peetakse minu pikkuse juures (173 cm) 64 kg. See tähendab, et mul oleks vaja alla võtta veel 3-4 kilogrammi. Ei tundu otseselt ju palju või mis?

 Ideaalis langetaksin kaalu 0,5-1 kg nädalas, see tähendaks seda, et ideaalkaalu saaksin ma kätte kolme kuni kaheksa nädalaga. Ei tundu üldse palju, aga dieeti pidades on see aeg sama hästi kui igavik. Tegelt ka! Mina ja dieedid ei sobi hästi kokku.

Ma ei teagi, mis klõks mul peas käis, aga ma ei viitsi näiteks enam trenni teha. No, ei viitsi. Mott sai otsa. Tegin täna hambad ristis oma Kayla kava reedet (kõhulihastele) ja mõtlesin, et see on ikka üks hirmus tüütu asi see kava.
Olen nüüd üritanud ju ka jooksukava järgida, aga see on veel hullem. Muidu läksin jooksma siis, kui tuju peale tuli, nüüd peaksin aga justkui käsu peale jooksma minema. See on sama nõme, kui käsu peale pissile minna. Kui ei tule, siis ei tule, ei maksa sundida.
Lisaks sellele, et jooksukava on tüütu nagu sääsk pimedas toas, olen ma selle jooksukava jaoks natukene möku. Ses suhtes, et ma oleksin kava järgi pidanud neljapäeval jooksma 10 minutit soojenduseks, siis 35 minutit tempoga 5:45-5:55 ja siis lõdvestuseks 10 minutit. Noh, pühajeesusmaria! See 5:45 on minu jaoks päris jõhker. Üksi veel kuidagi punnitaks ära nii, et nabast ka higi voolaks, aga käruga? Oeh. Ei! Ma ei jaksa! Päriselt! Ma ei ole nii kiire, ma olen möku.

Ühesõnaga, ma ei jooksnud sel nädalal kava järgi, kuna me olime Haapsalus ja ma ei võtnud oma jooksutosse kaasa. Lisaks olen ma möku, mäletate.

Kuna jooksukavaga ma hakkama ei saa ja Kayla kava ahistab ka minust kräpi välja, siis otsustasin aja maha võtta. Neljapäevast laupäevani olin laisk ja paks. Vabalt. Ilma süümekateta.

Täna hommikul jõudis mulle kohale nukker reaalsus - ma olen paksuks läinud.
Kaalule ma ei astunud, kuna ma kartsin (no joke) aga mu kõht punnitab üle püksivärvli ja mulle tundub, et mu kintsud on VEEL tselluliidisemad, kui enne.

Skuup! :)

Lihav kints

Deem, Mann, millega sa nüüd hakkama oled saanud!

Pean. Kaalu. Langetama. Punkt.

Mõtlesin, et see kaalulangetus oleks nagu vanadel headel aegadel, kui ma ülekaaluline olin. Siis sai siin ikka tihedamalt kurtmas käidud ja tagantjärele on maru mõnus lugeda, kuidas ma smuutisid vorpisin ja igat söömu natukene vihkasin, kuna see oli kogu mu lõunasöök :D
Täiega vahva oli. Mitte ülekaaluline olla, vaid kurta :)

Pilt 2015 aasta märtsist

Jutt vajub veidi laiali, ma vabandan. Eks ma üritan seda postitust pikemaks venitada, et dieet veel ei algaks :D

Aga asjast siis ka - Mann hakkab kaalu langetama! Ma vähemalt loodan, et see kaal langeb.
Sõjaplaan näeb ette päevakaloraaži märkimisväärset vähendamist (2300-lt 1700-le), rohkem jänestetoitu ja vähem pontsikuid. 
Esialgu katsun ma ise hakkama saada, kuid kui nädalaga kaal ikka grammigi ei lange, siis tuleb kasutusele võtta karmimad meetmed - toitumiskava (dõn-dõn-dõn-dõnnnnnn!)
Ilmselt võtan uuesti Fitlapi kasutusele või siis ujun Orgule külje alla.

Ideaalis olen ma kahe kuu pärast 64 kilogrammi ja absoluutselt fääbjulos!

Teie utsitage ka ikka takka ja ärge laske mul jälle vedelaks lüüa, eksju! 

Dieediga alustan homme, kuna siis on esmaspäev ja kõik suured muutused algavad esmaspäeval. Praegu katsun ma ära unustada, mida ma just kirjutasin ja lähen söön pidupäeva puhul küpsisetorti.

Peace!