Kaalumine 31.10

Minu paar kuud kestnud vahepeatus on omadega lõpukorral ning Mann langetab jälle.

Nädala alguses näitas kaal 69,4 kg, täna hommikul 68,4 kg. Kadunud 1 kg. KMI 22,85.
Oeh, kergendus.

Loomulikult ei ole see 1 kg kõik rasva arvelt kaotatud. Usun, et korraliku toitumisega sai mu keha nende viie päevaga lihtsalt üleliigsest saastast lahti, mis siiani kusagil sooltes kinni oli. Mingi osa võib muidugi olla ka peki arvelt.

Pediküüri on vaja, krt

Kuna ma endiselt olen nohune ja köhane, siis välja jooksma pole sel nädalal jõudnud.
Intervalli tegin küll. Esmaspäeval 2*7 minutit, teisipäeval 1*7 minutit ja kolmapäeval jälle 2*7 minutit. Iga päev käin ka jala tööle ja tagasi (edasi tagasi ca 4 km).

Ei saa öelda, et oleks olnud täiuslik kaalulangetaja nädal, kuid päevakaloraažist olen kenasti kinni pidanud. Need neetud süsivesikud vahel tahavad mul tasakaalust välja minna, aga I'm working on it! 

Pean ausalt tunnistama, et tunnen ennast taas endana. Kui süüa õigesti ning õigetes kogustes, siis keha on kuidagi tervem ja kergem. Või noh. Seedimine on korras, kõht ei punnita, magada saab paremini, pole raske olla, riided näevad seljas paremad välja - kõik see algab toitumisest! Uskumatu!

Eelmisel nädalal olin loid, kõht oli korrast ära, koguaeg oli magusa isu või lihtsalt nälg, kuigi ma sõin kõike, mida tahtsin. Imeline asi see meie keha ja toit :)

Vahemärkuseks - mu no-name aktiivsusmonitor peab siiani kenasti vastu. Keegi tundis huvi, et kui vastupidav ta ka on. Noh, ma võtan ta käepealt ära ainult duši alla minnes ning siiani ei paista ühtegi järeleandmise märki ;)

Pilte minu keha hetkeseisust kah. Tehtud peale hommikust kaalumist -

Praeguseks ongi kõik! Helljee - I am back!


Mann

Kuuskümmend üheksa koma neli!!

Tervist!
Mina olen Mariliis ja ma olen veidi paks.
Täna hommikune kaal näitas 69,4 kg !!!! (pikkus 173 cm) Horror! See on minu suvisest tippkaalust 2 kilo raskem.

See on minu uus stardikaal. 26.10.2015 algas teine etapp "Mann ideaalkaalu"

Alates esmaspäevast olen taaskord trenni- ja dieedilainel. Päevane kaloraaž rangelt 1700 kcal (ka trennipäeval). Jooksmas sel nädalal ei käi, kuna olen miski "röga-tatt-raskeolla" viiruse külge haakinud.
Teen esialgu 5 korda nädalas 2*7 minutit intervalli. Ühe korra nädalas katsun jooksma jõuda.

Süsivesikud, rasvad ja valgud katsun hoida suhtes 50-30-20 %. Puhast vett joon 2 liitrit päevas, lisaks kohv ja roheline tee.

Ühel päeval nädalas luban endal ilma süümekateta mitte järgida kaloraaži ja makrotoitainete vahekordasid :) Noh, et stressi vähendada. See pole kohustuslik päev, aga vajadusel lubatud sünnipäevade, koosistumiste jm korra.

Kaotada on veel 5 kilo! Tundub eelneva kaalulangetamise kõrval justkui lapsemäng, aga mida vähem on kaotada, seda visamalt ta läheb.

Eilne esmaspäev läks plaanipäraselt.
* Tegin 2x7 minutit intervalli

Sõin toiduga sisse 1708 kcal. Kahjuks sai süsivesikuid veidi rohkem, kui 50 %. Katsun selle vea täna parandada. Rasvu sai see-eest väga vähe. Tänast päeva alustasin seega peekoni ja munadega :P :D Urraaa!

Nüüd natukene pidlikesi eilsest päevast (26.10.2015)

Kurgi-tomati salat laktoosivaba kodujuustu ja krabipulkadega. Kõrvale küpsetatud porgand ja zukini. Kokku taldrikutäis 212 kcal. Õhtusöök.

