kolmapäev, 6. september 2017

BEEBIBLOGI: Meie beebil on nüüd hoidja


Püsilugejad ilmselt juba teavad, et ma kavatsen 2018 aasta kevadel sooritada uuesti oma riigikeksamid, et siis sügisest kõrgkooli sisse astuda. Selleks asusin eksternina õppima Tartu Täiskasvanute gümnaasiumis, kus käin kuulamas/vaatamas matemaatika, eesti keele ja inglise keele tunde, et eksamiteks valmistuda. Arvestusi ma tegema ei pea ning hindeid mulle ei panda, kuna 12 klassi on mul juba läbitud ja lõpetatud.

Tunnid toimuvad õhtusel ajal ja äripäeviti. Töö kõrvalt oleks ju lausa ideaalne seal käia, kuid kuna mul on kodus üks nõudlik üheksakuune plika, siis on asjad natukene keerulisemad.

Mu abikaasa käib kahes kohas tööl ning üks on graafiku alusel ja teine on puhta öine töö, mistõttu ei saa ta iga nädal beebiga kodus olla, kuniks mina õppimas olen. Korra mõtlesin, et ma siis osades tundides lihtsalt ei käi, aga see kuramuse matemaatika on gümnaasiumis ikka parajalt keeruline, seega tahaksin võimalikult palju siiski kohapeal käia.

Mulle on silma jäänud, et paljudel ei ole vähimatki probleemi hoidjate leidmisega ja terve suguvõsa lendab vile peale kohale ning on valmis mis tahes vanuses lapsi kantseldama. Minul sellist luksust pole. Lähedal elab küll mehe perekond - vanemad ja õde, kuid ei ole mõeldav, et nad oma viimsegi vaba aja meie imikule pühendavad. Nad käivad täiskohaga tööl ning mul ei ole isegi südant neilt sellist asja paluda. Ses suhtes, et mina näiteks ei tahaks peale tööd kohe kella 21ni kellegi imikut hoida. Korra nädalas veel, aga oma aeg peab ju ka inimestele jääma.

See eellugu venib nüüd veidi pikaks, ma vabandan :)

Lühidalt - alguses otsisin hoidjat oma tuttavate seast Facebookis, kuid kuna keegi ei reageerinud, siis postitasin kuulutuse gruppi "Lapsehoidjad Tartus".


Soovijaid oli minu üllatuseks lausa üle kümne. Palusin potentsiaalsetel hoidjatel end paari sõnaga kirjeldada ning lisada ka oma tunnitasu soovi.
Mõni kiri oli juba nii lühike ja nagu äkiline stiilis "saan hoida reedel". Ei mingit "tere" ega "head aega", lihtsalt plärts ja kõik. Sellised kandsin kohe maha.
Meeldivaid kandidaate oli tegelikult päris palju, aga üks noor Tartu koolitüdruk jäi mulle kuidagi eriti erksalt meelde ja nii me ta endale täna külla kutsusimegi.

Tegime sellise vabas vormis töövestluse moodi asja. Pakkusin küpsiseid ja teed ja ajasime juttu.
Hoidjaneiu oli väga soe ja armas. Printsess naeratas talle kohe rõõmsalt.

Ajasime rahajutud ära ning rääkisime ära, mida kumbki osapool teiselt ootab ja siia otsustasime ka väikese katse teha. Jätsime Printsessi hoidjaga kahekesi ja ise läksime abikaasaga koera jalutama.

Kui ukse enda seljatagant kinni tõmbasime, siis kuulsime, kuidas beebi nutma hakkas. Oeh. Ema süda jättis kaks lööki vahele. Tagasi tuppa me siiski ei läinud.
Jalutasime koeraga maja ees nii 5-10 minutit, ma kibelesin kiirelt tuppa tagasi, kuid teadsin, et pean lapsehoidjale natukene aega ka andma, et nad saaksid meie beebiga rohkem tuttavaks.

