Issake, aga äkki ma lähen jälle paksuks!?

Koolis sai esimene õppeperiood kenasti viitega lõpetatud ning nüüd on mul nädalake hingetõmbepausi enne, kui uute teemadega edasi tuleb minna.
Ainuke lisakohustus on mul hetkel see õigusteaduse e-kursus, mis kestab kuni kolmanda detsembrini.
Sellest tulenevalt oli mul aega natukene oma hinges ringi sobrada ja mõningates asjades selgusele jõuda:

Esiteks, ma ei soovi õigusteadust õppima minna.
Antud e-kursus ongi nö sissejuhatav ja tutvustav kursus koolilõpetajatele, et neil oleks lihtsam otsustada, kuhu edasi õppima minna. Minu jaoks on see kursus olnud ainuõige valik, kuna muidu oleksin ma naiivse peaga läinud õigusteaduskonda sisse astuma ja sisse saamise korral ka sinna õppima asunud. Nüüd olen ma aga täiesti kindel, et õigusteadus ei ole mulle.

Teiseks, ma jõudsin hirmutava tõdemuseni, et mu toitumine on sama kohutav või isegi hullem, kui siis, kui ma veel ülekaaluline olin. No joke!
Ma söön hommikusöögiks enamasti midagi magusat ja siis tunnike hiljem on mul kõht tühi ja ma võtan kiirelt veel midagi magusat ja siis mõtlen, et ma pole midagi soolast söönud ja võtan veel soolase toidu ka peale. Ilmselt saab mul juba hommikusöögiga päevane kaloraaž napilt täis.

Ka tänast hommikut alustasin ma kohvi ja piparkookidega, kuni mulle meenus, et ma olin eile õhtul endale lubanud, et tänasest ma hakkan korralikuks. Ikkagi esmaspäev ju.
Sõin paar piparkooki ja siis ühe hurmaa. Võtsin veel teed ka kõrvale ja otsustasin, et sellest mulle hetkel piisab. Oleksin muidu tahtnud omletti, kuid ma olin piparkookidega oma kaloraaži juba nii kõrgele ajanud, et omletti sööme järgmise toidukorra ajal :)


Peale seda, kui ma otsustasin, et mu blogi ei ole enam kaalulangetusblogi ja mina ei ole enam kaalulangetaja, on kogu see toitumine kuidagi hukka läinud. Ma nagu päästsin kõik endale seatud piirid valla ning otsustasin, et ma söön kõike, mida tahan ja täpselt nii palju, kui mahub.

Mul kahjuks ei ole seda moraalset kompassi, mis mu vaid õigete valikuteni juhatab. Ma armastan magusat ja sardelle ja juustu ja küpsiseid. Ma usun, et ainukene põhjus, miks ma juba pea sajakilone pole on see, et ma teen trenni ja liigutan piisavalt.

Käisin täna ka kaalu peal ja, üllatus-üllatus, kilo on juurde tulnud.
Tänaseks siis kaalu 68,2 kilogrammi minu 173-sentimeetrise pikkuse juures. Seda pole üüratult palju, kuid minu keha rasvaprotsenti arvestades on see ilmselgelt natukene liiga palju pekki, kui üks tütarlaps kaasas kanda võiks.

Ma ei näe muide enda meelest üldse halb välja. Pigem just vastupidi - ma näen järjest parem välja. Ometigi ei ole tõenäoline, et ma olen endale tervelt kilo jagu lihast juurde kasvatanud, kuna mu toitumine paraku seda ei toeta. Seega, kõik lohutajad teemal "lihas kaalub rohkem kui pekk" - ma tänan lohutamast, kuid see pole paraku reaalne. Nuux!

 Suures hirmus jälle paksuks minna olen ma seega otsustanud midagi ette võtta ja vähemalt rohkem oma toitumisega tegeleda. Mingit kaalueesmärki ma ei sea ja ühtegi dieeti esialgu pidama ei hakka, kuid kaloreid kavatsen küll üles märkima hakata. Seda selleks, et oleks umbkaudnegi ülevaade oma õgardlusest olemas. Tahaks ju olla ikka ilus ja terve, mitte pidevalt kõht ja magu täis pugitud ja õnnetu.

Mõni toitumisnõustaja võiks nüüd teha mõne uue projekti, nagu Orgul oli, et aitame blogijad saledaks  vms :D Ma kohe liituks. Ma lihtsalt ei raatsi ise hetkel küll näiteks Fitlap'i eest maksta.

Minu jaoks peab kava järgimine olema lõbus ja värviline ja interaktiivne. Sellised A4 formaadis kuivad kavad hirmutavad mind. Need on nagu mingid raviminimekirjad vms. Jätavad natukene nukra mulje mulle. Orgul vist on mingi äpp nüüd isegi?