Võitsin Facebooki mänguga mõned kuud tagasi

54 grammi peekonit omas rasvas praadimas
 

Tänane hommikusöök - palju kaloreid, valku ja rasva.

Katsun nüüd jälle aktiivseks kaaulangetajaks hakata. Vast läheb õnneks!

Edu ja jaksu ka teistele salenejatele! Peame koos vastu ;)



Mann

Tagasilöökidest

Nukker olen täna kuidagi.
Ma tegelikult tean küll, milles asi on - ma hakkan jälle paksuks minema.
Augusti kuust saadik ei ole ma mitte ühtegi grammi oma kaalu allapoole saanud. Lausa vastupidi - ma olen kilo-kaks juurde võtnud.
Kui siiamaani läks see kaal ludinal ja päevakaloraaž püsis kenasti õigetes piirides, siis nüüd on mul isud, ma tahan õhtuti magusat ja ma jooks KOGU AEG veini või õlut. Ja see õhtune magus - ega siis ühest-kahest kommist piisa.

Samas, kui ma asja teisest küljest vaatan, siis ma olen kogu aeg aktiivne. Samuti olen ma oma elustiili viimase poole aastaga meeletult muutnud.

* Ma ei sõida enam autoga (välja arvatud siis, kui teise linna sõidame).
* Ma käin jala tööl.
* Ma käin kaks korda nädalas jooksmas.
* Ma teen vähemalt kaks korda nädalas intervall-treeningut (7-minute workout x 2).
* Ma kõnnin iga päev oma 10 000 sammu täis.
* Ma toitun teadlikult ( va õhtud, mil ma sööksin kogu universumi magusa ära).

Kuidas on see võimalik, et kaal enam ei lange? Oeh.

Eks ma tegelikult näen, et mu keha on palju muutunud ja ma näen tõepoolest juba väga hea välja. Noh, võrreldes eelnevaga.
Tõestusmaterjal -
Mina kaalulangetuse esimese kuu lõpus ja nüüd

Kurta pole ju otseselt millegi üle, eks?
Krt, aga tahaks selle eesmärkkaalu ikkagi kätte saada. Eesmärgiks on siiani 64 kg. Sinna on 4 kilo veel minna. Ainult 4. See ei saa ju kontimurdev olla, kui 15 juba kaotatud on.
Tundub, et hakkan oma motivatsiooni taaskord üles leidma. Ma tunnen ennast jälle natukene pahasti ja paksu ja laisana. Niimoodi ma oma esialgse kaalulangetusega pihta hakkasingi - ma tundsin ennast halvasti.
Ma vahel tunnen, et ma olen kole. Täitsa ausalt. Ja mulle ei meeldi olla kole (ilmselt mingid kooliaja traumad).

Et mitte enam nii kole olla, siis olen taaskord 1700 kcal päevakaloraažiga dieedil. Makrod katsun kenasti tasakaalu saada ja liigutan ennast vähemalt 4 korda nädalas. Samuti tarbin alkoholi vaid ühel päeval nädalas ning joon päevas 2 liitrit puhast vett.
Niimoodi need eelnevad kilod kaotatud said, laseme siis samas vaimus edasi.

Abiks on mu oma no-name aktiivsusmonitor, MyFitnessPal äpp ja uus analüüskaal.

Trenniga kavatsen tegeleda täpselt enesetunde järgi. Kui ikka ei jõua, siis ei tee.
 Hetkel on mul selline tunne, et vaba aega ei olegi. Töölt koju, lapsele söök ette, natuke koristad, jooksma, koju, pessu ja magama. Ja läheb hommikul uue hooga. Vahel peab hinge ka tõmbama. Olen ennast suhteliselt ära väsitanud ja mingi hetk olin omadega jumala läbi. Nagu orav rattas. Nüüd võtan trenniga veidi vabamalt, aga katsun toitumisega puudujäägid tasa teha.

Eks me näeme, kas läheb õnneks või mitte. Need viimased 4 kilo tuleb ju kuidagi maha saada, Kurat võtaks!

