Minu esimene nädal dieediga

Eile õhtul täitus mul nädal aega dieedipidamist. Ma pean ausalt tunnistama, et ma valmistusin kõige hullemaks nädalaks oma elus. Okey, veidi liialdan, aga midagi positiivset ma sellelt nädalalt küll ei oodanud.

Esimesed kaks päeva tahtis näljast silmanägemine ära kaduda ja kõht korises vahel ikka nii hirmsasti, et lausa võttis võdisema.

Kolmapäeval otsustasin ennast käsile võtta ja dieedist maksimumi võtta. Mitte selles suhtes maksimumi, et ei söö üldse mitte midagi, vaid vastupidi - otsustasin korralikult süüa tegema hakata. Planeerisin paar päeva oma toidukorrad ette, varusin toidupoest kõik vajaliku, et ei peaks iga päev poes ahvatlustega võitlema ja koju ostsin vaid selliseid asju, mida ma ka dieedi ajal süüa saan.

Lisaks otsisin endale pidevalt tegevust, et ma puhtalt igavusest sööma ei hakkaks.

Panin puslesid kokku, koristasin kappe, käisin šoppamas ja hakkasin endale käpikuid kuduma.

KAALUMINE
Kaalusin ennast igal hommikul kohe peale ärkamist.
Dieedi alguses näitas kaal 68,8 kg. Juba kolmapäeval näitas kaal oluliselt väiksemat numbrit ja mu tuju muudkui tõusis.
Pühapäeva hommikul näitas kaal 66,9 kg. Nädalaga olen maha raputanud 1,9 kilogrammi!! 
Vupiduuuu, ma olin nii sillas.

Pildimaterjali ka mu praegusest vormist 

Trennituhinas

Eks see suur kaalulangus on alguse asi ja edaspidi nii hästi enam minema ei hakka, tean seda eelnevate dieetide ajast, aga olen ikkagi sillas, et juba on NII PALJU VÄHEM vaja kaalu langetada, et eesmärgini jõuda. Eesmärgiks on siis 64 kg, kuid ma pean eesmärgi täidetuks ka juba 64,5 kg juures.

Dieet ei tundu enam üldse hirmus. Katsun järjest vähem kaloreid üles märkida ja üha rohkem puhtalt enesetunde järgi süüa. Söön nii, et kõht ei saa ääreni täis, vaid jääb selline magustoidu suurune vaba ruum. Plaanin oma päeva ka sedasi, et oleks kolm suuremat toidukorda ja 1-2 vahepala. Olenevalt siis sellest, kui suured on olnud põhitoidukorrad. Söön siis, kui kõht on tühi. Vahel tekib ikka seda "oh, vaatan, mis külmkapis head on" mõtet, kuid ma olen külmkapile pannud sildikese "kas kõht on ikka tühi? Päriselt?". Silti lugedes ma korra võtan aja maha, mõtlen järele, millal ma viimati sõin, kas on reaalne, et juba on nälg. Enamasti ei ole ja ma piirdun tassikese teega.

Aga, et kõik nii ilus ja nunnu ei tunduks, siis tunnistan, et on olnud ka raskemaid hetki. Kui ma teen trenni, siis on mul harilikult hundiisu. Kõik sööks ära peale korralikku kaloripõletust.
Laupäeval tegin õhtul oma Kayla kava. See oli enne õhtusööki, seega oli viimasest toidukorrast juba päris mitu tundi möödas. Mõtlesin, et kohe peale trenni teen õhtusöögi ja siis lähen tuttu. Läks aga nii, et pidin peale trenni hakkama beebi magamapanekuga mässama ja siis jäin suurema lapsega jagelema ning juhtus nii, et kahe toidukorra vahele jäi hea kuus tundi. Oi, ma olin näljane. Tegin endale kohe hooga hunniku võileibu, jõin proteiinikokteili ja võtsin veel magustoiduks magusat jogurtit. Oeh. Palju sai korraga ja pärast oli maru raske olla, aga ma ei suutnud söömist pooleli ka jätta. Nagu elajas, ausõna. Oleks šokolaadi olnud, siis oleksin selle ka ära hävitanud.
Seega, dieeditajad, ärge jätke söögikordi vahele!


TOITUMINE
Mõned näited minu söögikordadest ka. Ma unustan alati pilti teha ja ega mu toidud ei ole ka teab mis kunstiteosed, aga äkki saate kah ideid.

Täisteramakaronid broilerihakkliha ja sibulaga, peale hapukoort ja punapeeti(see hakkas halvaks minema, seetõttu panin peale)

Kolm muna (klopitud), kõrvale kookosrasvas praetud suvikõrvits ja kukeseened, peale hapukoor ja konservherned

Neljaviljapuder mandlipiimast, stevia, kaneeli ja mustikamoosiga, kõrvale hommikukohv (must, suhkruta)

Imemaitsvad vahepalad Slim Bite - suhkruvabad toorbatoonid. Iga batoon alla 100 kcal. Olen ainult Prismas neid müügil näinud. Ca 1€ tükk

Vaarikad

Magustoit - maitsestamata kohupiimakreem stevia ja toorkakaoga, peale vaarikaid

Vett joon iga päev ca 2 liitrit, lisaks väga palju teed :) Kui nälg kallal, siis joongi vett või keedan teed. See täidab ka päris korralikult magu ja mõnda aega ei tahagi süüa.

