Koolis sai esimene õppeperiood kenasti viitega lõpetatud ning nüüd on mul nädalake hingetõmbepausi enne, kui uute teemadega edasi tuleb minna.
Ainuke lisakohustus on mul hetkel see õigusteaduse e-kursus, mis kestab kuni kolmanda detsembrini.
Sellest tulenevalt oli mul aega natukene oma hinges ringi sobrada ja mõningates asjades selgusele jõuda:
Esiteks, ma ei soovi õigusteadust õppima minna.
Antud e-kursus ongi nö sissejuhatav ja tutvustav kursus koolilõpetajatele, et neil oleks lihtsam otsustada, kuhu edasi õppima minna. Minu jaoks on see kursus olnud ainuõige valik, kuna muidu oleksin ma naiivse peaga läinud õigusteaduskonda sisse astuma ja sisse saamise korral ka sinna õppima asunud. Nüüd olen ma aga täiesti kindel, et õigusteadus ei ole mulle.
Teiseks, ma jõudsin hirmutava tõdemuseni, et mu toitumine on sama kohutav või isegi hullem, kui siis, kui ma veel ülekaaluline olin. No joke!
Ma söön hommikusöögiks enamasti midagi magusat ja siis tunnike hiljem on mul kõht tühi ja ma võtan kiirelt veel midagi magusat ja siis mõtlen, et ma pole midagi soolast söönud ja võtan veel soolase toidu ka peale. Ilmselt saab mul juba hommikusöögiga päevane kaloraaž napilt täis.
Ka tänast hommikut alustasin ma kohvi ja piparkookidega, kuni mulle meenus, et ma olin eile õhtul endale lubanud, et tänasest ma hakkan korralikuks. Ikkagi esmaspäev ju.
Sõin paar piparkooki ja siis ühe hurmaa. Võtsin veel teed ka kõrvale ja otsustasin, et sellest mulle hetkel piisab. Oleksin muidu tahtnud omletti, kuid ma olin piparkookidega oma kaloraaži juba nii kõrgele ajanud, et omletti sööme järgmise toidukorra ajal :)
Peale seda, kui ma otsustasin, et mu blogi ei ole enam kaalulangetusblogi ja mina ei ole enam kaalulangetaja, on kogu see toitumine kuidagi hukka läinud. Ma nagu päästsin kõik endale seatud piirid valla ning otsustasin, et ma söön kõike, mida tahan ja täpselt nii palju, kui mahub.
Mul kahjuks ei ole seda moraalset kompassi, mis mu vaid õigete valikuteni juhatab. Ma armastan magusat ja sardelle ja juustu ja küpsiseid. Ma usun, et ainukene põhjus, miks ma juba pea sajakilone pole on see, et ma teen trenni ja liigutan piisavalt.
Käisin täna ka kaalu peal ja, üllatus-üllatus, kilo on juurde tulnud.
Tänaseks siis kaalu 68,2 kilogrammi minu 173-sentimeetrise pikkuse juures. Seda pole üüratult palju, kuid minu keha rasvaprotsenti arvestades on see ilmselgelt natukene liiga palju pekki, kui üks tütarlaps kaasas kanda võiks.
Ma ei näe muide enda meelest üldse halb välja. Pigem just vastupidi - ma näen järjest parem välja. Ometigi ei ole tõenäoline, et ma olen endale tervelt kilo jagu lihast juurde kasvatanud, kuna mu toitumine paraku seda ei toeta. Seega, kõik lohutajad teemal "lihas kaalub rohkem kui pekk" - ma tänan lohutamast, kuid see pole paraku reaalne. Nuux!
Mõni toitumisnõustaja võiks nüüd teha mõne uue projekti, nagu Orgul oli, et aitame blogijad saledaks vms :D Ma kohe liituks. Ma lihtsalt ei raatsi ise hetkel küll näiteks Fitlap'i eest maksta.
