Ja ongi see kummaline oktoober läbi saanud. Kummaline seetõttu, et oktoobris nagu ei ole midagi põnevat toimumas. Harilikult on selline külm ja kõle sügis. Oli ka sel korral.
November seevastu on minu selle aasta kõige põnevam kuu, kuna sündima peaks meie pere teine laps.
Tähtaegadeks siis tsükli järgi 6.11 ja ultraheli järgi 9.11. Põnevad päevad on ees ootamas.
Aga nüüd paneksin kirja ka oma oktoobrikuu paisumise kilogrammides ja sentimeetrites.
Järgmise sellise kokkuvõtte teen juba ilma kõhuta :) Siis on numbrid loodetavasti oluliselt väiksemad (v.a. rinnaümbermõõt, mis ilmselt kahekordistub, kui piim rinda tuleb).
03.10.2016 03.11.2016 Muutus
Kaal 78,2 kg 80,7 kg +2,5
RÜ 96 cm 97 cm +1
Keskkoht/naba 98 cm 100 cm +2
Reied 55,5 cm 56 cm +0,5
Käsivars 27,5 cm 27,5 cm 0
Kaalu siis juures selle kuu ajaga 2,5 kg. Pole hullu. Kogu rasedusega juures 11,7 kg.
Võib öelda, et raseduse alguses seatud eesmärk on täidetud. Raseduse lõpuni on tähtaja järgi 5 päeva ning ma olen kaalust juurde võtnud kenasti normi piires.
Eelnevalt normaalkaalus olles võiks rasedusaegne kaalutõus üldiste normide järgi jääda 12-16 kg piiresse.
Kalkulaatori leiab siit - http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=59
Eks iga rasedus ja naine on erinev, kuid mina pean ennast nn harju kesmiseks, mistõttu tahan ka normidesse mahtuda. Läks sel korral korda!
Rasedusest endast nii palju, et nüüdseks on ka minul juba päris keeruline olla. Laps on vajunud nii sügavale vaagnasse, et mul on lausa valulik kõndida. Kiire kõnniga ja otse liigeldes pole midagi häda, aga sellise libedusega käib jalg all ikka vinta-vänta ja siis lööb küll sinna häbemeluu piirkonda mega valu sisse. Võeh!
Eelmise lapsega oli mul selline piin juba mitu nädalat enne sünnitust. Loodetavasti sel korral pääsen veidi kergemalt.
Kuskil kaks päeva kummitavad mind ka need kavalad libavalud. Kõht tõmbab suhteliselt regulaarselt toonusesse, noh, nii 20-30 minutiste intervallidega. Kestab kogu see jama pea terve päeva, kuid öösel jääb asi vaikseks. Hommikul paar tundi jälle vaikus ja siis hakkavad jälle pihta.
Valulikuks need läinud ei ole, kuid eilsest õhtust on mul lihtsalt pidev kõhuvalu. Valu tuikab ka selga ja jalgadesse, aga ei ole regulaarne ja ei ole samaaegselt kokkutõmmetega Siukene segapudrukapsad värk.
Poisiga omal ajal käis asi maru lihtsalt. Mingeid libavalusid või kokkutõmbeid ma ei täheldanud. Kui esimesed kokkutõmbed algasid, siis kohe koos väikese valuga. Need muutusid regulaarseks ja tihedaks ja oligi laps käes. Selle preilnaga saan ma ikka veidi rohkem vatti. Hoiab mind valves ja ärevil. Kavalpea selline!
Fakt on aga see, et hiljemalt kahe nädala pärast on mul laps käes. Nii palju nad mul üle kanda ilmselt küll ei lase. Ise loodan muidugi juba sel nädalal asjaga ühele poole saada, aga ootamatult on see nädala lõpp nii lähedale nihkunud, et vist ei mängi välja.
Hoian teid igal juhul kursis.
Mõtlesin proovida ka sünnituse ajal veidi blogi mustanditesse oma hetkemõtteid kirja panna. Eks näis, kuidas see mul telefoniga välja kukub :D Ilmselt saavad sinna kirja sellised read nagu "PÜHAJUMAL, TAPKE MIND!" ja "MULLE AITAB!"