Trennidega hakkab ka juba paremini minema ja ma tunnistan ausalt, et tuju on hea, kuna peegelpilt näeb iga päevaga järjest parem välja. Edevus, mis muu. Kuramus, et see suvi nüüd läbi on. Ma just saan oma keha bikiinivormi.

Loodan uue nädalaga veel 0,5 kilogrammi alla saada. Ideaalis oleksin kuue nädala pärast (oktoobri teiseks nädalaks) ideaalkaalus.

Ahhh, ma ei jaksa ära oodata :)

Mul on nagu uus tuhin peal. Algusajad tulevad meelde, kui ma kaalusin 82 kilogrammi ja unistasin, et millalgi olen normaalkaalus.

Praegu kaal langeb, tuju on hea, trenniisu on tagasi. Eks näis, kaua see kerge elu veel kestab.

Tahan saledaks, dämit!!

Tõsilugu

Ma tahan ideaalkaalu, ma tahan sellele kaalulagetusele joone alla tõmmata. Ma tahan teada, milline ma siis oma ideaalkaalus välja näen. On üldse vahet? Olen ma siis õnnelik?
Ahh, vahet pole, ma oleks ju ikkagi IDEAALkaalus! Ma tahan, ma tahan, ma TAHAN! (kujutlege mind käed rusikas, kulm kortsus jalgu trampimas)

Mu kaal kõigub hetkel 67,5-e ja 68,5-e vahel olenevalt sellest, mida ma söönud olen.
Ideaalkaaluks peetakse minu pikkuse juures (173 cm) 64 kg. See tähendab, et mul oleks vaja alla võtta veel 3-4 kilogrammi. Ei tundu otseselt ju palju või mis?

 Ideaalis langetaksin kaalu 0,5-1 kg nädalas, see tähendaks seda, et ideaalkaalu saaksin ma kätte kolme kuni kaheksa nädalaga. Ei tundu üldse palju, aga dieeti pidades on see aeg sama hästi kui igavik. Tegelt ka! Mina ja dieedid ei sobi hästi kokku.

Ma ei teagi, mis klõks mul peas käis, aga ma ei viitsi näiteks enam trenni teha. No, ei viitsi. Mott sai otsa. Tegin täna hambad ristis oma Kayla kava reedet (kõhulihastele) ja mõtlesin, et see on ikka üks hirmus tüütu asi see kava.
Olen nüüd üritanud ju ka jooksukava järgida, aga see on veel hullem. Muidu läksin jooksma siis, kui tuju peale tuli, nüüd peaksin aga justkui käsu peale jooksma minema. See on sama nõme, kui käsu peale pissile minna. Kui ei tule, siis ei tule, ei maksa sundida.
Lisaks sellele, et jooksukava on tüütu nagu sääsk pimedas toas, olen ma selle jooksukava jaoks natukene möku. Ses suhtes, et ma oleksin kava järgi pidanud neljapäeval jooksma 10 minutit soojenduseks, siis 35 minutit tempoga 5:45-5:55 ja siis lõdvestuseks 10 minutit. Noh, pühajeesusmaria! See 5:45 on minu jaoks päris jõhker. Üksi veel kuidagi punnitaks ära nii, et nabast ka higi voolaks, aga käruga? Oeh. Ei! Ma ei jaksa! Päriselt! Ma ei ole nii kiire, ma olen möku.

Ühesõnaga, ma ei jooksnud sel nädalal kava järgi, kuna me olime Haapsalus ja ma ei võtnud oma jooksutosse kaasa. Lisaks olen ma möku, mäletate.

Kuna jooksukavaga ma hakkama ei saa ja Kayla kava ahistab ka minust kräpi välja, siis otsustasin aja maha võtta. Neljapäevast laupäevani olin laisk ja paks. Vabalt. Ilma süümekateta.

Täna hommikul jõudis mulle kohale nukker reaalsus - ma olen paksuks läinud.
Kaalule ma ei astunud, kuna ma kartsin (no joke) aga mu kõht punnitab üle püksivärvli ja mulle tundub, et mu kintsud on VEEL tselluliidisemad, kui enne.

Skuup! :)

Lihav kints

Deem, Mann, millega sa nüüd hakkama oled saanud!

Pean. Kaalu. Langetama. Punkt.

