Printsess on tänaseks umbes 8,5 kuud vana. Ma lausa meelega kiusaks lapsekaugeid inimesi ja paneks siia ta vanuse ka nädalates, aga kuna ma peast seda ei tea, siis tundub arvutamine natukene liiga suur töö :D
Lisatoitu annan beebile kaks-kolm korda päevas. Olenevalt sellest, kuidas aega on. Mõnikord oleme me nii kaua õues, et tuppa jõudes on juba vannitamise aeg ja peale vanni ma enam lisatoitu ei anna. Tiss suhu ja magab :)
Olen viimasel ajal täheldanud, et kõrvalseisjatele tundub meie Printsess juba "suur laps" ning üha enam küsitakse, et ega ta enam rinda ei saa.
Nagu, mismõttes?
Muidugi saab!
Nimetage mind vanakooli kanaemmeks, aga mina tean sellist tava, et esimene aasta on must have ja edasi on vastavalt lapse vajadusele. Kas polnud see nii?
Sattusin lugema paari aasta tagust intervjuud imetamisnõustaja Merit Oidermaga.
Tsiteerin: "Maailma Terviseorganisatsioon WHO ja UNICEF soovitavad last imetada vähemalt esimesel ja ema valmisolekul ka teisel eluaastal ning kauemgi. Imetamisnõustaja selgitas, et rinnapiima kasulikus ei vähene lapse vanusega, kõik hea jääb rinnapiima alles. Rinnapiim võib näiteks olla ka ainukeseks õlekõrreks kui laps on haige ega söö-joo midagi. Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Miks mitte kõike seda kasuliku lapsele võimaldada."
allikas:
http://www.teadlikvanem.ee/kogenud-imetamisnoustaja-imetamise-lopetamise-otsus-voiks-tugineda-vaid-ema-ja-lapse-vajadustele-ning-mitte-umbritsevate-inimeste-arvamustele/
Rinnapiim on lapsele nagu vitamiin, ravim, turgutus. Rinnapiim on lapsele üleni õige. Ma ei oskagi seda sõnastada, sellepärast ma siin suvalt mingeid sõnu lahmingi. Rinnapiim on mõeldud looduse poolt sinu beebile nagu lehmapiim on mõeldud vasikatele (jep, ma ei usu, et laps peaks piiramatult lehmapiima jooma, kuna "see on nii kasulik". Me pole vasikad!).
Mina annan rinda lapse vajadusest lähtuvalt. Kui laps tahab, siis ma annan.
Kuidas ma aru saan, et laps just rinda tahab?
Heh, noh, meie neiul on selline armas komme oma ninaga mu kaela ja nägu hõõruma hakata. Vahel ta hammustab ka oma kahe väikse hambaga mind õlast või käsivarrest. Niimoodi armsalt.
Mõnikord saab ta näiteks haiget või tal on hammaste tulekust maru kehva olla ja siis rahuneb ta kõige kiiremini just rinnal. Öelge, mis te ütlete, aga minu meelest vajab kaheksakuune imik veel nii palju hellust, kui torust tuleb.
Ei, ma ei kanna teda süles päevad läbi ja ma ei istu ainult lapsega koos ja ei pluti-plutita, aga kui lapsel on valus või hirm, siis ma tahan olla tema jaoks olemas. Imetamine tundub olevat kõige efektiivsem rohi igasuguse kurvameelsuse vastu. Milleks seda lapsele keelata?
Meie beebigrupis on täitsa teema praegu üleval, kuidas emad on imetamise lõpetanud ning nüüd annavad lapsele RPA-d (rinnapiimaasendaja, lehmapiima baasil).
Põhjenduseks on toodud seda, et ta nüüd magab terve öö ärkamata või, et laps ei saa rinnapiimast enam kõhtu täis.
Noh, ammm, jah. Kõhtu ta vist nagu enam ei peagi sellest täis saama, selleks anname me igasugu plöginaid neile.
Te olete kõik väga toredad (novembrikad), aga ma lihtsalt ei suuda kuidagi oma suud kinni hoida.
