Oktoobri paisumine ja viimaseid päevi rase?

Ja ongi see kummaline oktoober läbi saanud. Kummaline seetõttu, et oktoobris nagu ei ole midagi põnevat toimumas. Harilikult on selline külm ja kõle sügis. Oli ka sel korral.
November seevastu on minu selle aasta kõige põnevam kuu, kuna sündima peaks meie pere teine laps.
Tähtaegadeks siis tsükli järgi 6.11 ja ultraheli järgi 9.11. Põnevad päevad on ees ootamas.

Aga nüüd paneksin kirja ka oma oktoobrikuu paisumise kilogrammides ja sentimeetrites.
Järgmise sellise kokkuvõtte teen juba ilma kõhuta :) Siis on numbrid loodetavasti oluliselt väiksemad (v.a. rinnaümbermõõt, mis ilmselt kahekordistub, kui piim rinda tuleb).

                                          03.10.2016                        03.11.2016                         Muutus 
Kaal                                 78,2 kg                                  80,7 kg                              +2,5
RÜ                                    96 cm                                    97 cm                                 +1
Keskkoht/naba                98 cm                                    100 cm                               +2
Reied                                55,5 cm                                 56 cm                                 +0,5
Käsivars                           27,5 cm                                 27,5 cm                                0

Kaalu siis juures selle kuu ajaga 2,5 kg. Pole hullu. Kogu rasedusega juures 11,7 kg.
Võib öelda, et raseduse alguses seatud eesmärk on täidetud. Raseduse lõpuni on tähtaja järgi 5 päeva ning ma olen kaalust juurde võtnud kenasti normi piires.

Eelnevalt normaalkaalus olles võiks rasedusaegne kaalutõus üldiste normide järgi jääda 12-16 kg piiresse.
Kalkulaatori leiab siit - http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=59

Eks iga rasedus ja naine on erinev, kuid mina pean ennast nn harju kesmiseks, mistõttu tahan ka normidesse mahtuda. Läks sel korral korda!

Rasedusest endast nii palju, et nüüdseks on ka minul juba päris keeruline olla. Laps on vajunud nii sügavale vaagnasse, et mul on lausa valulik kõndida. Kiire kõnniga ja otse liigeldes pole midagi häda, aga sellise libedusega käib jalg all ikka vinta-vänta ja siis lööb küll sinna häbemeluu piirkonda mega valu sisse. Võeh!
Eelmise lapsega oli mul selline piin juba mitu nädalat enne sünnitust. Loodetavasti sel korral pääsen veidi kergemalt.
Kuskil kaks päeva kummitavad mind ka need kavalad libavalud. Kõht tõmbab suhteliselt regulaarselt toonusesse, noh, nii 20-30 minutiste intervallidega. Kestab kogu see jama pea terve päeva, kuid öösel jääb asi vaikseks. Hommikul paar tundi jälle vaikus ja siis hakkavad jälle pihta.
Valulikuks need läinud ei ole, kuid eilsest õhtust on mul lihtsalt pidev kõhuvalu. Valu tuikab ka selga ja jalgadesse, aga ei ole regulaarne ja ei ole samaaegselt kokkutõmmetega Siukene segapudrukapsad värk.
Poisiga omal ajal käis asi maru lihtsalt. Mingeid libavalusid või kokkutõmbeid ma ei täheldanud. Kui esimesed kokkutõmbed algasid, siis kohe koos väikese valuga. Need muutusid regulaarseks ja tihedaks ja oligi laps käes. Selle preilnaga saan ma ikka veidi rohkem vatti. Hoiab mind valves ja ärevil. Kavalpea selline!
Fakt on aga see, et hiljemalt kahe nädala pärast on mul laps käes. Nii palju nad mul üle kanda ilmselt küll ei lase. Ise loodan muidugi juba sel nädalal asjaga ühele poole saada, aga ootamatult on see nädala lõpp nii lähedale nihkunud, et vist ei mängi välja.
Hoian teid igal juhul kursis.