Mõtlesin, et see kaalulangetus oleks nagu vanadel headel aegadel, kui ma ülekaaluline olin. Siis sai siin ikka tihedamalt kurtmas käidud ja tagantjärele on maru mõnus lugeda, kuidas ma smuutisid vorpisin ja igat söömu natukene vihkasin, kuna see oli kogu mu lõunasöök :D
Täiega vahva oli. Mitte ülekaaluline olla, vaid kurta :)

Pilt 2015 aasta märtsist

Jutt vajub veidi laiali, ma vabandan. Eks ma üritan seda postitust pikemaks venitada, et dieet veel ei algaks :D

Aga asjast siis ka - Mann hakkab kaalu langetama! Ma vähemalt loodan, et see kaal langeb.
Sõjaplaan näeb ette päevakaloraaži märkimisväärset vähendamist (2300-lt 1700-le), rohkem jänestetoitu ja vähem pontsikuid. 
Esialgu katsun ma ise hakkama saada, kuid kui nädalaga kaal ikka grammigi ei lange, siis tuleb kasutusele võtta karmimad meetmed - toitumiskava (dõn-dõn-dõn-dõnnnnnn!)
Ilmselt võtan uuesti Fitlapi kasutusele või siis ujun Orgule külje alla.

Ideaalis olen ma kahe kuu pärast 64 kilogrammi ja absoluutselt fääbjulos!

Teie utsitage ka ikka takka ja ärge laske mul jälle vedelaks lüüa, eksju! 

Dieediga alustan homme, kuna siis on esmaspäev ja kõik suured muutused algavad esmaspäeval. Praegu katsun ma ära unustada, mida ma just kirjutasin ja lähen söön pidupäeva puhul küpsisetorti.

Peace! 

Miks normaalkaalulised kaalu langetavad?

Tabasin end eile mõttelt, et äkki ei langetaks enam kaalu. Laseks vabaks selle eesmärkkaalu ja lihtsalt katsuks aktiivset ja tervislikumat elu elada. Kama see kaalunumber. Milleks seda kaalunumbrit üldse taga ajada?

Vaatan just telekast saadet My 600-lb life, kus inimesed kaaluvad 250-300 kg. Jõudes kaaluni 130-140 on nad siiralt õnnelikud, käivad trennis, liigutavad regulaarselt ja peavad ranget dieeti. Ühel neiul on siin 165 cm pikkuse juures eesmärkkaaluks 80 kg. See on tema jaoks ideaalkaal. Ometigi on 80 kg antud pikkuse juures tegelikult veel päris arvestatav ülekaal. Naine, kes on alati olnud 80 kg (näiteks minagi enne kaalulangetust olin 82 kg) peab ennast selles kaalus aga paksuks.

Ilmselt loeb see, millisest kaalunumbrist kaalu langetama hakatakse.
Minu jaoks oli 14 kaotatud kilo ikka väga suur muutus. Minu enda jaoks tundus see üüratu, samas neile 300-kilostele ei oleks sellest väga mingit vahet.

Mina arvan, et kerge ülekaal ei tee inimesele liiga. Miks ei või 175 cm pikk inimene kaaluda 85 kg? Selline kerge ülekaal ju tervisele liiga ei tee.

Olles ülekaaluline on iseenesest igati mõistetav, kui tahetakse kaalu langetada ning peetakse ramgemaid dieete. Riided istuvad paremini seljas, poest on kergem sobivaid riideid saada, suvel rannas tunned end kindlamalt jne jne.

Aga mis nendel normaalkaalulistel häda on?
Mingil kummalisel põhjusel on naiste seas selline arvamus, et õige naise kaalunumber algab viiega. Olgu või 59,9, aga see viis peab seal ees olema. Vastasel juhul oled paks. Pikkus ei ole oluline (kui just pole tegu kääbuskasvu neiuga), põhiline on kaalunumber.

Kurat, ma ei kujuta ettegi, mis imenippe ma tegema peaks, et viiskümmend kätte saada. Samas, kui ma kehakoostist mõõtmas käisin, siis pakuti mulle ideaaliks 60 kg. Hetkel olen ma 69 kg ja ma ei pea ennast raskeks.
Minu probleemiks on liigne rasv ja tselluliit. Tahaks suvel julgelt lühikesi pükse kanda ja rannas peesitad. Ei tahaks end ebakindlana tunda.
Selleks ei pea ma aga tingimata 60 kg kaaluma. Keha saab ilusaks ka ilma kaalu langetamata.
Inimene peaks olema terve. Selleks tuleb olla aktiivne, süüa puhtaid ja häid toite, korralikult magada ning vahel ka aeg maha võtta ja end lõdvaks lasta.
Pidev numbri pärast stressamine, minuti pealt söömine ja toiduainete piinlik kaalumine ei ole minu jaoks päris terve inimese elustiil. Seda võib teha dieedi alguses, kui lihtsalt muud moodi ei oska oma toitumist muuta, aga pikema aja jooksul peedistab selline asi päris ära.

Tihti kipub kaalulangetus kinnisideeks saama ja sealt need toitumishäired alguse saavadki.

Minul endal on mingi värk selle kaalunumbriga küll. Ma TAHAKS vähem kaaluda, kuid ma ei ole selles tahtmises nii kinni, et maksku, mis maksab kaal alla saada.