Oeh, eks peab seda asja kaaluma. Lisaks endale :D :D Get it? Kaaluma? Noh, sest ma kaalun ennast ja saan teada, kui raske ma olen.
Ahhh, ei tulnud hea nali. Vabandused :D

 Igastahes, ma tegelikkuses saaksin ju ise ka mingi mõnusate kalorivaeste toitude retseptid kokku koguda ja siis neid katsetada. See tundub mõnus ja huvitav projekt.
Teie võite ka mind suunata kusagile või sheerida mingeid retsepte. Selliseid, kus on ainult head asjad sees :)
Sel nädalal on mul ajakest ka natukene rohkem, et äkki saan normaalselt süüa tegema hakata ja sellega ka oma toitumise ree peale.
Jõulud on tulemas, enne seda võiks mõnda aega inimese moodi süüa, et siis saaks paar päeva looma kombel õgida :D

Patupäev ... või lausa päevad?

Olen ju dieedil. Vähemalt üritan olla ja plaaniks on saada eesmärkkaalu hiljemalt oktoobri keskpaigaks.
Eelmisel nädalal kadus kehalt 1,9 kilogrammi jääke, kuid sel nädalal pean leppima vaid 200 grammiga.
Täna hommikul näitas kaal 66,7 kg, eesmärk 64,5 kg (pikkust 173 cm).
On veel paar kilo minna.

Võiks ju arvata, et dieedi ajal ma ajan sõrmega rida ja loen oma päeva jooksul sisse lõhverdatavaid kaloreid. Heh. Ei. Kalorite piinliku täpsusega üles märkimise jätsin ma juba esimese nädala lõpuks soiku.
Uus strateegia nägi ette söömist siis, kui kõht on tühi. Enne sööki võtsin klaasi vett või teed, et teha vahet janul ja näljal.
Töötas päris hästi.

Aga siis tuli see kaua oodatud esimene september.

Vähe sellest, et meie esiklaps koolitee jälle jalge alla pidi võtma, otsustasin ka mina edasi õppima minna ning esialgu oma riigieksamid uuesti teha.
Minu jaoks on see päris suur asi, kuna siiani ei olnud kõrgharidus minu jaoks erilise tähtsusega.
Mul ei ole muide siiani sellist "oh, see on huvitav" eriala silma jäänud. Seda enam, et töö kõrvalt ei saa ma päevasesse õppesse minna, mis omakorda teeb eriala valiku eriti keeruliseks. Avatud ülikoolis on napilt 3 eriala, mida ma üldse oleksin nõus õppima, kuid ma loodan, et aastaga saab pilt selgemaks.

Oeh, nüüd kadusin rajalt täitsa ära oma jutuga.

Noh, esimene september ja koolistress laksas sajaga selga. Sada muret tuli justkui juurde.
Õnneks ostsime me torti ja ma kugistasin kohe kaks sektorit alla. Hea 200 grammi šokolaadi-piparmündi torti.
Väga hea oli :)
Õhtul tuli veel ämm küll ja tõi värsketele koolijütsidele Pealinna kooki ja sefiirikorvikesi. Ma sõin muidugi mõlemat. Väga hea oli :)

Tolleks hetkeks olin juba leppinud sellega, et sel nädalal kaalulangust ei tule. Terve päev oli põhimõtteliselt kooki sisse vehkides mööda saadetud. Mis kaalulangust sealt oodata, eksju.

Noh, võiks ju arvata, et eeskujulik kaalublogija suutis end õhtuks kätte võtta ja läks varakult magama ja ei söönud rohkem kooki.
Kahjuks ei ole mina just see kõige tublim kaalulangetaja, nagu välja tuleb.
Esiteks otsustasin ma lõpuks ära vaadata "Troonide mängu" hooaja viimase episoodi, mis tõotas olla ülipõnev. Istusin juba teleka ette ära, kui hakkasin mõtlema, et nii tähtsa osa puhul võiks ju miskit head näksida vaatamise ajal.
Jep, ma otsisin kapist välja Pealinna koogi jäägid ning sõin viimsegi raasu ära.

Oeh.

Magama sain ka alles kell 1:00, kuna mängisime pojaga poole ööni Monopoly.
Kinkisime oma kolmanda klassi poisile esimese septembri puhul selle uue kaardimaksetega Monopoly. See mäng tekitab meeletult sõltuvust. Esimese päeva jooksul mängisin mina vast nii 6-7 mängu. Ja oleks veel mänginud, kui uus päev poleks kätte jõudnud.

Järgmisel hommikul koos Printsessiga kell 7:30 ärgates olin veidi laip küll. Kõht oli ka kuidagi korrast ära.
Huvitav, ei söönud ju palju kooki ega miskit :D

Ja arvake, mida ma hommikukohvi kõrvale sõin :D
Jep, torti!

Oeh, mulle kuluks üks paastupäev nüüd ära.
Loodetavasti saan tänase päevaga ennast jälle dieedilainele.