Mõtlesin proovida ka sünnituse ajal veidi blogi mustanditesse oma hetkemõtteid kirja panna. Eks näis, kuidas see mul telefoniga välja kukub :D Ilmselt saavad sinna kirja sellised read nagu "PÜHAJUMAL, TAPKE MIND!" ja "MULLE AITAB!"
Elame näeme :) :)

Ärevus on juba sees küll, kuna iga päev algab mõttega, et äkki täna . . . :)

Suurem laps on ka juba maru põnevil. Kutsub kõhutitat juba nimepidi (meil mingi triljon varianti olnud, hetkel veel lahtine) ja käib ikka mu kõhuga jutustamas vahest. Lubasin ka, et esimesele kärutiirule võtan suurema lapse kindlasti kaasa. Ta tahtvat hirmsasti ise vankrit lükata.

suvised kärutestid

Igapäevaselt olen endiselt aktiivne, oma Polari aktiivsuse olen kenasti täis saanud. Oktoobris tuli vist 1-2 päeva, mil aktiivsust täis ei saanud, kuid usun, et rasedale on see andestatav.

Need L-P seal on need päevad, kui mu Polari aku oli tühi ja ma olin Viljandis sõbranna juures 

Nüüd tuli ka lumi maha ja ma katsun nii palju, kui võimalik liigelda ja aktiivne olla. See peaks sünnitegevusele, kui sellisele kaasa aitama. Äkki kiirendab kogu värki ja laps jõuab uueks nädalaks ikka väljapoole :)

Eelmise raseduse lõpus kadus mul päev enne sünnitust igasugune söögiisu. Selle järgi ei tohiks see preili küll lähipäevil tulla, kuna ma lihtsalt lõhverdan suvalist manti endale suust sisse. Isu kadumisest pole jälgegi.

Üleeile tegin taaskord piparkoogitainast ja eile siis küpsetasin kogu portsu valmis. Sellest ajast saadik olengi ainult piparkookidest toitunud. Oeh. Kaalujälgija mai äss! :)

Enne seda tegin kaneelisaiu ja veel enne seda tegin kohupiimapontšikuid ja enne seda taaskord piparkooke.
Söök, söök, söök. Magus, magus, magus. Küpsetised, saiakesed, kommid, koogid.

Selline see elu on viimased nädalad olnud.

Päris õudne. Mis minuga küll juhtunud on?

Luban endale, et peale rasedust võtan asja rohkem käsile. Siis nagunii peab paljudest asjadest lapse pärast loobuma. Noh, toiduained, mis gaase tekitavad või hoopis allergiat. Siis söön sepikut ja kanafileed. Kõrvale veidi kurki ja klaas vett :D Jei!

Praeguseks tõmban otsad kokku. Lähen pesen põrandaid ja koristan mütside-sallide riiulit. Seal on paras kaos.

Kui sünnitama lähen, siis ütlen ;)

Tsaukaplauka!


Mariliis (juba 39+2)

Kaalumine 26.09 ja võrdlevad pildid

On järjekordne esmaspäev ja Mann ronis kaalule.

Rasedust tänaseks 33+5 nädalat.

Eelmise nädala kaal 78,3 kg, selle nädala kaal 78,0 kg.
Kaotatud nädalaga 0,3 kg. Ei usu, et see tegelikkuses mingi suurem kaalukadu nüüd oli, vaid eelmise nädala kaalumise ajal hoidis organism millestki väga kiivalt kinni.

Kokku selle rasedusega juurde tulnud 9 kg.

Kõhu ümbermõõt naba juurest mõõdetuna oli 96 cm.
Siinkohal võrdleksin ka eelmise rasedusega, mil ma sellel ajal olin keskkohaga 103 cm ja kehakaaluga 88,1 kg. Ma ütleks, et olen tubli olnud sel korral :)

Poolteist kuud on veel lõpuni jäänud. Ilmselt enam mingit suurt kaalutõusu siit ei tule. Ise ennustan max 3 kg veel, seega kokku 12 kg. See on täiesti ideaalne rasedusaegne kaalutõus. Eesmärk paigas ja suure tõenäosusega saab see ka täidetud.

Olen nüüd juba pea poolteist nädalat kandnud oma Polar Loop 2e. Siiani ei oska väga miskit tagasisidet selle kohta anda. Täiesti harilik ja toimiv aktiivsusmonitor. Ei oska ülistada ühtegi konkreetset funktsiooni. Aku peab oluliselt kauem muidugi vastu, kui mu hiinakal, aga muidu suurt vahet pole.

Olen endale raseduse ajaks määranud aktiivsuse I astme arvestades 1-3 treeninguga nädalas. Pean ausalt tunnistama, et kodus eraldi trenni olen teinud sel nädalal vaid ühe korra.