Kui tuppa jõudsime, ei olnud nutvast lapsest enam märkigi ja nad mängisin kenasti suures toas põrandal. Printsess pakkus hoidjale kenasti oma mänguasju ja muudkui õh-itas.

Ma tundsin end uue hoidja seltsis ka väga mugavalt ning mulle ei jäänud midagi nagu kripeldama. Sisetunne ütles, et kõik on ok.

Kivi langes kohe südamelt ja ma teadsin, et lapsehoidja on leitud.

Noor hoidja on ise selline julge ja hakkaja. Ei karda nutvat last, kakaseid mähkmeid ega ka lapse magama panemist. Kõigega saab hakkama :) Lohutas mind, et ma ei muretseks ja lapsed enamasti lõpetavad nutu juba minutid peale ema lahkumist. Rahustas minu kenasti maha oma jutuga. Lisaks elab ta meile väga lähedal, seega saab tormata kohale ka väiksema etteteatamise peale.




Homme ongi tal meie juures esimene pikem hoidmine, kuna minul on õhtul kool ja abikaasa on tööl. Õnneks on mul suurem laps ka hoidmise ajal kodus ning saab vajadusel aidata ja nõu anda, kui noor hoidjapreili hätta peaks jääma.

Huh! Läks lihtsalt see lapsehoidja valimine. Loodetavasti sujub meie koostöö kenasti ning saan äkki mõni õhtu isegi abikaasaga koos kinno mindud. Mine meid hulle tea.

Kesse tulema pidi?

Aaaaaa, lapsehoidja! :)


Kui vanalt teie oma lapse võõra hoolde julgesite jätta? Kas olete üldse lapsehoidja teenuseid kasutanud? Kes teie lapsi hoiab?




14 kommentaari:

  1. Sul on juba eriala ka välja valitud, kuhu sooviksid kandideerida? Ma hakkasin 6 kuuse kõrvalt koolis käima. Siis hoidis pere - selle toimimiseks käis ikka kõva logistika. Enamik aega hoidis küll mees aga kuna ta ka samal ajal ülikoolis käima hakkas, siis teinekord graafikus kattusid. Esimest korda võõraga jäi ilmselt siis kui tööle läksin- 1,5 aastaselt. Meil on kokku olnud 4 hoidjad. Lemmik oli kõige noorem. Sinu valiku puhul põidlad püsti! Noored on palju mõnusamad. Viimase hoidjaga läks kahjuks väga halvasti ja peale seda enam ei ole kasutanud võõraid. Lapse osas oli korras aga hiljem selgus, et olime omale vaimselt ebastabiilse inimese koju lasknud. Eks kunagi tekib jälle vajadus ja siis olen valikus palju kriitilisem kui senini.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole veel eriala välja valitud. Eks avatud ülikoolis on see valik vähe nigel. Pärnus pakutakse enam vähem meeldivat eriala - Ettevõtlus ja projektijuhtimine, aga Tartus ei ole nagu miskit. See infokorraldus tundub olevat selline, mida kõik õpivad. Äärmisel juhul siis see :) Ideaalis õpiksin tööõigust, aga sellist varianti minule sobiliku koormusega ei ole.
      Aga lapsehoidjast nii palju, et ma enne guugeldasin küll, aga enamasti usaldasin oma kõhutunnet. Ja ta on noor gümnasist, selline tore ja korrektse keelekasutusega. Õnneks on tal soovitajad ka olemas, mis natukene mu hirme ka vähendas.

      Kustuta
    2. Ma kandideerisin ka pärnusse aga tookord ei saanud sisse. Lõpuks valisin maaülikooli ettevõtluse. Infokorraldus on minu meelest lebo. Kodutöid on palju aga minu meelest ei olnud mul ükski nii lihtne kui sellel erialal. Valik avatud õppes on kahjuks nigel jah. Õppekavaga on hea ennem tutvuda, sest ega pere kõrvalt pole lihtne ja mott kaob kiiresti..aga vahva on ka! Ma sain endale nii palju hâid tuttavaid juurde.