Reedel muide tegin kodus Kayla kava kah ja laupäeval käisime õega A Le Coq'i spordihoones sulgpalli mängimas.

Dieet jätkub igal juhul, isegi siis, kui ma mõni päev ei suuda kookidele ei öelda. Kaal langeb endiselt, kuigi tänu koogile on see oluliselt pidurdunud.
Uue nädala lõpuks tahaks kaalu 66,0 või 65,9 peale saada. 65,9 oleks eriti luksus, kuna numbrit 65 ei ole mu kaal iial näidanud (välja arvatud varane lapsepõlv, mida ma ei mäleta). Ka mitte keskkooli ajal.

Esmaspäevast hakkab ka minul kool ja õhtul on juba esimene matemaatika tund. Jalg on suurest pablamisest all vähe makaron ja ma ilmselt olen terve tunni vältel vait ja vannun end maapõhja, sest ma ei saa mitte essugi aru. Aga, peame vastu ja teeme ära!

Minu esimene nädal dieediga

Eile õhtul täitus mul nädal aega dieedipidamist. Ma pean ausalt tunnistama, et ma valmistusin kõige hullemaks nädalaks oma elus. Okey, veidi liialdan, aga midagi positiivset ma sellelt nädalalt küll ei oodanud.

Esimesed kaks päeva tahtis näljast silmanägemine ära kaduda ja kõht korises vahel ikka nii hirmsasti, et lausa võttis võdisema.

Kolmapäeval otsustasin ennast käsile võtta ja dieedist maksimumi võtta. Mitte selles suhtes maksimumi, et ei söö üldse mitte midagi, vaid vastupidi - otsustasin korralikult süüa tegema hakata. Planeerisin paar päeva oma toidukorrad ette, varusin toidupoest kõik vajaliku, et ei peaks iga päev poes ahvatlustega võitlema ja koju ostsin vaid selliseid asju, mida ma ka dieedi ajal süüa saan.

Lisaks otsisin endale pidevalt tegevust, et ma puhtalt igavusest sööma ei hakkaks.

Panin puslesid kokku, koristasin kappe, käisin šoppamas ja hakkasin endale käpikuid kuduma.

KAALUMINE
Kaalusin ennast igal hommikul kohe peale ärkamist.
Dieedi alguses näitas kaal 68,8 kg. Juba kolmapäeval näitas kaal oluliselt väiksemat numbrit ja mu tuju muudkui tõusis.
Pühapäeva hommikul näitas kaal 66,9 kg. Nädalaga olen maha raputanud 1,9 kilogrammi!! 
Vupiduuuu, ma olin nii sillas.

Pildimaterjali ka mu praegusest vormist 

Trennituhinas

Eks see suur kaalulangus on alguse asi ja edaspidi nii hästi enam minema ei hakka, tean seda eelnevate dieetide ajast, aga olen ikkagi sillas, et juba on NII PALJU VÄHEM vaja kaalu langetada, et eesmärgini jõuda. Eesmärgiks on siis 64 kg, kuid ma pean eesmärgi täidetuks ka juba 64,5 kg juures.

Dieet ei tundu enam üldse hirmus. Katsun järjest vähem kaloreid üles märkida ja üha rohkem puhtalt enesetunde järgi süüa. Söön nii, et kõht ei saa ääreni täis, vaid jääb selline magustoidu suurune vaba ruum. Plaanin oma päeva ka sedasi, et oleks kolm suuremat toidukorda ja 1-2 vahepala. Olenevalt siis sellest, kui suured on olnud põhitoidukorrad. Söön siis, kui kõht on tühi. Vahel tekib ikka seda "oh, vaatan, mis külmkapis head on" mõtet, kuid ma olen külmkapile pannud sildikese "kas kõht on ikka tühi? Päriselt?". Silti lugedes ma korra võtan aja maha, mõtlen järele, millal ma viimati sõin, kas on reaalne, et juba on nälg. Enamasti ei ole ja ma piirdun tassikese teega.

Aga, et kõik nii ilus ja nunnu ei tunduks, siis tunnistan, et on olnud ka raskemaid hetki. Kui ma teen trenni, siis on mul harilikult hundiisu. Kõik sööks ära peale korralikku kaloripõletust.
Laupäeval tegin õhtul oma Kayla kava. See oli enne õhtusööki, seega oli viimasest toidukorrast juba päris mitu tundi möödas. Mõtlesin, et kohe peale trenni teen õhtusöögi ja siis lähen tuttu. Läks aga nii, et pidin peale trenni hakkama beebi magamapanekuga mässama ja siis jäin suurema lapsega jagelema ning juhtus nii, et kahe toidukorra vahele jäi hea kuus tundi. Oi, ma olin näljane. Tegin endale kohe hooga hunniku võileibu, jõin proteiinikokteili ja võtsin veel magustoiduks magusat jogurtit. Oeh. Palju sai korraga ja pärast oli maru raske olla, aga ma ei suutnud söömist pooleli ka jätta. Nagu elajas, ausõna. Oleks šokolaadi olnud, siis oleksin selle ka ära hävitanud.
Seega, dieeditajad, ärge jätke söögikordi vahele!