Ma ei tea, kui paljud on asjaga kursis, aga meil on plaanis millalgi saada ka teine laps (üks seitsmeaastane mugul meil juba on). Oleks ideaalne, kui enne uut last saaksin ideaalkaalu kätte ja siis saaksin rahus paisuda ja pale rasedust pisarsilmis oma endist kaalu taga ajada :D :D Urraaa!

Eks näis muidugi, kas ja millal see teine mugul üldse tulla tahab, kuna tsükkel on nii sassi löödud selle kaalulangetusega. Eks rasvaprotsent on oluliselt langenud ja see omakorda mõjutab kõike, mis naisest naise teeb.

Mõned pildid ka.

Õhtusöök - täisteratortilla, kanasink ja laktoosivaba hapukoor. Keerasin pärast rulli ka.

Külmade jooksuõhtute varustus

Hetkel lõpetan oma hala ja vean oma koleda tagumendi lebosse. Puhkama peab ju ka!

Tsaukaplauka!

Mann

Uutest vidinatest ja Lembitust

Olen oma kaalumise postitustega suhteliselt graafikust maha jäänud, aga mure on selles, et kaal ei lange. Mis ma sinna tabelisse seda ühte numbrit ikka kirjutan, eksju? :)

 

 

Oktoobri algusest olen üritanud ennast jälle käsile võtta, et need viimased 4 kilo maha raputada. Vaja ju uuel aastal poolmaratonil normaalsel ajal finišisse jõuda :) Noh, enne pimedat või nii.
Selleks, et motivatsioon oma keerulise tee taas minuni leiaks, olen ma nüüd endale mõningaid uusi vidinaid muretsenud.

1. aktiivsusmonitor /no-name käekell
Kõik teie ülirikkad ja ilma täiskasvanud inimeste maksekohustusteta inimesed kasutate oma päevase aktiivsuse monitoorimiseks näiteks Polar Loop'i. Mina õnnetu kooner kahe liisingauto ja eluasemelaenuga olen sunnitud odavaid alternatiive otsima. Ja, oh jaa - seda ma tegin :) Leidsin mina endale sellise kaunitari -

Sellega käib kaasa ka mõnus äpp MovNow, mille saab mugavalt Play Store'ist alla laadida. Temakene jälgib mu samme, kilometraaži, kulutatud kaloreid ja und. Kell on ka veekindel ning vibreerib, kui sa kauaks istuma jääd. Samuti siis, kui keegi helistab :) Saab lisaks panna ka vee joomise meeldetuletusi (kell vibreerib ja telefonile tuleb teade, et JOO VETT!) Ja äratuse saab panna.
Hommikul kell 6:25 hakkab ta mu käe peal vibreerima.
Ma ise olen rahul :)

Ja maksis kogu see puhas rõõm vaid 11:36 € (koos transpordiga). Helljee!

2. Analüüskaal
Kuna mu vana kaal tahtis mulle pidevalt kaalule ühe kilo juurde keevitada, siis otsustasin end premeerida uue kaaluga. Soetasin endale Prismast 25-eurose analüüskaalu.
Selle järgi olen ma endiselt 68 kg raske, keha rasvaprotsent 26, vett 54 ja lihaseid 35,2 %.
Võrdlesin tulemust ka viimati kehakoostise mõõtmisel saadud numbritega ning tundub, et ta väga puusse ei pane. Rasvaprotsent nagu oleks veidi vähenenud ja lihasprotsent suurenenud. Tahaks loota, et see tõepoolest nii ongi.

Nagu ka varem räägitud, siis novembriks on plaan VÄHEMALT 2 kilo peki arvelt alla saada. Siiani läheb suht kehvasti :D :D

Nii palju siis vidinatest.

Natukene nukraid uudiseid ka - Lembit on omadega läbi.

Natuke selgitavat infi ka -
Sõitsin mina eile tasakesi töölt koju, mil mu tee peale jäi ette perekond väikeste lastega. Kuidagi mööda ma neist laveerida ei suutnud, seega keerasin kiirelt kõnniteelt muru peale. Seal sattus aga olema  üks hüpekas ja Lembit ei ole hüpekatega väga sina peal. Hüppest taastumine võttis sekundi ning peale seda läks väntamine maru raskeks ja käigud kippusid hüppama teiselt kolmanda peale ja tagasi.
Ma teadsin kohe, et midagi on valesti!