Arvate, et laps ärkab öösel seetõttu, et tal on kõht tühi? Äkki tal on hirmus, näeb halba und või tahab lihtsalt kinnitust, et emme on ikka olemas ja ei ole kusagile läinud? Äkki ta lihtsalt tahab hellust. Ja siis söödetakse lapsel kõht lehmapiimasegust täis ja rõõmustatakse, et oh, lapse organism ei jaksa seda piima seedida ja tänu sellele ta magab kauem. Jeeee!
Noh, ilmselt pole asi nii hirmus, aga ikkagi. Ma mõistan neid inimesi, kelle laps ärkab iga öö üles. Ärkamine on ikka see, kus laps teeb silmad lahti ja tahab mängida. Magama ei jää, tee või tina. Okey. Aga ma ei usu, et see ärkamine on seetõttu, et rinnapiim ei sobi lapsele? Tegelt ka! Ja, kuidas see laps siis magama saadakse? Pudeliga?
Tsiteerin taaskord: "Oiderma sõnul lõpetavad emad imetamise sageli seetõttu, et on väsinud või näiteks soovivad, et laps magaks terve öö. ,,Siinkohal peab kindlasti endale aru andma, et võõrutamine ei pruugi lahendada antud probleeme,” kinnitas Oiderma. ,,Näiteks enamik väikelapsi tõusevad öösel üles ja vajavad vanema abi magama jäämisel. Kui laps enam rinda ei saa, tuleb teda rahustada muul viisil.”"
Lisaks, kui sa enne aastat lapse rinnast võõrutad, siis pead sa rinnapiima millegagi asendama. Mitte päris "millegagi" tegelikult, vaid ikka rinnapiimaasendajaga. Rinnapiimaasendaja on lehmapiima baasil valmistatud piimasegu, kuhu lisatakse erinevaid lapsele vajalikke ühendeid ja vitamiine. Väga väikest osa nendest.
Vaadake kasvõi silmailuks seda võrdlust rinnapiima ja RPA koostisest -
http://doublethink.us.com/paala/wp-content/uploads/2012/11/whats-in-breastmilk-poster-canada.jpg
Lisaks on RPA kokku segamine ju oluliselt aeganõudvam, kui oma tissi pluusi seest välja võtmine. Või pole? Kus see õnnetu laps senikaua on, kes just lohutust vajab? Nutab?
Kuna peale pooleaastaseks saamist ei soovitata enam lapsele vedelikke lutipudelist pakkuda, siis peaks teoreetiliselt see RPA olema ju kruusis/tassis.
Kas tõepoolest mõni ema annab oma beebile RPA-d kruusist? Kogu 200-midagi milliliitrit? (vabandan, ma ei tea palju laps piima peab jooma, meie oma saab tissitäie)
Kui ma nüüd seda teksti loen, siis ma mõistan, et emad, kes on ostustanud erinevatel põhjustel oma lapse rinnast võõrutada juba varases imikueas, natukene vihkavad mind. Sorry.
Ei maksa kohe vihkama hakata, oleme sõbrad edasi. Ma olen sisuliselt mittekeegi, minu arvamus ei ole kuld, kuid minu blogis ma just seda sama va oma arvamust ju väljendangi.
Lihtsalt, RPA tundub igatepidi vähem okey, kui on rinnapiim. Miks antakse RPA-d lapsele lihtsalt sellepärast, et äkki ta magab terve öö?
Ma tunnistan, et olen ka ise mõelnud, et elu oleks palju lihtsam, kui ta pudelist RPA-d võtaks. Saaks ju mina nii palju rohkem vabadust. Teisel hetkel saan ma aru, et selline mõtlemine on natukene isekas ja minu beebi on beebi vaid väga lühikest aega. Mina olen ema, ma olen täiskasvanu, mina vastutan selle pisikese ime eest.
 |
| Kui emme tahab rahus süüa teha |
 |
| Sinna mu kõrvaklapid läksidki |
 |
| Printsess |
 |
| Siis, kui hambad teevad liiga |
Printsess sööb öö jooksul endiselt kaks korda. Minu jaoks ei ole see isegi mainimist väärt. Ainuke hetk, mil ma olen sunnitud mõtlema, et see äkki ei ole okey, on siis, kui keegi teine üllatunult küsib, kas ta ikka veel sööb öösel. Jah. Sööb.