TOITUMINE
Mõned näited minu söögikordadest ka. Ma unustan alati pilti teha ja ega mu toidud ei ole ka teab mis kunstiteosed, aga äkki saate kah ideid.

Täisteramakaronid broilerihakkliha ja sibulaga, peale hapukoort ja punapeeti(see hakkas halvaks minema, seetõttu panin peale)

Kolm muna (klopitud), kõrvale kookosrasvas praetud suvikõrvits ja kukeseened, peale hapukoor ja konservherned

Neljaviljapuder mandlipiimast, stevia, kaneeli ja mustikamoosiga, kõrvale hommikukohv (must, suhkruta)

Imemaitsvad vahepalad Slim Bite - suhkruvabad toorbatoonid. Iga batoon alla 100 kcal. Olen ainult Prismas neid müügil näinud. Ca 1€ tükk

Vaarikad

Magustoit - maitsestamata kohupiimakreem stevia ja toorkakaoga, peale vaarikaid

Vett joon iga päev ca 2 liitrit, lisaks väga palju teed :) Kui nälg kallal, siis joongi vett või keedan teed. See täidab ka päris korralikult magu ja mõnda aega ei tahagi süüa.

Trennidega hakkab ka juba paremini minema ja ma tunnistan ausalt, et tuju on hea, kuna peegelpilt näeb iga päevaga järjest parem välja. Edevus, mis muu. Kuramus, et see suvi nüüd läbi on. Ma just saan oma keha bikiinivormi.

Loodan uue nädalaga veel 0,5 kilogrammi alla saada. Ideaalis oleksin kuue nädala pärast (oktoobri teiseks nädalaks) ideaalkaalus.

Ahhh, ma ei jaksa ära oodata :)

Mul on nagu uus tuhin peal. Algusajad tulevad meelde, kui ma kaalusin 82 kilogrammi ja unistasin, et millalgi olen normaalkaalus.

Praegu kaal langeb, tuju on hea, trenniisu on tagasi. Eks näis, kaua see kerge elu veel kestab.

Kaalumine 04.06 ja muud juttu

Tahtsin oma kaalupostituse juba pühapäeva õhtul üles panna, aga mul oli ju niiiiiiiii palju tähtsamaid asju teha, nagu kiunuda, et midagi pole EBA-le selga panna.

Muide, lugejate tagasiside on olnud päris rohke ja tänu teile, mu kallimusud, olen ma otsustanud, et panen valge pitspluusi ja sinised püksid. Käisin neid ka uuesti proovimas -

Ärge pange mu joodikumaikat tähele - see oli mul nö alussärk, aga ostustasin pilti teha just sellega, siis näeb, kuidas värvid sobivad ja värki.

Nädala trennid:
E - 16 km jooks, tempo 7:35/km, pulss 139 l/min
T - Puhkus. Jalutasin beebiga 7 km rahulikus tempos.
K - 4 km jooksu, tempo 6:20/km, pulss 149 l/min. Lisaks 45 min välijõusaalis.
N - puhkus. Lastekaitsepäeva puhul nautisime orkaani kesklinnas :D
R - Jooks 6,2 km, tempo 6:07/km, pulss 156 l/min. Lisaks 25 min välijõusaalis.
L - puhkus
P - puhkus

Aga nüüd kaalumise juurde ka.

Viimane ametlik kaalumine oli millalgi mai kuus, mil ma sain oma siiani madalaima kaalu 66,9 kg kätte.
Eks ma aimasin, et see rõõm püsima ei jää, kui ma kaootiliselt sööma hakkan.

Tänaseks olen ma saavutanud stabiilse kaalu 67,6 kg. 
Pikkust antud 173 cm.

Seda kaalu näitab mu kaal kõige sagedasemalt.
Ma kaalun nimelt pea iga päev ennast, aga ei kirjuta kusagile üles. Jälgin lihtsalt, mida mingi toit, trenn või liigne magamine/rapsimine mu kehale teeb.

Ma olen selle kaaluga rahul ja, kui jääbki igavesest ajast igavesti 67,6 kg, siis ma olen täiesti fine with it!

Üle pika aja otsustasin ennast ka mõõta.

Rinnaümbermõõt: 90,5 cm (18.05 oli 93 cm)
Keskkoht: 71 cm (18.05 oli 72 cm)
Naba: 79 cm (18.05 oli 79 cm)
Puusaümbermõõt: 96 cm (18.05 96 cm)
Reied: 52 cm (18.05 52,5 cm)
Põlved: 41 cm (18.05 41 cm)
Käsivars: 27,5 cm (18.05 27,5 cm)

mida ilusat peeglit. Printsess imetles ennast just sealt :)

Nagu näha, siis kintsud on vähe siredamad ja keskkoht jätkuvalt kaotab millimeetreid.