Kolmapäeval tegin 25 minutit erinevatele lihasgruppidele harjutusi. Muuhulgas kükid 2*20, väljaasted 2*20, wall sit (ei tea, kuidas eesti keeles on) 2*30 sekundit. Neljakäpukil harjutused tuharale, kätele ja seljale. Lõpetuseks 5 erinevat harjutust kätele 2 kg hantlitega, 20 kordust.

Sellest piisas, et mind totaalselt ära väsitada.

Ülejäänud nädala olen oma aktiivsuse täis saanud puhtalt jalutades.
19.09-25.09
Nädala keskmine päevane aktiivsus on 126 %.
Samme keskmiselt ühe päeva kohta 16 239

Raseda kohta käib kah. Või mis?

Laupäeval ma reaalselt tegin kodus kohapeal sörkimist ja hüppasin sekundiks oma crosstraineri peale, et aktiivsus täis saada. Ülejäänud päevadel tuli aktiivsus täis täitsa iseenesest. Ega see simene tase miskit väga suurt ei nõuagi. Kui millalgi jooksma jälle hakkan, siis tõstan teisele tasemele.

Ma kavatsen üldiselt samas vaimus jätkata kuni sünnituseni. Peale sünnitust paratamatult jääb mõneks ajaks see aktiivsuse taga ajamine tahaplaanile. Loodan, et keegi ei pahanda, aga kavatsen siis veidi lebotada ja lihtsalt olla.

Ahjaa, neid laisklemise hoiatusi, mille Polar sulle annab siis, kui sa juba 55 minutit oled paigal istunud, neid sain eelmisel nädalal ühe ja selle sain ka perekooli loengus istumise eest. Jei. Ma olen põhimõtteliselt pidevas liikumises.

Mulle jõudis sel nädalal reaalselt kohale fakt, et pooleteise kuu pärast on mul kaks last. See on põhimõtteliselt KOHE. Poolteist kuud. See pole üldse pikk aeg. See tuleb kohe varsti. Kohe nüüd varsti.
Oeh.

Sellega seoses tahtsin veel natukene meenutada oma eelmist rasedust ning seda, milline mu elu siis oli.

Eelmise rasedusega sama kaugel olles elasime me abikaasaga pisikeses ühetoalises üürikorteris. Korter oli koos köögi ja WC-ga kokku 21 ruutmeetrit. Mina olin klienditeenindaja (juba küll dekreedis) ja mu abikaasa töötas kahel enam-vähem tasuval töökohal, et me saaksime oma korteri ostuks raha koguda. Täpsemalt siis pangalaenu sissemakseks.
Ma liikusin peale dekreeti jäämist väga vähe. Enamasti olin kodus ja sõin ja vaatasin telekat. Minu meelest pidigi rase saama võimalikult palju puhata.

Leidsin ka ühe vana foto endast, mil ma oli 31 nädalat rase. Tean seda nii täpselt seetõttu, et tegemist oli minu sünnipäevaga.

Olin selline "kaunis" 20-aastane rase neiu -

2008 aasta veebruar

P.s. ma olin isegi meigitud ja värki. Ikkagi sätitud oma sünnipäevaks. Kujutage ette, milline ma sättimata võisin välja näha :D :D :D
Ma siiani imestan, et mu mees minema ei kõndinud. :D :D

Kusagil nädal-kaks peale sünnitust olin selline.

2008 aasta mai

Oeh, Mann. (vangutab pead).

Sel korral loodan absoluutne modelnik olla, kui sünnitusmajast välja astun. Õnneks pole ma veel seda koleduse astet saavutanud, kus ma olin aastal 2008. Katsume selle asja enam vähem ree peal hoida, eksju :)

Eks ma tegelikkuses saan aru, et see pole oluline, milline sa peale sünnitust välja näed. Et sa oled ikkagi ema ja peaksid kogu tähelepanu ja energia suunama ikkagi lapse heaolule, aga ema enesetunne loeb ka ikka natukene midagi. Mida paremini ja ilusamana ema ennast tunneb, seda rahulikum ja rõõmsam ta on.
Ärge nüüd kartke, et ma sünnitusmajast väljudes lapse kus see ja teine jätan ja kohe mukkima, päevitama, lokkima ja treenima hakkan. Oh, ei. Ma olen piisavalt mugav (ja nutikas), et esialgu puhtalt imetamise, BB kreemi ja ripsmetuši peale lootma jääda.

