Täna oli siis see kauaoodatud päev, mil olime otsustanud oma blogijateväed ühendada ja teha ühise ühistrenni Lauri ja Mihkliga. Nii palju ühendamisi ühes lauses, jippii!
Olin ise ka natukene ärevil ja natukene oleksin tahtnud mitte minna, kuna tegemist oli ju ka minu jaosk täiesti võõraste inimestega. Mind lohutas aga see, et paar tuttavat olid lubanud ka kampa lüüa ja mõtlesin, et siis ei olegi ju miskit hullu. Vähemalt ei pea ma üksi võõraste poistega trenni tegema.
Arvake, kuidas läks?
Jep. Mitte ühtegi ühistrennilist ei tulnud.
Ootasime igaks juhuks veel 12:40-ni, et äkki mõni lihtsalt hilineb, aga nõup. Mitte kedagi.
Heh, einoh, tore :)
Mingi hetk tuli üks blogilugeja niisama tere ütlema, kuid meiega ta ühineda ei saanud, kuna tal oli tol hetkel SUP POLO meistrivõistlused käsil, mis täna Anne kanalil aset leidsid.
Tsau, Helena! :)
Ma lobisesin eriti palju, kuna kartsin piinlikku vaikust. Mis ma va abielunaine, meeleheitel koduperenaine oskan kahe noore poisterahvaga rääkida. Mitte miskit. Et, nagu, amm . . . "kuda muidu? Niisama? Lahe, lahe. Mul ka. Mul ka."
Alustasime trenni sörgiga ümber Anne kanali. Saime joostes ka natukene rohkem tuttavaks. Lauri on see pikk ja noorekene, nagu kutsikas, kes muudkui tahaks kõike teha, korraga, mida keerulisem, seda parem :) ja Mihkel on selline kuidagi rahulikum ja räägib hästi palju toortoidust :) Ta on vegan, kes vahel sööb kala ja ei arva, et munad on saatanast.
Mihkel, ma tahaks mõnda ilgelt head toorkoogi retsepti ;)
Sorry, poisid, ei oska teid kuidagi viisakamalt kirjeldada. :D
Peale sörki liitus meiega üks poiste sõber ja edasi mässasime juba Anne kanali ääres välijõusaalis.
Kuna ühtegi ühistrennilist kohale ei ilmunud, siis näitasid poisid igasugu uusi ja põnevaid harjutusi, mida saab välijõusaalis teha. Ma pole näiteks nende ronimisredelite peale julgenud iial minna. Ma kartsin, et ma ei jaksa seal miskit teha ja teen endal margi maani, aga täna proovisin ikka mitte väga eit olla ja ronisin ka. Polnudki miskit hullu.
Enamasti saidki vatti just käed, kuna suur osa trennist möödus ronimisredelitel või kusagil torude otsas.
Poisid muidugi tegid vähe vingemaid trikke, kui mina, aga ma olen ikkagi päris lahe. Tegelt ka. Ma tegin isegi 22 kätekõverdust. 11 jalgadel ja siis 11 põlvedel, kuna ma lihtsalt ei jaksa jutti nii palju.
Üldine meeleolu oli kah kuidagi selline vaba ja lõbus. Ei mingit karmi trenni, vaid pigem selline mõnus turnimine. Ma täitsa mõtlesin, et peaks minema mõnipäev ise omal käel sinna turnima ja erinevaid kukerpalle harjutama. Oli mitu asja, millega ma lihtsalt ei saanud hakkama, kuna mul ei ole piisavalt hea tasakaalutunnetus või küllalt vastupidav biitseps. Natukene oli muidugi häbi, aga õnneks ei tundnud :D
Lõpetuseks jooksime veel ühe tiiru ümber Anne kanali ja läksime iga üks oma teed.
Oli tore, poisid!
Varsti jälle ja siis tuleb loodetavasti mõni lugeja ka seltsi.
Me oleme täiega sõbralikud ja mina näiteks virisesin ikka kopika jagu seal :D Päriselt. Seega ei tasu karta, et äkki te ei jõua vms. Siis virisege terviseks ja tehke nii palju, kui jaksate. Lõbus on ikka. Saame kasvõi tuttavaks või miskit, eksju.
Ütlen ausalt, mul puudub enesekindlus, et oma mehegagi trenni minna. Teist spordiässadest rääkimata..
VastaKustutaLihtsalt ei julge, kuigi väga tahaks :)
Jah, ma tegelikult täiesti mõistan. Ma ise tundsi ennast ka täna maru nürilt, kui kohale sörkisin. Pärast oli juba tore, aga see minek on hirmus. Äkki ma jätan saamatu mulje, äkki ma ei saa millegagi hakkama jne. Ma tahaks just selliseid endaga trenni vedada, et neile enesekindlust jagada, aga ei oska. Kas peaks äkki ükshaaval võtma lugejaid kaasa?
VastaKustutaMa tahaks lihtsalt öelda, et inimene, kes sööb "vahel kala", ei ole vegan, isegi kui ta end ise niimoodi nimetab :)
VastaKustutaTrenn ise muidugi äge, kas aitas Sul oma kadunud trennimotti ka üles leida?
Kuule, aitas küll. Junal tänatud :) meeleldi vean end kodust välja ja proovin miskit uut. Eks see tuim jooksmine ja see Kayla, mis on juba pikale veninud, muutusid üksluiseks. Trenn oli väga äge :)
KustutaMilleks see vegani märkus vajalik oli, ärategemiseks? Laske inimestel olla sellised nagu nad on. Võin ennast lihasööjana ka veganpäevade tegijaks nimetada, kui tahan, see ei ole kellegi asi. Vähem teiste kommenteerimist, rohkem endaga tegelemist soovitaks, kui ise olla rõõmus ja rahulolev, siis pole kellelegi ära tegemise vajadust ka :)
KustutaVäga õige märkus :)
KustutaMitte midagi ei ole vaja karta, tulge ja mängime! 🙂 Tänapäeval on kõik nii tõsised ja "stressis", sest ei osata nö laps olla. Kontoris istutakse laua taga küürus, kodus diivanil, kuskil järjekorras oodates telefonis, where's the fun? Mõelge oma lastele, võtke eeskuju ja mängime! 😉
VastaKustutaJõhkralt raske on :) aga lõbus tõesti. Lähen turnin mõnipäev jälle :)
KustutaOeh, oleks mul meeles olnud, et täna ühistrenn oli.... Olin kusjuures sellel ajal just trennis ja mõtlesin, et ilus ilm, sama hästi oleks võinud ju kuskil õues miskit teha. Jooksmises ma eriti kõva käsi (või jalg?) ei ole, aga muidu kõlab selline siputamine küll kutsuvalt. Tee ikka ühistrenne edasi, äkki jõuan ka ikkagi kunagi liituma :)
VastaKustutaJooksmisega ongi nii, et kui trennilised ei ole jooksuga sina peal, siis teeme kiirkõndi või jooks/kõnd vaheldumisi. Ma alati enne küsin, kes jooksevad ja kui palju. Ja see siputamine :D oli tõesti mõnsa. Eks ma katsun siis teha :)
Kustuta