Seoses sellega on mul ka üks uus mõte. Kaalu ma enam ilmselt väga palju kaotamas ei ole. Natukene seetõttu, et ma ei viitsi, natukene seetõttu, et ma ei tunne, et oleks vaja.
Mida ma aga väga tahaksin teha, on oma rasvaprotsenti vähendada, reied, sääred ja tagumik tahkeks saada ja seda õnnetut tselluliiti ka maha raputada.

Kupud on mul endiselt aktuaalsed, kuid enam mitte nii eeskujulikult, kui varem. Muidu oli ikka nagu kohustus igal õhtul kuputada, aga nüüd olen vahel laisk ja kuputan nädalas vaid 2-3 korda. Pean ennast jälle käsile võtma.
Jõusaalis kavatsen edasi käia ning jooksen nädalas vähemalt ühe pika (ca 15 km) jooksu ja ühe lühikese (ca 6 km) jooksu.

Selleks, et ma muutusi oma kehas paremini aduksin, tuleks minna kehaanalüüsi.

Siinkohal ka väikene üleskutse teile, kallid lugejad.
Minu enda spordiklubi Arctic kahjuks kehaanalüüsi ei tee, seega pean minema kusagile külapääle oma ihu näitama. Küla all mõtlen siis ikkagi Tartut. Teise Eesti otsa pekimõõtmiseks sõitma ei hakka.

Guugeldades tulevad välja MyFitness, Arena ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kus keegi tartlastest käinud on? Kuidas rahule olete jäänud?

Veidi rajalt maas. Või, noh ... rada? Mis rada?

Väljas on suvi. Ptüi! Väljas on kevad. Loodetavasti ei ole uuel nädalal jälle talv (ptüi-ptüi-ptüi).
Tänu sellele olen ma arvutist enamuse päevast nii kaugel, kui kaugel üldse olla saab.
Kogu majapidamine on unarusse jäänud, pooleliolev kudumistöö seisab nukralt riiulis, talvejoped ootavad ärapanemist, blogi ootab kirjutamist. Oeh :)

Ma pole päris pikalt juba kaaluteemalisi postitusi teinud. "Mure" nimelt selles, et ma olen vist saavutanud oma "oh, päris okey kaal ju" kaalu. Mitte ideaali, milleks on nii 64-65 kg (pigem 65 vist), vaid just sellise kaalu, et enam nagu ei viitsi rabeleda.
Kunagi, kui ma tselluliidist ja venitusarmidest kirjutasin, siis juhtus kuidagi nii, et hakati kommenteerima, et ma ei ole ilmselt kunagi rahul ja, et asi kakub juba toitumishäire poole ja kuidas mul on ikka madal enesehinnang ja kõik on peas kinni jne jne. Et, kui ma saangi oma 65 kg kätte, siis tahan veel madalamat kaalu ja lõpuks pole 55 kg juures ka rahul. Haaah! I wish!

Ei! Mul ei ole mingeid tõsiseid toitumishäireid, depressiooni, muid ravi vajavaid seisundeid. Päriselt ka. Ma lihtsalt blogin. Blogisse saavad kirja minu mõtted ja ma usun küll, et 99% naistest on mingil hetkel arvanud, et nende teatavad kehaosad on mõningate riiete jaoks liiga rasvased. Päriselt. Isegi need ilusad, üldsuse mõistes peenikesed neiud. Ja ilmselt nad tegelikult ennast peletisteks ei pea.
Kõik inimesed on end millalgi ebakindlana tundnud, kindlasti on. Mitte kaalu või välimuse pärast ehk, aga mingi asja pärast kindlasti. See ei tähenda, et kõik inimesed ravi vajavad. Aitab sellest jutust!

Ühesõnaga, mina olen see naine, kes on nüüd rahul. Ma küll kirjutan, et mu põlved on tselluliidised ja mu kintsud on rõvedad ja lühikesete pükstega olen nigu peletis, aga see ei tähenda seda, et ma kavatsen ennast näljutada või nurgas nutta. See ei tähenda seda, et ma iga päev ja iga minut mõtlen, et ma olen kole. Ma olen täiega ilus!

Siin ma olen Kvartali Zara's ja pildistan ennast, sest ma nägin enda meelest peenike välja :)

Ma näen päevast päeva, kuidas mu keha muutub ja seda ainult paremaks. Ma olen palju ilusam, kui ma olin näiteks aasta tagasi ja ma olen aasta pärast ilusam, kui ma olen nüüd.

Kaaluga on nii, et ma sain oma teadliku elu kõige madalama kaalu - 66,9 kg - kätte ja peale seda on see kõikunud üles-alla vastavalt sellele, kui palju ma õhtul söön. Täna hommikul näitas kaal 67,5 kg ja see sobis mulle. See on endiselt 1,5 kg vähem, kui ma kaalusin enne rasedaks jäämist, mis on minu jaoks juba ülihästi.