Olen mingi kergema plaani enda vormi saamiseks ka juba paika pannud. Seda küll ainult oma peas.
Idee poolest esimese kuu ma lamaks. Vahel jalutaks, kui ilm, laps ja energia lubavad. Teisel kuul jalutaks rohkem. Katsuks palju liikuda, kuid otsesest trennist hoiaksin eemale.
Kolmandal kuul hakkaks vaikselt pihta oma lihaste tugevdamisega ja äkki juba teeks ka mõned jooksusammud.

Kaugem plaan on ikkagi aastal 2017 lõpuks see poolmaraton ära joosta. Kui kohe mai alguseks ma ennast piisavasse vormi ei suuda joosta, siis alustan esialgu Tartu Jooksumaratoni 10 kilomeetrise distantsiga. Aasta lõpuks on ikkagi kindel plaan 21,1 km ära joosta. Mehega olen plaani arutanud ning tema toetab igati mu eesmärke ning lubas pikemate jooksude ajal titega jageleda.

Loodan, et kusagil aprill-mai olen ma enam vähem oma endises vormis.

Sattusin ka heietama oma raseduseelseid pilte vaadates. Hetkel küll ei mäleta, mis tunne oli selline välja näha. See oli niiiiiiiiii ammu (tegelikult selle aasta alguses)

Võrdluseks siis eelmise nädala pildid -

Niimoodi pilte vaadates ei olegi nagu väga müstiliselt suurem. Tegelikult on tiss julgelt 3 korvi suurem, kints on 2 cm jämedam ja oluliselt tselluliidisem. Ei ole väga ilus see asi :)
Käsivarred on enam vähem samas vormis püsinud, kuigi ka seal on veidi polstrit rohkem, kui kunagisel hiilgeajal.

Küll tuleb uus hiilgeaeg, eksju. Ma tegelikult üldse ei põe. Vahel küll kardan, et äkki ma ei tee piisavalt, et vormis püsida. Vahel on mul aga veidi suva. Rase ju ikkagi, laske ma olen nüüd vähe laisem kah. Kaua sa ikka sipelda jõuad.

Kokkuvõtvalt olen olukorraga väga rahul. Rasedus ei ole mu elu väga võimatuks teinud. Liikuda ma jõuan, villand mul veel pole. Mingeid hädasid ei kurda (peale selle, et kõht on suur) ja tervis on vinks-vonks.

Tervitan siinkohal ka teisi rasedaid ja soovin kõigile mõnusat ootusaega. Nautige! See aeg läheb tegelikult väga kiiresti, isegi kui see esialgu nii ei tundu.

Mõnusat sügise jätku!

Mariliis (juba 33+5)

Puhkus ja Polar Loop 2

Eile oli mu viimane ametlik tööpäev, esmaspäevast hakkab puhkus.
Viimane tööpäev oli täiesti tavaline tööpäev, kui välja arvata see, et ma viisin lauale veidi süüa. Tegelikkuses oli plaan viimasel tööpäeval veidi vabamalt võtta, kuid nagu ikka on reeded meie osakonnas nii piisavalt hullud, et kõik peavad käe külge panema. Päev läks kiirelt ja töökalt.

Natukene kurb oli ka, kui kontorist kell 17:20 välja astusin. Mulle siiralt meeldis tööl käia - kolleegid on mõnusad, töö oli täiesti okey ja ettevõte ise igati aus. Nii pole ju üldse probleemi tööl käia.
Kodus olen ma lihtsalt emme ja naine, aga tööl olin ma Mariliis. See, kes saab töö igal juhul tehtud. Võrdne. Hakkaja. Iga päev oli uuesti võimalus näidata, mida sa oskad ja, kaua sa jõuad.

Kodus ootavad nüüd sassis köögikapid ja pikalt pesemata diivanikatted. Glamuur! :)

Korra mõtlesin, et jään veel paariks nädalaks tööle ja pressin sinna viimase piirini välja tööl käia. Paraku on mul kodus üks ülimalt muhe 8-aastane, kes juba ammu ootab mu puhkust. Tema on veel selles vanuses, et ta tahab kõike koos minuga teha. Koolist koju ja kohe emmega õue! Seda pole me ammu teha saanud. Muidu ikka jõudsin ju õhtul alles koju, sigaväsinud ja näljane.
Mu suurem laps ongi mu puhkusest vist kõige suuremas vaimustuses. Nüüd on emmel aega.

