A. oma eesmärgid saavutanud
B. alla andnud
C. oma eluga kohas, kus blogimine jääb tahaplaanile.
Kurb on siin üksi. Tahaks kellegagi koos kaduvate kilode üle rõõmustada. Tahaks vaikselt kahjurõõmu tunda, kui teistel ka mõni nädal kaal ei lange. Tahaks muljetada. Tahaks targutada. Tahaks nõu küsida.
Kus te olete kõik? Kas mitte keegi enam ei kaalu regulaarselt? Helllõõõuu!
Eks ma ise olen ka viimsel ajal veidi busy, aga mu lapsekene läks kooli noh. Ja vahepeal oli suvi ja värki :)
Aga nüüd, kui mina olen uuesti valmis härjal sarvist haarama, siis MA TAHAN, et teised ka oleksid! Kiun-kiun.
Mina igal juhul hakkan asjaga jälle tõsisemalt tegelema. Blogimisega just, aga kaalulangetamisega ka.
Täna lähengi kella 16 -ks EMÜ Spordihoonesse Liikumine liidab trenni- ja tervisefestivalile. Ideaalis laseksin seal oma kehakoostist mõõta ning vaataksin laadal ringi.
Oleksin muidu meeleldi võtnud osa ka mõnest treeningust, aga pean kooli lapsevanemate koosolekule lippama.
Sel nädalal ei ole kindel, kuidas kaalumise postitusega hakkama saan, kuna olen klassiõe pulmas Rootsis. Homme (reedel) kell 18 läheb laev, tagasi jõuan pühapäeval.
Kui meeles on, siis teen homme hommikul kaalumise ära ning postitan selle teile esimesel võimalusel.
Kes tahab vahepeal mu blogimise algust meenutada ning mu tollase jämeda kere üle naerda, siis mu esimestele postitustele saad kiiresti ligi SIIT ja SIIT.
Nüüd natukene pilte ka minust. Nimelt käivad jutud, et ma pidavat juba SALE (mitte soodusmüük, vaid kõhna noh) välja nägema. Midaelu! See on ju suurepärane!
Siin siis pildid.
P.S. pildistan ennast peeglist, kuna perekond ei suuda mu edevusega sammu pidada. Peeglid aga kipuvad rokased olema meie kodus :P Sorry!
Mõnusat sügise jätku! Kerge vihmaga on muide maru mõnus joosta, proovige järele!
Tsauks!
Mann
No ma pean end uustulnukaks. Või noh, tegelikult ma ammu Su blogi lugenud, vahel võtan vaikselt piiksudes sõna. Kaalu otseselt ei langeta, aga samas ega miinus 1 kilo enam ka halba ei teeks. Ja SAMAS kahjuks pole vahet, kaotan ma või võidan selle 1kg, ma ei näe enda pealt mingit vahet enam või siis ma kõõrdsilm :) Aga loen ja rõõmustan vaikselt kaasa :)
VastaKustutaMinu jaoks oled sa tõesti uustulnuk. Samas, sa vist sportliku eluviisi juures ammu-ammu.
KustutaTore, kui kaasa elad ja sõna võtad. Ma ikka hoian su blogil ka silmad peal ;)
Oma paar aastat kindlasti, kui mitte rohkem ikka. :) Kunagi varem ka, aga lõpetasin läbipõlemisega, nüüd proovin olla targem. :)
KustutaSa näed endiselt super välja. Palju õnne koolijütsidele!
VastaKustutaMa elan vaikselt töö-kodu rütmis, 1.september läks laps lastehoidu vanaemaga harjutama ja 2.september viidi lasteaeda üle. Tegime nalja, et varsti kooli ja tööle. Nüüd tundub, et saan juba ise kõigega hakkama ja mingisugune rutiin tekib.
Kurvastuseks olen +3kg juurde võtnud, enne maratoni oleks võinud alla võtta, aga no pole enam seda huvi kaaluga (toiduga mida peaks sööma) jamada. Trenni tegin seni kuni tossud ribadeks jooksin ja nüüd ootan "rahalaeva", et enne maratoni ikka jalatsid sisse kanda. Hetkel ongi tunne, et töö-pere-kodu võtavad terve aja ja uneajast trenni ei ole kavas teha. Isegi hakkasin mõtlema, et väiksema kaaluga olin rohkem stressis/tülinoriv ja võltsilt enesekindlusest pakatav. Kui ma isegi kilod alla võtaksin ja täielikus ideaalvormis oleksin, siis ilmselt poleks ma ikka rahul ja tujutseksin ning kokkuvõttes oleksin õnnetu. Oleks-poleks. :D
Praegu ootan maratoni ja kui õnnestub, siis on palju suurem plaan haudumas. :P
Võistlemist ei jäta ja katsetan oma "ah, mis see siis läbida on" taktikat.
Sa oled ikka imeinimene oma jooksmisega. Müstika. Minu jaoks tundub juba 21 ilmatuma hull maa. Ja see 3 kilo sulle tõesti liiga ei tee. Eriti veel siis, kui sa nüüd rõõmsam oled. Tubli!
KustutaJust registreerisin ennast Tartu Linnamaratonile. Kui Karmen on inspiratsiooniks oma maratoni jooksuga, siis minu punase näo ja üle finishijoone roomamise üle võib ilmselt naerma tulla...42 km ju :) Trenn on tahaplaanile korraks jäänud, olin haige ja nüüd hakkas kool. Homme loodan ajada tossud soojaks jälle. Ülejäänud ajast läheb enamus auru lapse lastehoidu harjutamisele ja omale ideaalse tööandja otsimisretkele. Loodetavasti me kohtume varsti ja saaks uue rutiini sisse. Kaal seisab nurgas, me ei ole praegu sõbrad. Enamus ajast toidud ikka sobivad aga kuna liikumist jälle vähem ja koguseid pole muutnud, siis kahtlustan tugevalt väikest kaalutõusu.
VastaKustutaKüsi nõu ja targuta :) Loen ikka!
:)
KustutaOI, lapseke läheb hoidu. Sul siis ka põnev aeg elus. 42 kilomeetrit tundub mulle müstika juba autoga sõita. :) Jooksmine on puhtahullus :P
Ma ise lähen kümmet kilomeetrit jooksma Linnamaratonile. Äkki seal näeb ;)