Vaatame tõele näkku - bikiinikeha enne ja nüüd!

Heihopsti!

Mina siin, niisama rase viimaseid päevi. Tähtaegadeks siis 6.11 ja 9.11 ehk kohe varsti!

Reedel käisin ämmaemanda vastuvõtul. Panen siia ka kaaluvõrdluse eelmise rasedusega.

Eelmise rasedusega samal ajal olin 10 kg raskem.

Reedel oli rasedust 38+2 nädalat.
Kaal sai kirja 81 kg.
Kõhuümbermõõt 99 cm ja
EPK 33 cm.

EPK oli väiksemaks jäänud hea 1-2 cm. Ämmaemand arvas, et laps on nii sügavale vaagnasse laskunud ja seetõttu on kõht väiksem. Kahtlustab, et laps sätib ennast juba väljapoole.
Loodetavasti kahe nädala pärast ämmaemanda vastuvõtule enam minema ei pea ja pääsen ka sellest tüütust topsi pissimisest.
Ämmakas ennustas ka, et ilmselt väga suurt last siit tulemas pole. Kusjuures, mõni aeg tagasi mu kõht tegi mõnusa kasvuspurdi ja siis arvati, et tuleb ikka neljakilone imik. Nüüd pakutakse max 3,3 kg sünnikaaluks. Mulle sobivad mõlemad suurepäraselt. Esimene laps oli sündides 3,7 kg, kui raske see neljakilonegi olla saab :)

Heh.
Igal juhul sain kiita ämmaka juures, et ilus kõht, ilus vererõhk ja üleüldse hädadevaba rasedus siiani. Ei ole turseid, ei ole valusid ega miskit muud. Lihtsalt paks :)
Muide, eelmise raseduse ajal olin samal ajal kõhuümbermõõduga 107 cm ja EPK 36 cm, mõnusalt turses ja piinlesin vana hea tutiluuvalu käes. Sel korral olen ikka kõvasti pisem, hädasid ei ole ja üllatavalt kerge on olla. Liikumine, mu naised. Liikumine!

Nagu juba alguses ka mainitud sai, siis käivitumas on viimane rasedusnädal (tähtaja järgi). See, millal laps tulla otsustab, on juba iseasi. Hetkel on nii, et õhtuti käivad juba esimesed ettevalmistavad valuhood. Nii 20-25 minuti tagant kerged torkivad kokkutõmbed. Harilikult kaovad siis ära, kui ma pikali heidan. Olen kindel, et õiged valud tunnen ma ära, seega ma nende üksikute valude peale veel pöördesse läinud ei ole. Samas on kuidagi lohutav teada, et miskit seal juba toimub. Äkki selle võrra läheb õigel hetkel kiiremini? Eks näis.

Aga nüüd selle postituse põhiteema juurde.
Sattusin üleeile vaatama oma eelmisel aastal blogi jaoks tehtud pilte. Kurjam küll, kus ma olin suutnud ilusaks süüa ennast! Ausalt. Ma ei mäletanudki enam, milline ma enne rasedust välja nägin. Pildid õnneks natukene aitasid meenutada.

Otsustasin teha endast ka raseduse viimastel päevadel bikiinides pildid, et siis hiljem oleks hea vaadata, kui suure töö ma olen suutnud ära teha. Kuna pildid on päris hirmsad, siis esialgu ei julgenud ma neid siia üles panna. Mingi hetk aga jõudis mulle kohale, et ma käin ju iga nädal selle sama kehaga Auras ujumas, kus mind näevad sajad suvalised inimesed. Hull asi siis oma blogisse teistele võrdluseks tuua.
Ülakeha üle ma väga ei põegi, aga mu kintsud võiksid küll oluliselt ilusamad olla. Samas, sellise toitumise juures ei oska ma kedagi peale enda süüdistada ka. Las nad siis olla sellised vedelad ja vormitud tselluliidihunnikud. Küll ma nad jälle vonksu saan, eksju.

Esiteks siis enne pilt. Tehtud 29.veebruar 2016, mil ma tegelikult olin juba natukene rase. Ma lihtsalt ei teadnud seda veel. Esimese positiivse rasedustesti tegin 5 päeva peale nende piltide tegemist.

Ja võrdluseks üleeile tehtud pildid!

Nagu näha, siis mu kintsud on mu murekoht olnud juba mõnda aega. Nüüd rasedusega olen kummalegi kintsule juurde kasvatanud 2,5 cm pekki. Halleluuja, ausõna!

Aga olgu need pildid lohutuseks ka teistele rasedatele. Ma kavatsen millalgi teha ka enne-raseduse ajal-pärast pildiseeria. Eks siis ole näha, kuidas kogu see trall lõppkokkuvõttes mu kehale mõjub.

Kaal viimastel piltidel siis 80,6 kg. Enne piltidel 68,4 kg.

Kui ma nüüd natukene maha rahunenud olen ja neid pilte ikka ja uuesti vaatan, siis ei tundugi asi üldse nii hull. Rasedus on ikkagi rasedus. Keha kipubki rasva talletama ja just seda on ka minu keha teinud. Ometi ei ole kaalutõus üldse suur ning mingit meeletut titekilode hulka ma ei karda. Imetamine on üks imeline kalorikulutaja ja kaloritesse mina usun!

Nüüd ei olegi muud, kui sünnitegevust ootama jääda ning siis juba kaalulangust nautida.

Kõikidele rasedatele soovin siinkohal mõnusat kulgemist ja katsuge asja positiivselt võtta. Mina võin küll öelda, et kogu see rasedus on meeletu kiirusega läinud. Juba on viimane nädal käimas ja ma pole isegi veel ära tüdineda jõudnud. Lühike aeg on see 9 kuud tegelikult. Sups ja läinud!

Ma nüüd kööki midagi küpsetama. Mul mingi tuhin peal :)

Tsaukaplauka!


Mariliis