Praegusel hetkel on mu põhiline eesmärk vältida stressi. Kodused värsked emmed on natukene tundlikumad ning stressile vastuvõtlikumad, kui tavaliselt. Peale sünnitust on kerge tulema depressioon või kergemas vormis kurvameelsus seoses uue elukorraldusega. Värske ema elu muutub üleöö totaalselt - iga tegevus tuleb eelnevalt korralikult läbi mõelda ja planeerida. Isegi enda pesemine või e-poodides šoppamine tuleb teha hilisõhtul lapse une ajal või siis, kui mees ka kodus on. Ise sa enam oma aja peremees pole. Sõbrannadega kohvitamiseks, raamatu lugemiseks, juuksuris käimiseks või kasvõi koduse suurpuhastuse tegemiseks tuleb mehega plaani pidada ja kalendrisse märkida. Muidu jääbki tegemata.
Selleks, et beebimajanduse kõrval terve mõistus säilitada, ei tohi endale liigseid kohustusi võtta ega rangeid piire seada. See oleks lisaks beebile veel üks piirav faktor.

Ärge saage minust valesti aru, ma armastan oma elu ja oma pisikest neiut, aga vahel on raske harjuda sellega, et ma olen nüüd järgneva aasta 95% ajast koos nõudliku imikuga.

Oeh, teema vajus nüüd kuidagi laiali.

Kuhu ma jõuda tahtsin on see, et ärgem olgem selles numbris nii kinni. Loeb see, kuidas sa ennast tunned ja milline sa välja näed.
Võib olla ka sportliku ja heas toonuses kehaga, kuid mitte xs suurust kanda. Need kaks asja ei ole tingimata seotud. Kaal ei ole see, mis näitab, kui heas vormis sa oled.


Minu ideaal on selline keha:

Kahjuks olen ma sellest ilusast asjast natukene veel kaugel. Ma ise loodan, et isude kontrolli all hoidmine muutub lihtsamaks, kui ma rinnaga toitmise ära lõpetan ning korrigeeritud menüü aitab kaasa keha kenamaks vormimisele.

Minu olukord on hetkel selline:

Väljaveninud naha vastu ei aita trenn ja toitumine küll absoluutselt, aga tahkemaks saab asja teha küll.

Ilmselt saite vaikselt juba aru, et ma natukene ei taha enam kaalu langetada. Vähemalt mitte ajalise eesmärgiga. Plaanin trenni teha, jooksmas käia ja toitumist korrigeerida, aga kaloreid ma lugeda ei kavatse.
Võimalik, et hakkan rangemalt näpuga järge ajama siis, kui laps enam rinda ei saa. Senimaani võtan asja aga natukene teise nurga alt.

Kevad on meite hoovile jõudnud! Nautige ilma ja kõike ilusat, mis elul pakkuda on (noh, näiteks sõbranna tehtud sefiiritorti).

Tsauka!


Mariliis

Kaalumine 26.03

Olen esmaspäevast saadik nohune ja köhane. Ja mitte lihtsalt natukene haige, vaid tunne on, nagu oleks rongi alla jäänud. Teisipäeval reaalselt mõtlesin, et olengi terve öö üleval, sest nina oli täiesti kinni ja niimoodi magada ma ei suuda. Tegelikult on tänaseks juba parem, aga etteruttavalt võin öelda, et jõusaali jõudsingi sel nädalal vaid ühel korral.

Täna hommikul ei olnud mingit tahtmist kaalule minna, kuna olin üpris kindel, et midagi on juurde tulnud. See toimib kuidagi nii, et kohe, kui ühe trenni vahele jätad, tundud endale paksu vaalana. Kõht tundub ees olevat, kintsud palju paksemad ja riided kitsamad. Päriselt. See on mingi kiiks mul. Nagu ma suudaks tegelt ka kuue päevaga end ülekaaluliseks süüa. Haaah :)

Aga räägime siis asjast -

Eelmise nädala kaal 69,9 kg, täna hommikul 69,1!!!!!
Saate aru, ma olen logelemise ja söömisega 0,8 kg alla võtnud.
Ma reaalselt tulin kaalu pealt maha, vedasin kaalu teise kohta ja kaalusin uuesti. Ja nii mitu korda. Ma reaalselt ei uskunud, et kaal midagi ilusat näitab.

Igatahes olen oma kaaluga väga rahul.

Asi võib vabalt olla selles, et jõutreeninguga hoiab keha rohkem vett kinni vms ja jäegmisel nädalal on kaal 71 :) :)  eks ma muidugi loodan, et nii see ei ole.

Nädala liigutamisest:
E- jooks lindil 4,3 km/30 min, 15 min sõudmist, 45 min jõusaali
T- tuumanohu kikkis inni! Jalutuskäik 9,3 km.
K- jätkuv tuumanohu. Jalutuskäik 12,4 km.
N- jalutuskäik 10,9 km.
R- jalutuskäik 8,34 km.
L- suure suuga lubasin jooksma minna, aga ei jõudnud. Jalutasin 6,42 km.
P- jalutasin 10 km. Õhtul käisin ka jooksmas ja jooksin 8,6 km/1:04.

