Turistiks omas kodus - davaiks!

Ma ei teagi, kas see tuhin on mul nüüd selle Barcelona reisi tagajärjel või kaalulangetuse eesmärgil või mingil muul põhjusel, aga minust on saanud omas kodulinnas suuammuli ringivahtiv turist.

Varem olime me selline pere, kes sõitis ainult autoga. Meie peres on kaks autot ning tööle, lasteaeda, poodi, linna, sõprade juurde, randa jne jne mindi ALATI autoga. Teisi variante nagu ei olnudki.

Nüüd aga seisavad autod üpris tihti maja ees.

Esiteks käin ma jalgrattaga igapäevaselt tööl, poes ja vahel peale tööd ka niisama linnas šoppamas.

Eilane toidupoe ring Lembituga

Ma avastan rattaga liigeldes uusi teid, uusi kohti, kohvikuid, nurgataguseid poode. Ma näen oma sünnilinna teisi tahke, ma näen liikluskultuuri, inimeste suhtumist, teede olukorda, istumiskohti, parke.
Vau! Meil on Tartus palju vaba aja veetmise kohti ja enamustesse ma pole veel jõudnud.

Teiseks liigume me kesklinna ja toidupoodi jala. Laps ja mees on igati koostööaltid ning marsivad kangelt minu kõrval. Tänagi näiteks läksime Taskusse lapsele kooliriideid juurde vaatama (kasvab teine ningu vägilane) ja käisime kohvikus ja kinos. Mõnus perepäev. Tee peal mängisime mängu "Arva ära, milline neist ...". See mu lapse oma leiutis. Mäng käib nii, et me nimetame enda kohta mingeid fakte ja teised peavad ära arvama, milline neist tõele vastab.
Teile ka üks:
"Manni lemmiktegevus laupäeva õhtuti on ...
a) magamine
b) arvutis kõrvaklapid peas erinevate sarjade vaatamine
c) linnapeal joomine ja laaberdamine.

Vastused võite kommentaaridesse jätta ;)

Taskus avastasime sellise ülimõnusa söögikoha nagu seda on Da Vinci Pasta & Pitsa.
Esiteks oli meie teenindaja ülimuhe noormees ja teiseks oli toit ülimaitsev. Ma ostsin külma meloni-kurgi supi parma singi tšipsidega. Ülikerge, vürtsikas ja kõhtu paitav. Laps sõi jäätist ja mees võttis pitsa.

Tagasiteel jäime mõneks hetkeks Anne kanali äärde Veemoto Eesti meistrivõistlusi vaatama. Meie oma pisikene Anne kanal ja siuke äksjon käis seal. Postimees kirjutab siin.

Koju jõudes näitas sammulugeja 4,16 kilomeetrist jalutuskäiku.

Kuna me Taskust aga lapsele kõiki vajaminevaid hilpe ei saanud, siis homme on plaan Lõunakeskusesse minna. Sinna aga jala ei lähe. Mida teha? :)

Me lähme liinibussiga! Jah!

Teate, ma pole linnaliinibussiga sõitnud pea 8 aastat. Ma ei teagi enam, kuhu mis bussid viivad. Mis see pilet maksab? Saate aru. Oma enda kodulinnas ei tea ma ühistranspordist mitte midagi. Hakkasin siis uurima. Meil on siin värskelt uus bussipiletite süsteem tulnud. Nagu välkamaalgi - bussikaart, kuhu saad raha peale laadida. Jumalhoidku! Ma oleks justkui tagasi reisil. Nii põnna. Laps on ka juba elevil, et homme saab pikemale bussiretkele minna.

Kuhu ma oma jutuga tahan jõuda on see, et ka omas kodulinnas saab enda seiklushimu rahuldada. Kas Teie olete kõik oma kodulinna turismimagnetid läbi käinud? Mina pean paraku tunnistama, et ma pole isegi Tartus väga kuskil kontserdil käinud, veel vähem teatris. Spordivõistlustest ja uutest huvitavatest söögikohtadest ma ei räägigi. Ka Toomemäele pole ammu jõudnud. Raadile Eesti Rahva muuseumisse pole ka jõudnud!

Ja siis on mul lisaks Tartule veel terve Eesti avastada. Uskumatu.

Tuleb hakata vaikselt oma enda kodu avastama ja see tundub põnev.

Nii palju siis minu tänasest "issand, kas mu kodumaa on nii ilus wää" meeleolust :) Nüüd aga kavatsen lebotada veidi ja eilsest naistekast taastuda.
Eile nimelt tegin peale tööd ühe rahulikus tempos kuuekilomeetrise jooksu ning peale seda istusime õega maha, sõime tervislikke suupisteid ja jõime odavat KVALITEET vahuveini :)

Mõnusat nädalavahetuse jätku. Ma täna ei kaalunud, sest ma olen paks :)

Terv,

Mann