Lembitu tagumine ratas nimelt viskas ennast viltu koopasse ja hakkas käima vastu raami. Rattakett jooksis viltu, seega vahepeal spontaanselt hüppas kahe käigu vahel. Oeh. Ja mul oli koju veel ca 2 kilomeetrit. Urraaa! (irooniliselt)

Ratas tegi õhkutõusva lennuki häält, kuna rattakumm hõõrdus raami vastu. Kett raksus ja naksus ja mina katsusin edasi sõtkuda. Koju ma lõpuks jõudsin, kuid ma kardan, et Lembitust imesin viimsegi elujõu. Täna hommikul tulin tööle jalgsi, Lembitu jätsin keldrisse puhkama.
Eks mul oli nagunii plaan Lembituga selle hooaja lõpuni sõita ning uue aasta kevadel uus ratas osta, kuid ma ikka arvasin, et Lembitukene peab novembri lõpuni vastu.

Eks ma olin kurb ja tegelikult ka vihane. Vihane kogu situatsiooni peale, aga eks seda oli natukene ka oodata, et Lembit kaua vastu ei pea.
Samas, positiivselt mõeldes - ma nüüd saan uue ratta :)
Heh. Sel aastal otsustasime, et saan jala ja ühistranspordiga hakkama, seega uue ratta valmiseks läheb 2016 kevadel. Aga silma hoian lahti juba paregu.

Toitumisega hakkan vaiksselt juba sina peale saama. Ma hetkel olen õppimas uut ametit (millalgi kirjutan pikemalt) ja tööjuures on kiire-kiire. Seega hommikusöök on enamvähem, lõuna on segapudrukapsad( ilma pudru ja kapsasteta) ja õhtul ei söö ma pea üldse mitte midagi .... kuni saabub hilisõhtu. Siis hakkab mind piinama hirmus nälg ja siiani olen õhtuti maru palju patustanud. Ma imestan ausalt, et ma juba jõehobu ei ole. Ja veini sai ka ikka mõnuga libistatud.
Alates sellest esmaspäevast olen ma aga ilma alkoholita ning ka õhtust magusa tarbimist tugevalt tagasi tõmmanud. Loodetavasti saan kaalu taas kontrolli alla.

Trenni katsun ka ikka teha.
Sel esmaspäeval alustasin oma poolmaratonimeelsete treeningutega. Läksin kodust välja eesmärgiga joosta 15 kilomeetrit, aga arvestasin valesti ja sai joostud 16 km.

Jooks ise oli ülimõnus! Kuna ma mingit ajalist eesmärki endale ei püstitanud, siis võtsin suhteliselt rahulikult. Plaan oli joosta nii, et võhm otsa ei saaks. Nii, kui tundus, et hingamine läheb raskeks, tõmbasin hoo maha.
Sain joostud 16 km ajaga 1 h 37 min. Keskmine kiirus 6:07 min/km.
Järgmisel nädalal äkki saab juba 20 km ära joostud, eks näis muidugi, otseselt kiiret ju pole.

 

Samas, sain kinnitust, et ma surema sinna poolmaratonile ei lähe :D

Ma vaatan, et postitus on juba maru pikale veninud. Siinkohal tõmbangi otsad kokku mõningate toidupiltide ja selfidega. Enjoy!

Luhatiir peniga

Kohvikutiir perega (jep, jala läksime linna)

Sportlik nädalavahetus lapsega - 6 kilomeetrine matk Emajõe ääres

 

Olge aktiivsed ja nautige praegust ilma! Väljas on mõnus!

Later!

Mann

Tartu Linnamaratonist ja juustest

Parem hilja, kui mitte kunagi eks?
Ma siis kirjutan nüüd lõpuks (nädal hiljem) ka oma Tartu Linnamaratoni muljetest.

Eelmisel nädalavahetusel, 3.10.2015 toimus minu teine ametlik jooks 10-kilomeetrisel distantsil. Eelmine jooks oli 20.august, kui ma jooksin oma rekordi  - 10 km ajaga 57:44.
Sel korral tuli ajaks 56:47. Seni mu parim aeg.