Sellest jooksust ja pulsist ja uuest pulsikellast ma kirjutan teile kohe eraldi postituse. Eeldatavasti homme :)

Söömisega on mul endiselt nii ja naa. Ma teen tervislikke valikuid ja katsun mitte valdavalt pahna süüa. Hommikusöögi ja lõunasöögi suudan kenasti ka MyFitnessPali sisse kanda. Harilikult on ikka süsivesikuid rohkem, kui tohiks ja siis ma pugin kodujuustu ja muna ja näksin triljonit asja. Siis enam midagi kusagile sisestada ei viitsi ja nii need päevad mul poolikuna sinna programmi saavadki.
Valku tarbin kindlasti rohkem, kui varem. Loodetavasti annab see kusagilt tunda ka :)
Üks lugeja andis teada, et Fitlapis saab ka sisestada valiku, et oled laktoositalumatu ja nad arvestavad sellega. Lisaks saab märkida ka imetava ema staatuse.
Võtan selle proovika ära ja sobivuse korral hakkan sealt ideid ammutama. Ilmselt päris kava järgi ma toituma ei hakka, see idee ei meeldi mulle kuidagi. Aga retseptide ja tervisliku toidu vastu pole mul küll midagi.

Hetkel tõmban otsad kokku, sest üks konkreetne neiu kasvatab oma hambaid ja ei taha kohe üldse magada.

Lugemiseni!


Mariliis

Kaalumine 29.01

Hakkabki see esimene kuu läbi saama. Esimene kuu aastal 2017 ja esimene kuu jälle kalorilugemise lainel.
Kuna täna on pühapäev, siis käisin kenasti ka kaalul ära. Ja, oh seda õnnetust. Kätte on jõudnud minu kaaluseisaku aeg. Dan-dan-dan-daaaa! (lugeda süngelt)
Täna kaalule astudes olin ca 100 grammi raskem, kui eelmisel nädalal.

Eelmise nädala kaal 71,4 kg, sel nädalal 71,5 kg! Justkui 100 grammi oleks juurde tulnud.

Ilmselt ma juurde siiski võtnud pole, aga alla ka mitte.
Meelt ma ei heida, kuna olen selles olukorras olnud juba hea kaks-kolm korda oma eelneva kaalulangetuse ajal. Eks see on ikka nii, et suure hurraaga kaal alguses langeb, kuna üleliigset on palju ja eelnev toit on olnud kräpp :D Kui keha aga juba mõnda aega korralikku toitu saab ja liigutab, siis ei ole seda üleliigset enam nii lihtne maha raputada, kuna teda on vähem. Need viimased pekid on ennast sügavale kintsudesse juurinud ja ei taha lahti lasta.
Küll ma neist lõpuks jagu saan :)

Ma ei tea, kas ma hakkan oma igapäeva aktiivsuse kokkuvõtet siis trükkima.
Panen kokkuvõtvad numbrid.

Sel nädala kõndisin 56,92 km. Jätkuvalt katsun kinni pidada lubadusest, et jalutan iga päev vähemalt 5 km.
Oma Polari aktiivsuse olen ka sel nädalal kenasti täis saanud.

HIITi tegin ka kolm korda nädalas, nagu ikka. Videod, mille järgi ma siplen, on kenasti olemas Facebookis mu blogi lehel. 

Kaloreid olen ka kenasti lugenud ja kirja pannud. Ka makrod on juba täitsa ilusasti tasakaalus. Tunnen ennast tegelikult juba selle vana Mariliisina, kes kena ja sale oli. Ainult mu peegelpilt ei taha asjaga kaasa minna. 

Riietega ei ole mu kehal väga midagi häda, aga ilma riieteta . . .pühajeesus!

Ükspäev sattusin Eedenis liftiga sõitmas ja nägin oma kintse peeglist. Oeh. Paks. Paks. Paks. Paksmagu. Tünn. Tselluliidikuhi. 

Ei, ma ei vihka ennast. Mulle ei meeldi minu jalad lihtsalt. 

See on minu keha eripära, et üleliigne talletub kõige esimesena kintsudesse ja kaalulangetusel kaob kõige viimasena. 

Kuna mul on hetkel kaalu ainult 2 kg rohkem, kui enne Loviisat, siis olen ma näost ja käsivartest ja kõhust sale, aga persest paks. Tissidest ka, aga see nähtus kaob koos piimaga. 

Tegelikult ma tean, et kui ma taas jooksma hakkan ja magusat veidi vähem söön, siis kaovad need pekid ka kintsudelt, aga ma ei taha ju oodata. Tahan kohe peenike olla!! 

Jonn-jonn-jonn. 

Mul on üks ülestunnistus ka - ma sõin teisipäeval McDonaldsi burksi ja kartuleid. See polnud mu enda valik, aga ei raatsinud seisma ka jätta toitu. Laps ja mees käisid kinos ja söömas ja otsustasid kahepeal emmele ka miskit head tuua. Sain mingi megajõhkra Maestro burgeri ja mundris kartulid. 