Aga nüüd sellest rajast ja sellest maha libisemisest.
Ma ei ole oma Fitlap'i keskkonda sisse loginud juba hea mitu nädalat. Ma ei loe kaloreid, ma söön kommi, jäätist, kooki. Mitte ainult, muidugi. Ma söön jäätist siis, kui mul isu tuleb. Kooki söön siis, kui keegi pakub ja kommi söön õhtul telekat vaadates. Mitte igal õhtul, aga näiteks just praegu näksin siia blogimise kõrvale pähkleid ja kummikomme. Eile sõin linnupiima komme 2-3 enne uinumist. No, oli magusaisu :)

Selline kaalulangetaja olengi.

Tegelikkuses asi nii hirmus pole, ma lihtsalt maiustan ka ikka vahest. Muidu toitun ikka kenasti ja mitmekesiselt. Söön palju juurvilja, puuvilja, väldin liigset suhkrut, valget jahu, hakkasin suuremat tähelepanu pöörama makrode tasakaalule ning seoses sellega tarbin rohkem valku jne jne.

Trenniga on aga hoopis teine lugu. MA ARMASTAN TRENNI!

Ma pole kordagi veel mõelnud, et appi, ma ei jaksa enam trenni teha. Või, et kas ma pean elu lõpuni nii rabelema?
Toitumisega oli küll mingi hetk see mõte, et appi - elu lõpuni ei tohi magusat süüa? Tegelt?

Aga trenni ma võingi teha elu lõpuni. Vähemalt hetkel on selline tunne.
Kuna ma leidsin endale nüüd ka trennisõbra, siis läheb joostes aeg nii kiiresti, et ei jõuagi nagu seltskonda nautima hakata, kui juba peab koju minema - tšau, Berli!

Sel nädalal tegime jooksusõbraga esmaspäeval ühe pika jooksu (15 km), kolmapäeval lühikese jooksu ja välijõusaali ja reedel käisin ise Arcticus jõutrenni tegemas.

Ülejäänud päevadel marssisin ikka oma imelise imikuga mööda linna ja kulutasin pekke.
Ei suuda/taha lihtsalt selliste ilmadega toas passida ja väljas olles on ju palju mõnusam linna imetleda, kui paigal passida. Ja ega need Pokemonid ennast ise kinni ei püüa :D :D :D

Ilmselt on mõningad trennihundid, kes peavad minu trenninädalat suhteliselt lahjaks, aga minu jaoks on see täpselt paras. Vahel teen 4 korda, vahel 3 korda trenni. Ja see ei tähenda, et ma ülejäänud päevadel kodus istun ja miskit ei tee. Ma liigun ikka igapäevaselt, kuna beebi magab pea kõik päevauned väljas kärutades. See teeb päevas ikka hea 10-15 km kõndi. Vähemalt.

Ma ei teagi, kuhu ma selle pika ja ähmase postitusega jõuda tahan ...

Ahjaa - ma tahtsin teada anda, et ma ei ole ennast kaalunud ja sellest postitust teinud, kuna see ei ole minu jaoks hetkel aktuaalne.
Ma olen hetkel nii ilus lihtsalt, et ma ei soovi dieeti pidada. :D Päriselt!

See on hea tunne. See on väga hea tunne, kui sa tunned, et sa ei tunne enam midagi. Või, noh. Et sa ei tunne, et oi-oi, see kummikomm on küll liiast. Pole süümekaid, pole stressi, on ainult trennitahe, hea tuju ja kevaaaaaad!

Ahhhh. See imeilus kaal ja see imeilus millegi saavutamise tunne.

Ma olen saavutanud hea vormi. Ma päriselt tunnen nii ja loodan, et te kõik jõuate oma elus selle punktini, kus te olete oma saavutatuga nii rahul, et te peate sellele mõeldes lausa sügavalt sisse hingama.

Tagumik ja kints tahavad veel tööd, aga olukord on parem kui varem  ;)

Tsiviilriides kah 

Mina treenin edasi ja kavatsen oma jalad piltilusaks vormida. Tagumiku eeldatavasti ka, aga eks näis, kuidas toiduga läbirääkimised lähevad.
Suve kavatsen nautida lühikestes kleitides, seelikutes ja pükstes ja bikiinides (eeldatavasti mitte tänavapildis).

Hurrraaaa! Elagu mitte-dieet!

Aga nüüd aitab naljast. Kell on palju ja minul ikka veel kuputamata.

Tsauka-plauka!


Mariliis

Kuus kuud peale sünnitust elu parimas vormis?