Minu jaoks peab kava järgimine olema lõbus ja värviline ja interaktiivne. Sellised A4 formaadis kuivad kavad hirmutavad mind. Need on nagu mingid raviminimekirjad vms. Jätavad natukene nukra mulje mulle. Orgul vist on mingi äpp nüüd isegi?
Oeh, eks peab seda asja kaaluma. Lisaks endale :D :D Get it? Kaaluma? Noh, sest ma kaalun ennast ja saan teada, kui raske ma olen.
Ahhh, ei tulnud hea nali. Vabandused :D
Teie võite ka mind suunata kusagile või sheerida mingeid retsepte. Selliseid, kus on ainult head asjad sees :)
Sel nädalal on mul ajakest ka natukene rohkem, et äkki saan normaalselt süüa tegema hakata ja sellega ka oma toitumise ree peale.
Jõulud on tulemas, enne seda võiks mõnda aega inimese moodi süüa, et siis saaks paar päeva looma kombel õgida :D
No mulle aitab kõige paremini see kui ma ikka teen konkreetsed söögikorrad ja siis ei tahagi nagu näksimist. Samuti ei usu ma eriti sellesse kalorivaesesse lähenemisse ja kasutan ikka julgelt nii võid kui koort jne, toit peab ikka maitsev olema ja kui on midagi rammusamat kah natuke sees, siis minul kaob ära see vajadus "midagi head" veel juurde või kõrvale ampsata. Niimoodi vaadates ei ole ju vahet, kas siis teha korralik koore-või-juustuga hea söök või näksida nö puhast silo aga siis mingi hea asja vajaduses õgida kõrvale nt mingi hea võiku :D ...või süüa see võiku veits aja pärast.
VastaKustutaHommikuti eelstan mingit munaga rooga, on täitev ja teiseks mulle tulevad iga kahe nädala tagant talunikult lihtsalt niii nii head munad - peab kasutama! Eile tegin nt ahjuomletti juurikate-singi-juustuga, vahepeal siis niisama omletti või a võileiba munaga, nii keedumunaga kui tavalisega. Üks lemmikutest on nt praemunaga "hommikuburger" : üks röstsai/sepik misiganes, selle peale võid ja mida iganes parajasti kodus on - mul enamasti on midagi rohelist kah millest siis padjakese teen - spinat, rukkola vms, üks krõmps marineeritud kurk oli kah kapis, selle viilud panin ka (mis õige burger see muidu ikka on :)). Samal ajal olid pannil 2 muna ja mõned viilud sinki. Need ladusin siis kah torni, muna kõige peale. Kui on mingid ägedat juustu kapis, siis olen seda pannud munale alla või riivinud peale (ükspäev panina alla kribala kitsejuustu, teinepäev riivisin parmesani peale). Söön ja mõmisen mõnust ! Burger - hommikul - niiiiiii hea !!! Aga samas, mis seal siis halba oli ? Kõht püsib igatahes lõunani täis. Eelmisel päeval olin likku pannud odrakruubid ja sügavkülmast võtsin välja kukeseened ja kunagi ammu tehtud lambakondipuljongi. No iseenesest seened võib ju ükskõik mille muu maitsvaga asendadaja ma olen suht kindel, et ka puljongi asemel veega tehes saab maitsestada täitsa heaks (ja lõpus siis nt törts võid, koort, juustu vms, et ikka mekk kah oleks). Ja siis tegin seeneorsottot - selle baasil : http://toiduteemal.blogspot.com.ee/2014/09/metsaseentega-orsoto.html?m=1
Tegelikult kui kruubid juba leotatud, siis ülikiire söök ja no minu meelest supermaitsev! Riivisin veits parmesani ja panin veel kuhjaga rohelist aga no kruubid on ise juba ülimalt toitvad. Mehel on see igatahes üks lemmiksööke ja siin juures ei karjunudki liha järgi :D
