Täna oli siis see kauaoodatud päev, mil olime otsustanud oma blogijateväed ühendada ja teha ühise ühistrenni Lauri ja Mihkliga. Nii palju ühendamisi ühes lauses, jippii!
Olin ise ka natukene ärevil ja natukene oleksin tahtnud mitte minna, kuna tegemist oli ju ka minu jaosk täiesti võõraste inimestega. Mind lohutas aga see, et paar tuttavat olid lubanud ka kampa lüüa ja mõtlesin, et siis ei olegi ju miskit hullu. Vähemalt ei pea ma üksi võõraste poistega trenni tegema.
Arvake, kuidas läks?
Jep. Mitte ühtegi ühistrennilist ei tulnud.
Ootasime igaks juhuks veel 12:40-ni, et äkki mõni lihtsalt hilineb, aga nõup. Mitte kedagi.
Heh, einoh, tore :)
Mingi hetk tuli üks blogilugeja niisama tere ütlema, kuid meiega ta ühineda ei saanud, kuna tal oli tol hetkel SUP POLO meistrivõistlused käsil, mis täna Anne kanalil aset leidsid.
Tsau, Helena! :)
Ma lobisesin eriti palju, kuna kartsin piinlikku vaikust. Mis ma va abielunaine, meeleheitel koduperenaine oskan kahe noore poisterahvaga rääkida. Mitte miskit. Et, nagu, amm . . . "kuda muidu? Niisama? Lahe, lahe. Mul ka. Mul ka."
Alustasime trenni sörgiga ümber Anne kanali. Saime joostes ka natukene rohkem tuttavaks. Lauri on see pikk ja noorekene, nagu kutsikas, kes muudkui tahaks kõike teha, korraga, mida keerulisem, seda parem :) ja Mihkel on selline kuidagi rahulikum ja räägib hästi palju toortoidust :) Ta on vegan, kes vahel sööb kala ja ei arva, et munad on saatanast.
Mihkel, ma tahaks mõnda ilgelt head toorkoogi retsepti ;)
Sorry, poisid, ei oska teid kuidagi viisakamalt kirjeldada. :D
Peale sörki liitus meiega üks poiste sõber ja edasi mässasime juba Anne kanali ääres välijõusaalis.
Kuna ühtegi ühistrennilist kohale ei ilmunud, siis näitasid poisid igasugu uusi ja põnevaid harjutusi, mida saab välijõusaalis teha. Ma pole näiteks nende ronimisredelite peale julgenud iial minna. Ma kartsin, et ma ei jaksa seal miskit teha ja teen endal margi maani, aga täna proovisin ikka mitte väga eit olla ja ronisin ka. Polnudki miskit hullu.
Enamasti saidki vatti just käed, kuna suur osa trennist möödus ronimisredelitel või kusagil torude otsas.
Poisid muidugi tegid vähe vingemaid trikke, kui mina, aga ma olen ikkagi päris lahe. Tegelt ka. Ma tegin isegi 22 kätekõverdust. 11 jalgadel ja siis 11 põlvedel, kuna ma lihtsalt ei jaksa jutti nii palju.
Üldine meeleolu oli kah kuidagi selline vaba ja lõbus. Ei mingit karmi trenni, vaid pigem selline mõnus turnimine. Ma täitsa mõtlesin, et peaks minema mõnipäev ise omal käel sinna turnima ja erinevaid kukerpalle harjutama. Oli mitu asja, millega ma lihtsalt ei saanud hakkama, kuna mul ei ole piisavalt hea tasakaalutunnetus või küllalt vastupidav biitseps. Natukene oli muidugi häbi, aga õnneks ei tundnud :D
Lõpetuseks jooksime veel ühe tiiru ümber Anne kanali ja läksime iga üks oma teed.
Oli tore, poisid!
Varsti jälle ja siis tuleb loodetavasti mõni lugeja ka seltsi.
Me oleme täiega sõbralikud ja mina näiteks virisesin ikka kopika jagu seal :D Päriselt. Seega ei tasu karta, et äkki te ei jõua vms. Siis virisege terviseks ja tehke nii palju, kui jaksate. Lõbus on ikka. Saame kasvõi tuttavaks või miskit, eksju.