Ma tean in fact, et on lugejaid, kes ootavad kõige rohkem just mu iganädalast kaalumise postitust.
On ju põnev teada, kui palju keegi kaalub ja, kui saamatud nad on oma kaalu langetamises.
Minu eelmine pühapäevane kaalumine jäi ära, kuna oli Jooksumaraton ja siis tuli juba kiirem aeg peale.
Pühapäeval ma seega ennast ei kaalunudki, kuna hommikul oli muudki teha.
Esmaspäeval ei kaalunud seetõttu, et ma olin pühapäevasest Tartu Jooksumaratoni järellainest  kooki täis ja kõht punnitas mõnuga üle püksivärvli. Sain aru, et 97 prossa koogist pesistes veel seal. Ei tahtnud oma tuju rikkuda, seega kaalule ei astunud.

Kolmapäeval sain lõpuks aru, et ma pole ennast päris pikka aega juba kaalunud ja oleks aeg see hirmus asi ära teha. Seda enam, et pühapäevane kaalumise postituski veel tegemata.

Annan siis teile ka teada, mis värk oli.

Viimati kaalusin end pea 2 nädalat tagasi 30.04 ja kaal näitas 68,5 kg. 



10.05 kaalusin ma 66,9 kg!!! See teeb kahe nädalaga miinus 1,6 kilogrammi!!! Wattahelll!

Eks sealt umbes 700 grammi võib olla puhtalt koogijäägid, mis mul eelmise kaalumise ajal veel keres olid, aga ikkagi. Ma pole nii vähe kaalunud MITTE KUNAGI. Einoh, ilmselt millalgi kooli ajal ehk kaalusin nii vähe, kuigi ma ei mäleta. Ikka on olnud nii 68-69 kg ja hiljem peale esimest last siis 80 kg.

Ma ei suutnud oma õnne uskuda. Tegin kaalust kohe pilti, siis ronisin maha ja kaalusin uuesti. Ja nii mitu korda. Ma arvasin, et kaalul on midagi viga. Kolmandal korral näitas lausa 66,6 kg.

Ma olin nigu laps jõuluõhtul. Pigistasin õnnest käed rusikasse ja tammusin ühest toast teise. Ei osanud ära olla kuidagi. Siis mõtlesin, et vaataks, kas peegelpilt ka ilusam on. Viskasin bikiinid selga ja kukkusin klõpsima.

Vahemärkus: endast piltide tegemine on kaalulangetuse juures minu meelest üks olulisemaid asju. Peegelpilt ei valeta ja seal muutuse nägemine teeb tuju päris pikaks ajaks heaks.

Jagan oma meeletuid klõpse nüüd teiega ka:

Kohe peale kaalumist klõpsitud pildid

Peale jõusaali

Päev peale kaalumist

Ma olin endast nii vaimustuses. Päriselt ka.Kõik need, kes siin küsisid, et kas siis, kui kaalunumber madalam on, siis tunned ennast paremini? Jah! Ma tunnen ennast suurepäraselt!
Ma tunnen ,et see kaua ihaldatud 65 kg on kohe-kohe käes. Ma tunnen, et ma olen midagi saavutanud. Ma tunnen, et ma olen ilusam.

Tegelt ka!

Ma ei jõua suve ära oodata, kuna kavatsen massiivselt lühikesi pükse ja seelikuid osta. Ja neid kanda ka :D

Kui keegi oleks mulle raseduse ajal öelnud, et ma olen kuus kuud peale sünnitust paremas vormis, kui ma olin enne rasedust, siis ma ilmselt poleks neid uskunud. Ja selle vormi all ei mõtle ma ainult seda kaalunumbrit. Mu keha on tahke. Okey, kintsud vajavad veel tööd, aga kuputamine on olukorda juba oluliselt paremaks teinud. Ma ei põe enam oma keha pärast, kuna ma tunnen, et on lootust päris vingeks see asi tuunida.

Võimalik, et tegemist on ajutise entusiasmi ja positiivsusega, aga hetkel on küll tunne, et ma võiksin maailma valitsema minna. Kaalulangetaja tunne on kohe.

Muuseas, see ilusam kaalunumber on ka nii palju minu mõtlemisele mõjunud, et mul ei ole enam nii meeletuid isusid. Ma olen emotsionaalne sööja, seega kurvastades tahan ma midagi head süüa.
Nüüd tahan ma aga muudkui kodust välja värske õhu kätte või šoppama või niisama ennast näitama minna. Söömine ei tule kohe meeldegi.

Ahjaa, üks asi, mis sellele näljatunde vähendamisele on kaasa aidanud, on tarbitava valgukoguse suurendamine. Peale seda, kui hommikusöögiks hakkasin kohupiimapastat või muna sööma, tunnen ma ennast palju paremini. Süsivesikud teevad mind näljaseks. Rohkem valku, naised!

Oot, ma tegin endast veel pilte :) Noh, sest ma olen nüüd ilus.