      Kustuta
    3. Ma vaikselt sirvin neid variante jah. Eks tulebki selline valida, et tahaks ja jaksaks pere ja töö kõrvalt teha. Maaülikooli kaen ka üle :)

      Kustuta
  2. Me saime esmaspäeval endale hoidja. Tragi 18 aastane tüdruk ja nii kui lastega tutvuma tuli, armusid tüdrukud temasse. Hoidja ise naudib nendega tegelemist ja mis põhiline-Elina võttis neiu kohe omaks ja sai endale parima sõbra :).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma imestan, et seda hoidjate teemat rohkem ei puudutata. Ses suhtes, et mulle tundus, et ma olen ainuke, kellel ei ole üliarmastav suguvõsa, kes on iga kell valmis kõik lapsed hoida võtma. Tuleb välja, et teised ka kasutavad hoidjaid. Ma nii pelgasin seda alguses, aga paraku ei saa päris ilma, kui tahad natukene asjalik ka olla lapse kõrvalt.

      Kustuta
  3. Mul laps on alles 7kuune ja juba kaalume ka lapsehoidjat 😞 Seni pole keegi kordagi last hoidnudki.. isegi vanavanemad mitte. Aga oktoobrist hakkab mees tööle 8-19 ja mina olen juba poole kohaga tööl (kodust õnneks). Aga tulemas on mitu suur koolitust, milleks peaksin täiega valmistuma ja harjutama..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma julgen lohutada ning kinnitan, et endale tundub see asi hirmsam, kui see tegelikult on. Kui võtate lapsehoidja, kes on varem mitmeid lapsi hoidnud, siis ta on kohe tutvumisel selline ... kindel. Meie hoidja lohutas mind. Ta teadis täpselt, mida ta küsima peab, mida mulle vastata. Ei ehmatanud nutu peale, ei karda ka lapse magamapanekut. Kokkuvõttes, hoidjale ei ole see esimene beebi :) Ära muretse. Kõik läheb kindlasti lihtsalt ja hästi :)

      Kustuta
  4. Mul on ämm, aga teda ma oma lapsi hoidma ei taha. Ma muidugi külaskäike ikka soodustan, aga hoidjaks soovin kedagi muud. Usaldan veel oma õde, kuid ta elab kaugel. Seega pean ka varsti hoidja otsima. Su postitus andis julgust igal juhul :)

    VastaKustuta
  5. Mul on lapse sünnist alates ema, vanaema ja õde tugirühm olnud. 1,5a juba lasteaialaps. Absoluutselt medalit väärt ja kõik trennid jms on tänu mu naiskonnale tehtud saanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täitsa kadestan neid, kellel on selline tugivõrgustik ümber. Sul on vedanud :)

      Kustuta
  6. Jõu!
    Olen pidevalt mõelnud sellele,kui seda lapsehoidjate gruppi näen, et kuidas niivisi julgevad emmed oma last võõra juurde jätta. Sinu postitust lugedes aga rahustas mind täiesti maha ja sain oma mõtte lõpuni mõeldud.
    Mis aga sellesse gruppi puutub siis paneb mind imestama postitused, kus kirjas a la saab keegi tunni pärast mu last hoida 6 tundi. Ja siis võetakse täiesti võõraste kontakt kommentaaridest ja asi lahendatud. Selle peale ma mõtlen edasi....

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega nalja pole, ka mina mõtlen nendele postitustele. Ise ikka tahan enne stalkida ja juttu ajada ja näha reaalis. Ma meie lapsehoidjalt küsisin vähemalt 20 küsimust, kui ta meile külla tuli. Ja kui oleks mingigi kripeldus sisse jäänud, siis poleks diiliks läinud. Lohutasin end sellega, et just mõni võtab rauhti järgmiseks päevaks võõra last hoidma, mina olen põhjalikum ja küll kõik laabub.

      Kustuta