Kuskil kell 1 ja kell 4. Ei, mul ei ole raske üles tõusta, 10 minutit beebiga koos lamada ja siis ta tagasi viia. Ei, ma ei ole hommikul väsinud. Minu jaoks ei ole öine söötmine probleem. See tundub nii loomulik, et ma ei pane seda tähelegi. Vastupidi - ma lausa naudin neid hetki, mil see magav nohisev beebi mul kaisus on.
Ma ei ole hommikul väsinud, ma ei ole päeval unine. Tõtt öelda olin ma tööl käies oluliselt unisem, kui ma hommikul ärkasin. Praegune kodune elu on paras puhkus, titt on imeline ja magada saab korralikult.
Seega vastuseks kõigile küsijatele - jah, minu laps saab endiselt rinda. Ei, ma ei arva, et see on imelik. Pigem arvan ma, et on imelik, kui selles vanuses laps EI saa rinda.
Kui laps ise keeldub rinnast ja eelistab tahket toitu, siis on kõik timm. Ega oma tisse ei pea lapsele peale suruma :) Onju :) Ma lihtsalt ei leia, et on okey oma mugavusest alla-aastasele beebile RPA-d anda.
Kannatage ära see aasta, jumal hoidku! See on teie beebi. Pisikene ime. Kohelge teda vastavalt.
 |
| Musiiiii |
Aga ma nüüd tõttan imetama. Olge muhedad ja ärge siis kurjustage :)
Lugesin postitust ja tunne nagu keegi oleks minu sõnad ja mõtted kirja pannud. Mul küll 10-kuune beebi aga seda enam on ilmselt imestamist, et ikka veel saab rinda?Ja ikka veel ärkab öösel? Mu näost ilmselt ei peegeldu enam isegi üllatust sest lihtsalt niivõrd palju on seda küsitud. Beebigrupid on muidugi omaette teema. Toimuks nagu võistlus kes paneb oma lapse kiiremini turvatooli ja kes lapse kiiremini rinnast võõrutab :(
VastaKustutaJep, beebigrupin on sellised kohad, kust emmed oma ebakindlused saavad. Meil ka ikka tahetakse võimalikult varakult tooli kolida, taheti võimalikult vara lisatoitu anda ja muidugi võimalikult vara lapse kõrvalt pikemaks ajaks ära minna. Noh, peole või värki.
Kustuta8-kuune on ju veel täielik beebi. Mina hakkasin selle vanuses last öisest söömisest võõrutama (eelkõige hambaid silmas pidades). Imetasin kokku 11 kuud, RPAd ei saanudki. Tuttavatest keegi ei küsinud ega imestanud, sest normaalne on ju nii.
VastaKustutaMagama hakkas laps terve öö alles 2,5aastaselt, nii et söögil küll mingit mõju ei olnud.
Kohe sünnib teine laps, temaga plaanin ka umbes aasta imetada.
Beebigruppe ma selliste arutelude ja vastuolude tõttu väldin :P
Mu meelest ka normaalne ja esimese lapse ajal ka ei mäleta, et oleks sellist suhtumist olnud. Mu esimene laps sai rinda ka 11 kuud, edasi hommikul ja õhtul nokaga tassist RPA-d, muidu tahket toitu. Terve öö hakkas magama kusagil kahesena :D
KustutaSamad mõtted.. mul printsess sai 1.08 1a. aga ma kavatsen kindlasti ka edasi tissitada väh 2a. Eks näis mis moodi kujuneb see kui sõime ntx koha saab. Aga minu arvates on ka see parim kui ta kaisus nohiseb. Ma muidugi "patustan" ka kaisus magatamisega, millega kaasneb ämma viril "oii sul saab raske olema tedakunagi oma voodi saamisega jne. Ma ei tea mul vanem laps sai nagu väga hästi hakkama ja usun et printsess saab veelgi tublim olema. Ma väldin lapse kasvatus jutte teistelt kellel on esiteks vähem lapsi kui 2 (ntx ämm) ja ka neid kellel lausa 0 last (mu õde). Koguaeg küsib kas ikka saab tissi et tal sõbranjed juba ammu samavanad võõrutand. Ma pole suule kukkund ja ütlen ikka krõbedalt et sab jah ja saab kuni 2 vöibolla kauemgi. Sest mul poeg pole lasteaiast väga külmetuse tõttu puudund vaid tuulerõuged ja kõhuviirus on sundind kodus olema.