Tegelikkuses hakkasin ma toas Printsessiga koos väikest trenni tegema ja proovisin endale selga sõbranna kingitud sportrinnahoidjat. Noh, see rinnahoidja on S suurus ja minu tissid vist hetkel veel S suuruse alla ei käi (häšštääg imetamine), aga antud kopsukad on nii kiftid, et pressisin endale ikka selga. Ja nad täitsa sobisid mulle, seega klõpsisin veel pilte teha.

Spordikopsukad üll ...

... haara sobivad raskused ....

... ja võimlemine alga nüüd!

Pamela Marilisson

Vabandage mu armilist kõhtu, seda parandab vaid haud.

Oeh, nüüd sai palju pilte, aga kuna tegemist on minu blogiga, siis ma ei vabanda ka :) Pildid on mõnusad. Kesse ikka juturaamatut ilma piltideta viitsib lugeda, onju.


Olge vinged!


Mariliis

Kaalumine 30.04 ja nädala kokkuvõte

Raske südamega alustan tänast postitust. Ja mitte ainult südamega - keha on ka raske :D

Sel nädalal oli kolmapäeval mu poja sünnipäev ja laupäeval mu abikaasa sünnipäev. Ja ei, see ei tähenda seda, et ma sõin kolmapäeval ühe tüki torti ja laupäeval ühe tüki torti. Terve nädal on olnud kaos ja meeleheitlik magusa hävitamine. Ma pole vist kunagi ühe nädala jooksul nii palju kooki suust sisse ajanud, kui eelmisel nädalal.

Eks ma nädala sees ka ikka kaalusin ennast mõned korrad ja hoidsin pöialt, et midagi juurde ei tuleks.

Haaaah! Tean küll enda vedamist - tuli juurde muidugi!

Eelmise nädala kaal 67,8 kg, selle nädala kaal 68,5 kg :)
Nädalaga olen turjale kasvatanud 700 grammi rasva.

Unustasin kaalumise ajal endast pilti teha, kuna ... noh...lapsed :)

Aga tegin endast eile õhtul tuduriietega pilti, kuna mulle tundub, et mu jalad on kuputamise tagajärjel palju ilusamaks muutunud. Asi võib muidugi olla ka selles hämaras valguses, mis meil õhtuti magamistoas on :)

Ka trenni kohapealt oli eelnev nädal maru kehvake. Piinlik lausa seda siia kirja panna.

E - puhkepäev. Šoppasin ja jalutasin lapsega 4,7 km
T - jalutasin käruga 8,1 km
K - jooksin 9,6 km
N - jalutasin 8 km
R - lindil jooks 4,5 km, sõudeergomeetril 3 km ja jõusaal 45 min
L - taevast sadas pussnuge, seega tegin minimaalse jalutustiiru beebiga. Endomondot tööle ei pannud, aga jalutasin ca 1,5 tundi
P - jalutasin käruga 11,6 km

Jalutasin kokku 32,4 km, jooksin 14,1 km, jõusaali 45 min.

Täna algas uus kuu, mis tähendab aga seda, et mul on võimalus ennast taaskord käsile võtta. Noh, sest nädala või kuu keskel selliseid asju ei tehta. See oleks ennekuulmatu, kui ma lambist oleks näiteks neljapäeval ennast kätte võtnud ja kava järgima hakanud. Pffft.

Pidime Regiina tegelikult alguses täna tegema ühe kavajärgse päeva jälle, aga mul on viimased päevad nii kiire olnud, et ei jõudnud isegi Fitlapi menüüd üle vaatama ja ostunimekirja koostama, et saaks kõik vajaliku toidukraami valmis osta. Tänast päeva alustasin väikese omaloominguga - sõin kaerahelbeputru ja magustoiduks ühe õuna. Nüüd joon teed a blogin :)

Aga homme kavatsen ma jälle teha 100% Fitlapi päeva.

Siinkohal kutsuksin ka lugejaid üles endaga liituma.

02.05.2017 sööme 100% toitumiskava järgi ja postitame sellest pildid Instagram'i kasutades #iseoledpaks või Facebooki minu blogi seinale vastava teema kommentaaridesse. 

Regiina, lööd kampa?

Kes veel kampa lööb, see annab endast märku. Kes pilte postitada ei taha, see ei pea. Lihtsalt äge oleks kõigi dieettoite näha ja kiunuda, kuidas teised saavad palju rohkem süüa, kui sina. Või vastupidi, naerda teiste üle, kes vähe süüa saavad :D :D

Selline eestlaslik kiun, nagu ikka :)

Ahjaa, kuni 03.05 on Kupud.ee lehel kogu kaup 10% soodsam, kui kasutate sooduskoodi "Mariliis10". Seega, kes on mõelnud, et peaks sellest kintsupekist enne suve ikka lahti saama, see tellib ja kuputab nii, et maa must :)

Praeguseks kõik. Olge siis homme minuga koos tublid. Pliiiiiiis! Üksi on raske saledaks saada.


Tsauka!


Mariliis