Panin selle burxi ja kartulid ka MyFitnessPali sisse ja ülla-ülla - minu toidud tolleks päevaks olid söödud. See burger on ikka jõhker kaloripomm! Ärge sööge burxi! 

Oeh. Tegelikult peaksin ma oma kintsuhala ja muu hala jätma ja miskit ette võtma. Täna juba vaatasin teid sellise moega, et äkki saab varsti jooksmas käima hakata. 

Mul ei ole vist isegi retuuse, mis mulle jalga mahuvad. Noh, sest ma olen paks. 

Ma ei raatsi samas ka uusi osta. Sama käib jooksutossude kohta. Minu praegused tossud oleksid peale pooletunnist jooksu porist ja plögast läbimärjad. Jalad märjad ja külmad. Nii see põiepõletik ja nohu tuleb. 

Vingun siin. Ja olen paks.

Ilmselt oleks mõistlik siinkohal otsad kokku tõmmata. Lähme perega šoppama. Lasen mehel endale midagi ilusat osta, mis mu rasvase perse mõtted eemale peletab. 

Lõpetuseks üks pilt minust Kvartali V Cafe's. Kooki käisin söömas (hmmm, huvitav, miks kaal ei lange)

Olge saledad!

Mariliis

Esimene nädal üle elatud

 Tänaseks olen juba nädal aega oma kaloreid lugenud ja koduste trennidega taas tutvust teinud.
Jalutamistega läks sel nädalal natukene nihu, kuna ilge tali otsustas meie õuele tulla. Reede hommikul koeraga jalutamas käies oli väljas -22 kraadi pluss tuulekülm. Olin küll mõnusalt sisse pakitud, aga näonahk ja sõrmed reaalselt valutasid, kui ma tuppa jõudsin. Väljas olin max 15 minutit. Ilmselgelt 7-nädalase imikuga ma jalutama ei läinud.

Nädal oli selline:

E - jalutasin 5,1 km. Päevane kaloraaž jäi alla 2300 kcal. Kodune HIIT algajale 15 minutit.

T - jalutasin 4,9 km. Päevane kaloraaž alla 2300 kcal. Makrod kenasti tasakaalus.
K- jalutama ei läinud. Päevane kaloraaž alla 2300 kcal. Kodune HIIT algajale 20 minutit (see oli minu jaoks päris raske)

N- jalutama ei läinud. Päevane kaloraaž alla 2300 kcal.
R - jalutama ei läinud (väljas maailmalõpp). Kaloraaž alla 2300 kcal. HIIT algajale 20 minutit. Sel korral suutsin isegi normaalselt hingata peale trenni :) edasiminek.

L- puhkepäev. Kaloraaž alla 2300 kcal.
P- jalutasin 7,5 km. Kaloraaži plaanin normis hoida ;)

Hommikul kaalusin ennast ka. Sel korral panin kirja ka esialgsed rasva-ja lihasprotsendid. Eks see ei pruugi nii täpne olla, aga muutust saab ju ikka jälgida.

Eelmise nädala kaal 74,0 kg.
Tänane kaal 72,9 kg.
Rasvaprotsent 28,0
Lihasprotsent 34,7
Vesi 52,5

Nagu näha, siis esimene nädal oli edukas ja kaotatud lausa 1,1 kg.

Loodetavasti uue nädala ilm käkki ei keera ja saan jalutamistega oma päevase aktiivsuse kenasti täis. Lisaks jätkuvalt lühikesed, kuid mõjusad HIIT trennid kolmel korral nädalas.

Toitumisega on nii ja naa. Jah, ma püsin plaanitud kaloraaži piires, kuid toidu kvaliteet võiks kindlasti parem olla. Olen üritanud ikka hommikuks putru teha, kuid kõik hommikud ei ole lihtsalt tahtnud putru süüa. Ikka teen sepikuga mõned võileivad vahest. Peale merevaiku ja keeduvorsti (paha-paha). Sest hea on :)

Kaerahelbepuder (piimaga) ports ca 460 kcal + tee 

Lisaks olen ikka ja jälle oma päeva ära mahutanud Komeedi komme ja natukene kooki. Mitte, et igavesest ajast igavesti peaks koogist ja kommist hoiduma. Ei. Lihtsalt juurikate ja puuviljade osakaal on maru väikseks jäänud.
Ükspäev tegin just seda silmas pidades ahjupada ohtrate juurikate ja veiselihaga. Oli päris hea teine. Kaks päeva sõime seda.

Portsjon ca 380 kcal

Reedel tabas mind aga meeletu makaroniisu ja ma keetsin endale 100 grammi (kuivaine kaal) makarone suitsuvorsti ja tomatipastaga.

Portsjon ca 490 kcal

Mina olen rahul oma esimese nädalaga. Nädala lõpp läks juba kergemalt ja tuju oli parem, kui esialgu. Loodetavasti jätkub asi samas joones.

Kuidas teil lubaduste/eesmärkide täitmine kah läinud on?


Järgmise korrani.