Jooks ise oli suhteliselt väsitav ja raske. Kui tavaliselt jooksen 10 kilomeetrit omas tempos ja suhteliselt rahulikult, siis Linnamaratonil tekkis ikka mingi ärevus sisse. Tahtsin kangesti ikka teistel kannul püsida, aeglasematest mööda panna jne jne. Sellega seoses läks vahel hingamine veidi vussi, samm sassi ja kippusin üle rahmima. Oleks pidanud veidi rohkem mõttega asja juures olema. Samas, elasin ju üle :)
Tunne oli lõpetades uhke ja aja üle olen ka rõõmus.

Sel korral olin lisaks enda saavutusele uhke ka oma õe üle. Õekene otsustas ka minuga kampa lüüa ja Linnamaratonil osaleda. Tema kõndis kümmet kilomeetrit. Ajaks igavesti tubli 1 tund ja 23 minutit. Tubli tüdruk!

Minu jooksust saab pilte vaadata siit - LINK

Õekesega

Peale jooksu võtsin vastu otsuse, et sel aastal olen veel kümne kilomeetri eit, aga uuest aastast on eesmärk läbida oma esimene poolmaraton. Mis ta on siis - ainult 21 kilomeetrit :D

Katsun millalgi ka oma jõududega selle distantsi läbida ning siis teha omad järeldused, et kuidas ja millal täpselt ma seda poolmaratoni ametlikult jooksma lähen. Senikaua tegelen oma füüsilise vormi parandamisega. Ideaalis kaotaksin ka oma kerelt veel kuskil 3-4 kilo. Noh, et oleks kergem joosta.

Nii palju siis jooksujuttu.

A natukene minust kah. Mäletate seda korda, kui Mann tahtis midagi huvitavat endaga teha ja läks juuksurisse, aga juuksur ei raatsinud üle 10 sentimeetri juukseid maha lõigata?
Noh... mul viskasid mu pikad juuksed nüüd uuesti üle. Kammisin mina parasjagu oma juukseid ja mõtlesin peegli ees, et kuidas ma nad homseks tööpäevaks sättida võiksin (noh, need tavalised naiste mured) ja mind tabas miski hoog. Sidusin mina oma juuksed siis tugevalt patsi ...... JA LÕIKASIN MAHA!
Jah. Lihtsalt niisama, ise.

Esialgu oli tulemus selline. Järgmisel päeval palusin aga abikaasa appi ning pügasime veel veidikene. Tänaseks olen ma siis sellise soenguga -

Ise olen ülirahul. Nii kerge on. Ma ärkan hommikul üles, vaatan oma molu peeglist üle ja lähen tööle. Ei mingit juuste sättimist. Mõnus! Lihtne. Kerge. Igati õige otsus oli juuksed maha lõigata. Nüüd nad vähemalt hoiavad kuidagi. Muidu nad lihtsalt olid. Lihtsalt rippusid seal. Pikad vormitud nartsud. Lahtisena olid tuimad ja kasimata välimusega, aga kui neid koguaeg kinnisena kanda, siis mis neist kasu on :D

Kaalulangetus on mul endiselt mõttes ning trenni teen ka.

E - jooksin 6,22 km ajaga 36:45
T - 2*7 minutit intervalli
K - jooksin 8,27 km ajaga 48:19
N - puhkus
R - 2*7 minutit intervalli
Lisaks eelmainitule käin jätkuvalt jalgrattaga tööle ja tagasi. Päevas teen oma soovituslikud 10 000 sammu kenasti täis.

Toitumine on kaos. Jep. Tõsi ta on. Söön täiesti juhuslikke asju juhuslikel aegadel. Mul on tööelus hetkel väga kiire aeg ning selleks, et lisastressi vältida, ei ole ma väga rangelt oma toitumist järginud. Toitun endiselt valdavalt tervislikult, kuid vahel sipsab sisse ka küpsiseid ja komme, pudinguid ja magusat. Ma ei lase sellest end väga häirida, kuna kaalutõusu ei paista ning keha on üha enam toonuses ning üha vähem pehme. Helljee! Täiega kiidan ennast praegu, aga ausalt, olen enda välimusega väga rahul. Kints ja peps tahab veel tööd, aga ma olen poolel teel sinna. Nüüd on vaja vaid aega ja kannatust - küll need kohad ka korda saavad.

Ja nüüd pildimaterjal -

Uued bikiinid!

Tänaseks kõik!

Head ööd!

Mann