VastaKustutaMinult küsitakse nt, et kas sa siis ei saagi alkoholi üldse juua? Ikka veel?
KustutaNagu ma olek vana parm, keda peab õllepudeli küljest jõuga lahti kangutama. Ma ei lase end sellest häirida. Ma olen nagunii seoses tervislikuma elustiiliga otsustanud alkoholist loobuda. Ilmselt sünnipäevadel tervitusnapsu ikka võtan, aga muidu küll ei hooli.
Minu ämm ja oma pere õnneks ei kommenteeri :)
Mu esimene laps sai 2 kuud rpd ja siis edasi rpad. Põhjus oli küll veidi teistsugune, kui lihtsalt, et tahaks öö läbi magada. Nüüd teine laps on sama vana, kui sul ja on saanud rpd ja unistan, loodan, et saame seda teha vähemalt esimese aasta. Mul on nii kahju, et esimene laps sai vaid 2 kuud rinnapiima. Veider on see, et jah, ka minule öeldakse, et laps juba nii suur ja saab ikka rinnapiima. Et hakka rpad andma, siis saavad teised hoida rohkem jne. Kuigi ma leian, et meil esimese lapsega oli see rpa vajalik, siis ma pole selle üle õnnelik ja teen kõik, et sel korral selleta hakkama saada.
VastaKustutaMa mõistan täielikult, kui erinevatel põhjustel on vajalik RPA-d anda. On tore, et üldse on RPA olemas, mitte mannakört või lehmapiim.
KustutaMa andsin mõlemale lapsele rpd üle 2 aasta, ilma süümepiinadeta. Tegelikult on see väga lühike aeg, võrreldes terve eluga. Ja mul on lapsed pikalt kaisus maganud, ka süümepiinadeta. Nad on õnnelikud, kindla turvatunde ja hea tervisega lapsed, arvata võib, et selle taga on kõik eelpool nimetatud.
VastaKustutaMina tahan ka lapsele ikka maksimaalselt hellust pakkuda. Usun, et see annab talle hea viljaka pinnase, mille pealt ise edasi kasvada.
KustutaOlen sinuga täiesti nõus! Minu esimene laps sai rinda natuke alla 2 aasta, teine üle 2 aasta, süli on alati olemas olnud ning olen täiesti nõus eelkõnelejaga, et see aeg on nii lühike võrreldes terve eluga. See ei ole mingi suur "ohver" tuua.
VastaKustutaJep. Ja juba see, et me peame seda "ohvriks" nimetama, on imelik :)
KustutaMul ka novembrikas ja hetkel veel annan RP, samas annan ka algusest peale RPA, no siis kui ise juures ei ole ja laps isaga vms. Nüüd olen vahepeal ka ise pakkunud lisaks RPle ka RPA, teinekord joriseb ja samas tissi ei taha ja siis nt on mul mees pudeliga tulnud ja proovinud ja see on sobinud. Üldiselt mōned korrad ööpäevas ta seda rinda ikka saab. Mulle praegune süsteem sobib, mul on mu vabadus ja samas endale eesmärgiks seatud imetamisaeg sai magu tehtud, võõrutust ette ei võta hetkel aga kui peaksin mõne aja pärast teistmoodi mõtlema, siis ei näe ka selles probleemi. RP on tore küll aga Eestis minnakse sel teemal minu arvates veidi üle piiri ja natuke liiga leili, saab ka RPA abil täiesti normaalse inimese üles kasvatatud ja see ei tohiks kellegi teise asi nüüd küll olla. Samamoodi pole minu asi kui keegi oma last mitu aastat imetab, kui see on midagi, mis neile sobib, siis palun väga. Ei ole sellest tegevusest ise nii suures sillas kah nagu mõned emad, see ei ole vastumeelne ja kohati on muidugi selliseid ilusaid ja armsaid hetki aga samas on teinekord ka väga väsitav tüütu olla inimlutt keset ööd kui üle kõige tahaks teist külge keerata. Minu jaoks on see selline okei tegevus, võib olla kunagi kui enam ei imeta, siis hakkan igatsema, hetkel pigem mõtlen, et tore on aga nüüd võiks uus etapp tulla küll juba.