Elame näeme :) :)
Ärevus on juba sees küll, kuna iga päev algab mõttega, et äkki täna . . . :)
Suurem laps on ka juba maru põnevil. Kutsub kõhutitat juba nimepidi (meil mingi triljon varianti olnud, hetkel veel lahtine) ja käib ikka mu kõhuga jutustamas vahest. Lubasin ka, et esimesele kärutiirule võtan suurema lapse kindlasti kaasa. Ta tahtvat hirmsasti ise vankrit lükata.
![]() |
suvised kärutestid |
Igapäevaselt olen endiselt aktiivne, oma Polari aktiivsuse olen kenasti täis saanud. Oktoobris tuli vist 1-2 päeva, mil aktiivsust täis ei saanud, kuid usun, et rasedale on see andestatav.
![]() |
Need L-P seal on need päevad, kui mu Polari aku oli tühi ja ma olin Viljandis sõbranna juures |
Nüüd tuli ka lumi maha ja ma katsun nii palju, kui võimalik liigelda ja aktiivne olla. See peaks sünnitegevusele, kui sellisele kaasa aitama. Äkki kiirendab kogu värki ja laps jõuab uueks nädalaks ikka väljapoole :)
Eelmise raseduse lõpus kadus mul päev enne sünnitust igasugune söögiisu. Selle järgi ei tohiks see preili küll lähipäevil tulla, kuna ma lihtsalt lõhverdan suvalist manti endale suust sisse. Isu kadumisest pole jälgegi.
Üleeile tegin taaskord piparkoogitainast ja eile siis küpsetasin kogu portsu valmis. Sellest ajast saadik olengi ainult piparkookidest toitunud. Oeh. Kaalujälgija mai äss! :)
Enne seda tegin kaneelisaiu ja veel enne seda tegin kohupiimapontšikuid ja enne seda taaskord piparkooke.
Söök, söök, söök. Magus, magus, magus. Küpsetised, saiakesed, kommid, koogid.
Selline see elu on viimased nädalad olnud.
Päris õudne. Mis minuga küll juhtunud on?
Luban endale, et peale rasedust võtan asja rohkem käsile. Siis nagunii peab paljudest asjadest lapse pärast loobuma. Noh, toiduained, mis gaase tekitavad või hoopis allergiat. Siis söön sepikut ja kanafileed. Kõrvale veidi kurki ja klaas vett :D Jei!
Praeguseks tõmban otsad kokku. Lähen pesen põrandaid ja koristan mütside-sallide riiulit. Seal on paras kaos.
Kui sünnitama lähen, siis ütlen ;)
Tsaukaplauka!
Mariliis (juba 39+2)
Mõnusat ootusaega! See lõpp on nii ärev. Kõht on nii nunnu. Heameelega loeksin seda mustandit kui karmi töö ajal sinna midagi kirja suudad panna.Ja selline aktiivsus peaks ikka väga suureks eeskujuks olema, oh oleks ma ka omal ajal ikka liikunud mitte hormoonidel ja õgimisel võimust lasknud võtta. Prismas 4-6.11 on mähkmetel -25% :D
VastaKustuta:) ma kusjuures ise ka loeks meeleldi oma mõtteid pärast. Ma võin ju puhta ära pöörata seal :D
KustutaEks ma ka õgin natukene liiga palju. Õnneks päris sajakiloseks pole ennast suutnud süüa. Isegi imestan. Aga liikumine on palju aidanud.
Ja peab neile mähkmetele silma peale panema ;)
Aga vaatamata kõikidele neile piparkookidele ja saiakestele näed Sa rasedana ikkagi superhea välja!:) Ja kintsud on Sul ka peenikesed:) nii et ära muretse üle:) Naudi veel viimaseid hetki ja jään ootama beebiuudiseid:) Käin ikka lugemas Su blogi ja tore, et Sa ikka siia tagasi tulid!:) Oleks mul pooltki Sinu tahtejõudu, mis puudutab sööki ja liikumist, siis oleksin omadega mäel:D Nii et lase aga samas vaimus edasi! Jõudu sünnituseks ka!
VastaKustutaSuured tänud ilusate sõnade eest!
KustutaKusjuures, ise ka mõtlen, et mul on ilmselt vedanud, et need koogid pole täies mahus kintsudesse talletunud. Huh :)
Ma ise ka juba ootan neid beebiuudiseid ;)