Mariliis

Raske algus

Täna on mu teine päev üle pika aja kaloreid lugeda. Pean tunnistama, et masendav on natukene. Maailmas on nii palju head ja paremat süüa ja ma EI TOHI neid kõiki süüa. Vähemalt mitte samal päeval.
Kriiskav ebaõiglus! Miks see tselluliit nõnda kiiresti tekib ja nii visalt kaob? Kurjam küll!

Ilmselgelt on mul mingid võõrutusnähud :) :) või lein või lausa südamevalu kaotatud maiustuste pärast. Raske on olla nii näljane ja maias. Ei soovita kellelegi.

Aga ma natukene räägin siis asjalikku juttu ka.
Esmaspäeval algas "uus aasta, uus mina" lubaduse täitmine. Plaaniks siis tarbida päevas kuni 2300 kcal (imetava ema kaloraaž, muidu oleks 1700-1800), jalutada iga päev vähemalt 5 km ning 3 korda nädalas teha kodus trenni. Esialgu 10-15 minutit HIITi.

Esmaspäev oli suhteliselt tegus päev. Panin uuesti käele ka oma Polari, et igapäevast aktiivsust jälgida. Hommikul käisin meeleheitlikult uut jopet otsimas. Tegin puhtalt šopates 7000 sammu.

Koju jõudes oli kell juba nii palju, et väljas hakkas juba hämaraks minema. Oleksin napilt jätnud jalutama minemata, aga õnneks hakkasid niisked salvrätid otsa saama ja ma pidin poodi minema. Otsustasin Prisma kasuks, mis on mu kodust 2,3 km kaugusel.
Koju tagasi jõudes olin saanud mõnusa peavalu. Ilmselt see hommikune meeleheitlik šoppamine ja kiirustamine, et lapsega jalutamine väga hiljapeale ei jääks ajasid pingesse ning pea valutama. Kodus polnud kohe üldse mingit isu 15 minutit kõrge pulsiga ringi karata. Oleks tahtnud vaikuses lamada ja miskit head süüa. Lapse õhtuse uinaku ajal võtsin sisse ühe valuvaigisti, pressisin selga vanad trenniriided ja hakkasin siis vastu tahtmist Youtube'i video järgi siplema. Harjutused olid võrdlemisi lihtsad ja tavainimesele ehk mitte väga rasked, aga minu võttis hingeldama küll. Täna annavad mitmed lihased veel endast märku. Homme teen sama kava järgi, loodetavasti jaksan rohkem.

Esmaspäevane kaloraaž jäi soovitud piiridesse, makrod vajavad veel natukene sättimist, kuna valke oli vähe ja rasvu liiga palju.

Teisipäev, ehk tänane päev on olnud kenasti graafikus ja lapse lõunaune ajal sai jalutamas käidud. Polari aktiivsus ka kenasti täis. Päevakaloraaž veidi alla plaanitu ning makrod paremas suhtes, kui eile.

Homme on taaskord plaanis teha jalutuskäik ja HIIT.

Peaksin hakkama uuesti ka oma toidukordasid üles pildistama, aga mure on selles, et ma ei viitsi oma toitu sättida. Viskan toidu kiirelt taldrikule ja pistan pintslisse. Ei ole mul aega suvalist omletti mukkima hakata. Tundub naljakas :)
A blogisse inetuid toidupilte ka panna ei taha.
Näide tänasest hommikusöögist

Ahjaaa, tegin endast ka pilte, et oma hetke vormist parem ülevaade saada.
Kõigepealt mu eesmärgiks seatud püksid, mis mahuvad jalga, kuid soonivad mõnuga pekivahele.

Siis tegin endast pilti ka kodustes riietes ja trenniriietes. 

Koduriietes ei ole nagu väga vigagi, aga trenniriietes tundun ikka jubedalt lodev ja vormitu. Tuleb meelde aeg, mil ma selle blogimise ja kaalulangetusega alustasin. Kuigi siis oli kaal pea 80 kg, kuid välimus enamvähem sama. Oeh. 

Loodetavasti olen kuu aja pärast juba tahkem ja kergem. 

Ahjaa, ei jõudnudki halada, et aastavahetusega suutsin kilo naiseilu juurde süüa. Loodetavasti on tegu lihtsalt kaduva toidukaaluga. 

Kaalulangetuse alguseks siis kaal 74 kg. Uuel esmaspäeval kaalun uuesti ja loodetavasti olen kergem.

Kokkuvõtvalt on kalorilugemise esimesed päevad olnud emotsionaalselt kurnavad , kuid täiesti tehtavad. Nüüd tuleb lihtsalt üle saada tundest, et ma ei jaksa mitte iial enam sporti teha ja samas vaimus jätkata. Loodetavasti saan oma vana vormi ja enesekindluse suveks tagasi. 

Olge muhedad.

Mariliis

Kuuskümmend üheksa koma neli!!

Tervist!
Mina olen Mariliis ja ma olen veidi paks.
Täna hommikune kaal näitas 69,4 kg !!!! (pikkus 173 cm) Horror! See on minu suvisest tippkaalust 2 kilo raskem.

