BEEBIBLOGI: Üheksakuune Printsess

Hip-hip-hurrraaa! Printsess on väljaspool olnud sama kaua, kui ta oli seespool.
Okey, ma saan ise ka aru, et see pole väga nunnu, aga näed, tuli selline lause. Ei hakka ära ka kustutama :)

Võtan taaskord kokku meie imelise imiku eelneva elukuu.

                                                                   Printsess 

Vanus: 9 kuud (sünd 16.11.2016)
Pikkus: 69,5 cm (nünd 48 cm)
Kaal: 9,9 kg (sünd 3070g)
Hambaid: 3,5 (neljas on kohe-kohe lõikumas)
Juuksed: olemas! punakaspruunid
Silmad: rohelised
Uued oskused: Käputab juba mõnda aega, aga nüüd ajab ennast julgelt ka igale poole püsti. Kui kuu alguses pidi toetuspind olema kindel, siis nüüd piisab toeks ka näiteks meie koerast või mõnest pehmest mänguasjast. Selili enam üldse ei olda. Magab ka kõhuli ja sekundiga suudab end istuma/toe najale seisma ajada. Eriti kiiresti käib see öösel, kui peab magama.
Õppis rõngaid pulga otsa ajama (noh, need mänguasjad) ja uueks teemaks on kõik korgid ja kaaned pealt võtta ja tagasi panna. Ja nii sadu kordi, kuniks ta ära väsib ja asjaga enam hakkama ei saa. Siis ta muidugi protesteerib häälekalt. Stepslitest kakub ka kõik juhtmed välja. Noh, kui paned oma telefoni laadima kusagile, siis võid kindel olla, et kui ta vähegi ulatab, siis ei ole su telefon ka tunde hiljem end täis suutnud laadida.

"Emme ajab udujuttu!"

Juba 5 päeva/ööd on meil käsil võõrutamine öisest söömisest.
Vahel kippus see öine söömine ikka maru käest minema ja ta võis mõnel ööl süüa isegi 4-5 korda. Mitu tundi siis üldse magamiseks jääb? Pfft.
Otsustasin, et teen südame kõvaks ja võõrutan ära. Tegelikkuses ei ole ta öösel näljane, see söömine, mis ta korraldas, oli rohkem nagu moe pärast. Igavusest.

Esimesel ööl ärkas ta kell 23:40 ja 03:00. Kell 23:40 andsin talle veel rinda, kuna olin ise üleval ja ma kartsin, et muidu ei pea ta hommikuni vastu. Kell 03:00 ma enam rinda ei pakkunud. Võtsin ta sülle, kussutasin, paitasin ja niisama imetlesin, kui imeline ta ikka on. Süles oli ta väga rahulik, kuid silmad olid lahti. Ca 5 minutit kussutasin ja panin siis võrevoodisse tagasi. Siis tuli kohe ilge nutt. Tegin pai ja ümisesin, kuid röökis ikka nigu ratta peal. Võtsin jälle sülle, kussutasin ja panin tagasi. Nii hea 4-5 korda, kuniks ta enam hüsteeriliselt ei nutnud. Ta nuuksus ikka ja virises ja silmad olid punnis peas. Ajas end püsti ja siis kukkus istukile ja muudkui jorises. Istusin voodi kõrvale maha ja ootasin. 40 minutit jouras ja jäi magama.
Teisel ööl kordus pea minutipealt esimese öö stsenaarium. Kell 3 ärkas, nuttis, jäi magama.
Kolmandal ööl läks asi tiba käest ära. Ärkas jälle kell 3, aga jouras ja nuttis nii kaua. et lõpuks olime üleval lausa 2 tundi!!! Oeh. Olin hommikul paras laip. Jäi nagu magama, aga nuuksus ennast jälle ärkvele. Niimoodi vahelduva eduga siis kaks tundi jutti. Kella 5-st saime magama ja kell 7 oli äratus.
Neljas öö oli luksus! Oleme Haapsalus, kus rentisime paariks ööks maja. Printsess magas võõras toas, võõras voodis ja võõra voodipesuga. Ometi läks ta õhtul kell 20:45 magama ja järgmine vääks tuli alles hommikul 6:51! Magas terve öö! Hurrrraaaa! See on meie esimene öö, mil ta ärganud pole. Ma magasin nii sügavalt ja nii pikalt, et ärgates olid mul mõlemad käed ära surnud :D Olin nigu marionett :D Vehiksin ja loopisin oma käsi, et saaksin minna ja Printsessi võrevoodist välja tõsta. Süldikätega ei saa ju.
Viies öö  möödus taaskord Haapsalus. Magama läks 20:30 ja ärkas öösel kell 5:25. Õnneks ilma nututa. Kussutasin süles ca 5 minutit ja panin siis voodisse tagasi. Vaikus. Hmmm? Printsess tõusis istukile ja vaatas mind silmad punnis. Ma vaatasin vastu. Nothing! Ei nuttu ei und. Oeh.
Võtsin uuesti sülle, paitasin ja panin uuesti voodisse. Seekord jäi kenasti külili ja lõpuks jäi täitsa ise magama. EI mingit nuttu. Kokku madistasin 35 minutit, aga seekord täitsa vaikselt. Huh! Eks näis, milliseks tänane öö kujuneb, aga mu ootused on päris kõrged.

Hapsallu sõidu jaoks tegime selle suure lükke ka ära, et kolisime Printsessi ümber turvatooli. Ostsime Concord Reverso tooli (kirjutasin sellest SIIN), mis on kuni neljanda eluaastani seljaga sõidusuunas kasutamiseks. Noh, ta ei käigi näoga sõidusuunas. Selles suhtes suurt vahet pole, et preili peab ikka seljaga juhi poole ilsuma, aga tool on vähe kõrgem ja vaade on sealt ikka oluliselt parem. Printsess ise on tooliga rahul. Meie ka, kuna ei pea selle tüütu turvavööga mässama. Tool kinnitub autosse isofix kinnituste abil, seega ei ole vaja turvavööd ümber tooli vedada. Meie Jeep'il on erakordselt lühikesed turvavööd kah. Hälli ümber mahtus nibin-nabin.

Ega mul rohkem midagi tarka polegi kirjutada. Printsess on meil üks imeline beebi. Me vahel mehega ikka vaatame teda toimetamas ja ohkame uhkusest ja armastusest. Siis vaatame üksteisele otsa justkui kinnitades, et jep, päris ilusa lapsega saime ühele poole.

Hetkel me veel puhkame Haapsalus ja ma pole trenni ÜLDSE teinud. Söön kõike ja põen ohtrat tsellulismi.
Haapsalus on ilus. Nagu mängulinn. Vanalinnas on majad nii madalad ja värvilised, nagu oleks kusagil teemapargis või miskit. Hästi nunnu.

Haapsalu rannapromenaad 

Pubitamas

Haapsalu piiskoplinnus

Nutikamad võivad aimata, mis Printsessi nimi on :) (ei ole Rendsburg)

Kuidas teistel beebidel läheb? Kas keegi on veel öisest söötmisest võõrutanud? Või on laps ise võõrdunud?