Puhkuse alguse puhul ta õpetas mind paberist notsut meisterdama. Sai emme täieliku tähelepanu ja kasutas seda kohe täielikult ära.

Tegin endale ka puhkuse alguse puhul kingituse. Soetasin endale uue aktiivsusmonitori. Valituks osutus Polar Loop 2.

Igipõlise koonerdisena sai soetatud kasutatud isend. Küll väga vähe kasutatud, kuid siiski kasutatud. Leidsin Buduaari turult 65 euroga.
Täispäeva pole kella veel kasutada saanud. Esimesel päeval panin küll peale, aga alles õhtul 19 paiku. Sellest tulenevalt ei oska hetkel ka miskit Polari omaduste kohta kosta. Siiani tundub täiesti tavaline aktiivsusmonitor. Ei saa öelda, et ma eriliselt vaimustuses oleksin, samas ei ole tal ka midagi häda. Tavaline :) Teeb oma töö ära.
120 euroga ma seda ostnud poleks, ütleme siis nii palju.
Pulsivööd ma esialgu juurde osta ei plaani, kuna mul on eraldi pulsikell olemas. Kah mingi odavam isend, aga oma töö teeb kenasti ära.

 Eile oli mul ka ämmaka vastuvõtt, kus lisaks kõigele muule lubati uuesti üle vaadata ka meie kõhuolevuse sugu. Viimases ultrahelis lubati meile tütart, aga see tundus olevat natukene liiga ideaalne variant, mistõttu me olime skeptilised.
Meie ämmaemand töötab koos sellise arstiga, nagu Hiie Moks. Tema siis oligi see, kes üritas sotti saada, kas minu kõhus kasvab üks poiss või hoopis tütarlaps.
Kõigepealt näidati ära nägu. Igavesti ümmargune on see tegelinski seal kõhus juba. Nägime teda haigutamas ja matsutamas. Reaalselt sain isegi aru, kus ta suu ja silmad olid :) Me so smart.
Siis vaadati üle süda, magu, põis jms. Ja siis oli pikalt vaikus.
Ekraanilt paistis midagi tagumiku ja jalgade taolist. Ikka vaikus. Arst vaatab ekraani. Ikka vaikus. Mul juba närv must, krt, raudselt ikka poiss. Meie peres ei osata lihtsalt tüdrukuid teha.
Siis äkitselt arst ütleb, et "need on väikesed häbememokad, siin on täpsemalt näha".
Ja tõepoolest, ekraanil oli selline pilt, et poiss ei saa see küll mingi nipiga enam olla.

ME SAAME TÄIESTI OMA PISIKESE TÜDRUKU!

Halleluuja!

Mariliisi esimene mõte oli - nüüd šoppama! Roosad riided, hoidke alt. Siit ma tulen.

Aga lisan siia ka oma raseduskaartide võrdluse kaalu ja nädalate lõikes.
Eelmise rasedusega olin ma samal ajal täpselt 10 kg raskem. See on minu jaoks suur võit. Samas, tundub, et kaalu lisandub selle rasedusega siiski rohkem, kui 10 kg. Usun, et kuskil 12 kg tuleb siiski ära.

Kokkuvõttes

Rasedust tänaseks 32+3 (see on 8 kuud), kaal 78,3 kg. Kokku selle rasedusega kasvanud 9,3 kg. 
Kõhuümbermõõt 95 cm,
EPK 31 cm.

Enesetunne on mul hea, kui välja arvata see, et mul põhimõtteliselt on arbuus jalgevahel :)
Kummardada küll enam ei saa. Sokid saavad jalga väga vaevaliselt. Kõndimine on järjest raskem, kuna iga kiirema sammu peale läheb kõht toonusesse.

Eile hommikul nägin välja täpselt selline -

Viimane nööp tegelikult läheb kinni, aga piirab.

Kints on muhedalt jäme

Tänase seisuga on 54 päeva tähtajani. Pidage siis koos minuga vapralt vastu.

Lugemise-kirjutamiseni!


Mariliis (juba 32+3)