See on minu uus stardikaal. 26.10.2015 algas teine etapp "Mann ideaalkaalu"

Alates esmaspäevast olen taaskord trenni- ja dieedilainel. Päevane kaloraaž rangelt 1700 kcal (ka trennipäeval). Jooksmas sel nädalal ei käi, kuna olen miski "röga-tatt-raskeolla" viiruse külge haakinud.
Teen esialgu 5 korda nädalas 2*7 minutit intervalli. Ühe korra nädalas katsun jooksma jõuda.

Süsivesikud, rasvad ja valgud katsun hoida suhtes 50-30-20 %. Puhast vett joon 2 liitrit päevas, lisaks kohv ja roheline tee.

Ühel päeval nädalas luban endal ilma süümekateta mitte järgida kaloraaži ja makrotoitainete vahekordasid :) Noh, et stressi vähendada. See pole kohustuslik päev, aga vajadusel lubatud sünnipäevade, koosistumiste jm korra.

Kaotada on veel 5 kilo! Tundub eelneva kaalulangetamise kõrval justkui lapsemäng, aga mida vähem on kaotada, seda visamalt ta läheb.

Eilne esmaspäev läks plaanipäraselt.
* Tegin 2x7 minutit intervalli

Sõin toiduga sisse 1708 kcal. Kahjuks sai süsivesikuid veidi rohkem, kui 50 %. Katsun selle vea täna parandada. Rasvu sai see-eest väga vähe. Tänast päeva alustasin seega peekoni ja munadega :P :D Urraaa!

Nüüd natukene pidlikesi eilsest päevast (26.10.2015)

Kurgi-tomati salat laktoosivaba kodujuustu ja krabipulkadega. Kõrvale küpsetatud porgand ja zukini. Kokku taldrikutäis 212 kcal. Õhtusöök.

Võitsin Facebooki mänguga mõned kuud tagasi

54 grammi peekonit omas rasvas praadimas
 

Tänane hommikusöök - palju kaloreid, valku ja rasva.

Katsun nüüd jälle aktiivseks kaaulangetajaks hakata. Vast läheb õnneks!

Edu ja jaksu ka teistele salenejatele! Peame koos vastu ;)



Mann

Nii vaikseks kõik on jäänud ...

Kui ma kuus kuud tagasi blogimisega algust tegin (jep, pool aastat olen bloginud!!), siis oli kaalulangetajaid palju. Või noh, tundus, et oli palju. Nüüdseks tundub, et tol ajal üliaktiivsed kaalulangetajad on
A. oma eesmärgid saavutanud
B. alla andnud
C. oma eluga kohas, kus blogimine jääb tahaplaanile.

Kurb on siin üksi. Tahaks kellegagi koos kaduvate kilode üle rõõmustada. Tahaks vaikselt kahjurõõmu tunda, kui teistel ka mõni nädal kaal ei lange. Tahaks muljetada. Tahaks targutada. Tahaks nõu küsida.

Kus te olete kõik? Kas mitte keegi enam ei kaalu regulaarselt? Helllõõõuu!

Eks ma ise olen ka viimsel ajal veidi busy, aga mu lapsekene läks kooli noh. Ja vahepeal oli suvi ja värki :)
Aga nüüd, kui mina olen uuesti valmis härjal sarvist haarama, siis MA TAHAN, et teised ka oleksid! Kiun-kiun.

Mina igal juhul hakkan asjaga jälle tõsisemalt tegelema. Blogimisega just, aga kaalulangetamisega ka.

Täna lähengi kella 16 -ks EMÜ Spordihoonesse Liikumine liidab trenni- ja tervisefestivalile. Ideaalis laseksin seal oma kehakoostist mõõta ning vaataksin laadal ringi.

Oleksin muidu meeleldi võtnud osa ka mõnest treeningust, aga pean kooli lapsevanemate koosolekule lippama.
Sel nädalal ei ole kindel, kuidas kaalumise postitusega hakkama saan, kuna olen klassiõe pulmas Rootsis. Homme (reedel) kell 18 läheb laev, tagasi jõuan pühapäeval.
Kui meeles on, siis teen homme hommikul kaalumise ära ning postitan selle teile esimesel võimalusel.

Kes tahab vahepeal mu blogimise algust meenutada ning mu tollase jämeda kere üle naerda, siis mu esimestele postitustele saad kiiresti ligi SIIT ja SIIT.

Nüüd natukene pilte ka minust. Nimelt käivad jutud, et ma pidavat juba SALE (mitte soodusmüük, vaid kõhna noh) välja nägema. Midaelu! See on ju suurepärane!

Siin siis pildid.
  P.S. pildistan ennast peeglist, kuna perekond ei suuda mu edevusega sammu pidada. Peeglid aga kipuvad rokased olema meie kodus :P Sorry!

Mõnusat sügise jätku! Kerge vihmaga on muide maru mõnus joosta, proovige järele!

Tsauks!

Mann