VastaKustutaEi mõista seda vabaduseihalust nii pisikese imiku kõrvalt. Paar tundi saab lapse juurest ära käia ka ilma RPA-d andmata. Laps muudab inimese elu nii või naa ning ennast tuleb varem või hiljem rohkem tahaplaanile jätma hakata. Kui ema esmane eesmärk ei ole lapse heaolu, siis on kusagil midagi nihu läinud. Minu jaoks ei olegi imelik see, et inimesed RPA-d annavad, vaid see, et lihtsalt ei suudeta oma imikuga pool aastatki niimoodi koos olla, et nad ei oleks juba täiega tüdinenud. Natukene kahju. See sama imik on sinu vastutus veel pikka aega ja kui sa juba esimesel kuul temast puhkust tahad, siis on sind ees ootamas küll imelised aastad.
KustutaJa väita, et näe, RPA peal kasvanud lastel pole häda midagi on sama põhimõte, et näed, ma suitsetasin terve raseduse ja mu lapsel pole häda midagi. Ei võrdle suitsetamist RPA-ga, aga see kiitlemine, et ei tee midagi, noh. Joppamise asi, aga see ei tähenda, et see on "täiega okey".
Aga jääme siinkohal tsiviliseerituks ja nõustume, et me ei ole ühel nõul.
Ma ei arva, et sa oled halb inimene ega midagi sellist. Ma ise olen lihtsalt vastasleeris :)
Mina jälle kommenteerin (Anonüümne 5. august 13:59) :)
KustutaTõele au andes ma üritasin mõned korrad lapsele RPA-d proovida anda, kui oli plaanis kuskil ära käia (koolis või paar korda sõbrannaga kohvikus). No ei söönud, kõik variandid lendasid prügikasti. Väljalüpstud piima oli üks kord isegi nõus proovima.
Ehk siis oligi nii, et tegin oma plaanid lapse järgi. Jooksin kahe seminari vahel koju, andsin süüa ja jooksin tagasi. Kui sõbrannadega kokku sain, võtsin kas lapse kaasa või siis olin ära maksimaalselt 2-3 tundi (kui laps oli juba 4-kuune ja vanem; enne seda olid söögivahed liiga lühikesed). Lisaks üritasin oma käigud planeerida lapse uneajale.
Seekord ma imiku kõrvalt enam kodukontorist ei tööta ning ülikoolist võtsin akadeemilise, nii et saan mõne nädala pärast saabuvat lüpsilehma staatust palju stressivabamalt nautida :)
Nüüd tagantjärele ma täiega nõustun - beebiiga on nii lühike ja seda tasub nautida. Kui juba lapsed saada, siis tuleb nii ehk naa nendega pidevalt arvestada. Ma ei kujutaks ette isegi praegu, kui vanem laps on 3-aastane, et lähen nt nädalaks ilma lapseta kuhugi puhkama - olen vist paras kanaema :D Muidugi oleme mehega kahekesi käinud 1-2 päeva spaas ning mõlemad ka välismaal komandeeringutes, aga see on veidi teine asi kui pikem puhkus. Klubitajad ja öösiti väljaskäijad ei ole me kumbki, nii et ei ole selle tõttu "kannatanud" :P
Ma olen Sinuga samas beebigrupis ja lugesin ka, et no mida ja milleks vaja. Kaasa ei rääkinud, lihtsalt sellepärast, et ei julge. Aga mu mõtted samad, mis Sul ja kui ma ei eksi, siis Berit kirjutas sellest kunagi oma blogis samast vaatenurgast - toona ma ei mäleta, kas mul oligi üldse laps käes või alles teel. Anywho, ole tubli edasi ;)
VastaKustutaTänan toetamast :)
KustutaKalamari ja meremari tunduvad ka sarnased, aga tegelikult... ei ole rp ja rpa samad, ükskõik kui palju vabandusi otsida. Ma ei saa ka aru, miks ei suuda täiskasvanu oma soove pisutki aega tagasi hoida ja pakkuda parimat oma lapsele. Niimoodi võib ju terve lapse lapsepõlve vinguda, ei jaksa rpd anda, ei jaksa järgi joosta, ei jaksa jonni taluda, ei jaksa lapse miks- küsimustele vastata,ei jaksa lapse tujusid taluda jne jne jne.
VastaKustuta