Puljongit panin sulama juba veidi rohkem, sest õhtuks tahtsin suppi teha. Kapis oli veidi kaalikat ja jupp ühes hiiglaslikust kapsapeast, mida ma juba väga kaua lahendan aga otsa ei saa. Päeval tegin valmis lihapallid seguhakklihast (täitsa tavalised muna, sai, sool, pipar, muskaatpähkel, küüslauk) - need lasin pannil veidi krõbedamaks (kui suurem kogus on, siis teen ahjus, sest ei viitsi panni juures passida) - puljongisse visasin kaalika ja kapsa ning avastasin siis, et pott on täiesti täis ja no kartult, porandit ei mahu... ja ega see supp ka enam ei ole, pigem kapsa-kaalika hautis lihapallidega :D mis seal siis ikka. Maitsestasin seda hautist veidi ja lisasin ka suure supilusika võid (kapsahautisele annab see lõpus minu meelest selle õige maitse, pealegi ei olnud mul piisavalt puljongit ja pidin päris palju vett lisama. Hautis sai igatahes maitsev ja nüüd on paar järgmist söögikorda mureta :D
Sa oled mingi jõhkram kokkaja kah. Ma ikka peris saamatu seal köögis. Kui ma nüüd aus olen, siis pole ma iial puljongit keetnud ja sügavkülmas on ka ainult poest toodud kraam. Ma suudan ka lihapallid/kotletid tuksi keerata. Tegin täitsa retsepti järgi ja kõik, aga mingi hetk läks ikka lappama ja tulemuseks oli mass praetud hakkliha. Lõpuks sõime ikka makarone hakklihaga :D :D
KustutaEks see mu suurim probleem ongi. Ma ei oska ja ei naudi seda söögitegu. Peab vägisi hakkama kokkama. Kui kohe ei õnnestu, siis äkkis teisel, kolmandal või seitsmendal korral, eks :D
Ehk kommenteerid, mis seal õigusteaduse eelkursuses siis sisaldas, et sa ümber mõtlesid?
VastaKustutaNoh, igav on. Selles suhtes, et see kohtus kliendi kaitsmine ja see äksjon, mida ikka filmidest ja uudistest näeb, see on pigem magistriõppes alles teema. Enne seda on lihtsalt tuim seaduses sobramine. Ei mingit loomingulisust, ei mingit nö põvenust. Tuimalt loed erinevaid seadusi ja loed erinevaid kohtuotsuseid,mis on täiesti sellised kuivad paragrahvide loendid. Mina olen selline jutukas ja arvamusi täis ja see õigusteadus võtab minult igasuguse võimaluse oma arvamuse põhjal toimetada. Ma lootsin, et on põnevam, paraku loen õppematerjale täiesti tuimalt ja ilma emotsioonita. Mõte sellest, et ma peaksin seda tegema veel aastaid võtab mul seest õõnsaks. Seega, ei ole õigusteadus mulle.
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaIhii, eks see on nii jah, et enne kui midagi nii väga arvama hakkad, tuleb vastavaid teadmisi ka omandada. Samas võin öelda, et ka esimesel aastal on mõned sellised ained, kus saad oma arvamust avaldada, seda põhjendada ja aimu sellest, kuidas käib õiguslik argumenteerimine.
KustutaAga põhimõtteliselt- kiitus sulle, et üldse vaevaks võtsid selle eelkursuse (kuigi ma ei kujuta ette kas see e-kursus üldse suudab edasi anda seda, mida paljud innustavad õppejõud tegelikult auditooriumis jagada oskavad) ja mõtlesid enda jaoks asja läbi. Palju hullem, kui minna umbropsu midagi õppima ja alles siis avastada, et see polegi see. Mina oma esimese kõrghariduse täpselt nii omandasingi- ei kahetse otseselt, aga tagant järele mõeldes ei saa täpselt aru ka, miks oli vaja lõpuni käia, kui oleks võinud selle asemel mõelda, mida ma rohkem teha tahan :)
Jaksu ja tarku valikuid!