Parem hilja, kui mitte kunagi eks?
Ma siis kirjutan nüüd lõpuks (nädal hiljem) ka oma Tartu Linnamaratoni muljetest.
Eelmisel nädalavahetusel, 3.10.2015 toimus minu teine ametlik jooks 10-kilomeetrisel distantsil. Eelmine jooks oli 20.august, kui ma jooksin oma rekordi - 10 km ajaga 57:44.
Sel korral tuli ajaks 56:47. Seni mu parim aeg.
Jooks ise oli suhteliselt väsitav ja raske. Kui tavaliselt jooksen 10 kilomeetrit omas tempos ja suhteliselt rahulikult, siis Linnamaratonil tekkis ikka mingi ärevus sisse. Tahtsin kangesti ikka teistel kannul püsida, aeglasematest mööda panna jne jne. Sellega seoses läks vahel hingamine veidi vussi, samm sassi ja kippusin üle rahmima. Oleks pidanud veidi rohkem mõttega asja juures olema. Samas, elasin ju üle :)
Tunne oli lõpetades uhke ja aja üle olen ka rõõmus.
Sel korral olin lisaks enda saavutusele uhke ka oma õe üle. Õekene otsustas ka minuga kampa lüüa ja Linnamaratonil osaleda. Tema kõndis kümmet kilomeetrit. Ajaks igavesti tubli 1 tund ja 23 minutit. Tubli tüdruk!
Minu jooksust saab pilte vaadata siit - LINK
![]() |
Õekesega |
Peale jooksu võtsin vastu otsuse, et sel aastal olen veel kümne kilomeetri eit, aga uuest aastast on eesmärk läbida oma esimene poolmaraton. Mis ta on siis - ainult 21 kilomeetrit :D
Katsun millalgi ka oma jõududega selle distantsi läbida ning siis teha omad järeldused, et kuidas ja millal täpselt ma seda poolmaratoni ametlikult jooksma lähen. Senikaua tegelen oma füüsilise vormi parandamisega. Ideaalis kaotaksin ka oma kerelt veel kuskil 3-4 kilo. Noh, et oleks kergem joosta.
Nii palju siis jooksujuttu.
A natukene minust kah. Mäletate seda korda, kui Mann tahtis midagi huvitavat endaga teha ja läks juuksurisse, aga juuksur ei raatsinud üle 10 sentimeetri juukseid maha lõigata?
Noh... mul viskasid mu pikad juuksed nüüd uuesti üle. Kammisin mina parasjagu oma juukseid ja mõtlesin peegli ees, et kuidas ma nad homseks tööpäevaks sättida võiksin (noh, need tavalised naiste mured) ja mind tabas miski hoog. Sidusin mina oma juuksed siis tugevalt patsi ...... JA LÕIKASIN MAHA!
Jah. Lihtsalt niisama, ise.
Ise olen ülirahul. Nii kerge on. Ma ärkan hommikul üles, vaatan oma molu peeglist üle ja lähen tööle. Ei mingit juuste sättimist. Mõnus! Lihtne. Kerge. Igati õige otsus oli juuksed maha lõigata. Nüüd nad vähemalt hoiavad kuidagi. Muidu nad lihtsalt olid. Lihtsalt rippusid seal. Pikad vormitud nartsud. Lahtisena olid tuimad ja kasimata välimusega, aga kui neid koguaeg kinnisena kanda, siis mis neist kasu on :D
Kaalulangetus on mul endiselt mõttes ning trenni teen ka.
E - jooksin 6,22 km ajaga 36:45
T - 2*7 minutit intervalli
K - jooksin 8,27 km ajaga 48:19
N - puhkus
R - 2*7 minutit intervalli
Lisaks eelmainitule käin jätkuvalt jalgrattaga tööle ja tagasi. Päevas teen oma soovituslikud 10 000 sammu kenasti täis.
Toitumine on kaos. Jep. Tõsi ta on. Söön täiesti juhuslikke asju juhuslikel aegadel. Mul on tööelus hetkel väga kiire aeg ning selleks, et lisastressi vältida, ei ole ma väga rangelt oma toitumist järginud. Toitun endiselt valdavalt tervislikult, kuid vahel sipsab sisse ka küpsiseid ja komme, pudinguid ja magusat. Ma ei lase sellest end väga häirida, kuna kaalutõusu ei paista ning keha on üha enam toonuses ning üha vähem pehme. Helljee! Täiega kiidan ennast praegu, aga ausalt, olen enda välimusega väga rahul. Kints ja peps tahab veel tööd, aga ma olen poolel teel sinna. Nüüd on vaja vaid aega ja kannatust - küll need kohad ka korda saavad.
Ja nüüd pildimaterjal -
![]() |
Uued bikiinid! |
Tänaseks kõik!
Head ööd!
Mann
Nüüd saadki kiiremini joosta. Pea on kergem, kõik on kergem, tuuletakistus väiksem joostes, sest juukseid vähem jne :D Ok, nali. Aga kohe päris ise? Tubli! Ma kujutan ette seda minu ise lõikamist. Ostaks vabatahtlikult endale mütsi ja käiks aastaringselt mütsiga. Kord lõikasin lapse juukseid. Ta sai endale kokkuvõttes jõhkrad arusaamatud juuksetutid kõrvade äärde no ja see kõver tukk..jumal tänatud, et ta nii väike ja ohmu oli, et ei saanud aru, mis katastroofi ma talle sinna korraldasin :D
VastaKustutaKuule jah. Täitsa ise sai maha lõigatud :)
VastaKustutaOma pojale olen ka omal ajal katastroofi pähe lõiganud :) Aga enda omadega on kuidagi nagu lihtsam.
Mais tuled siis Tartu jooksumaratonile, jah? :) Tubli aeg! Jooksin ise oma esimese maratoni ja väga mõnus oli. Jooksumelu on nii mõnus ikka. Lühemad juuksed sobivad sulle hästi.
VastaKustutaOn plaan küll jooksumaratonil oma 21 kilomeetriga alustada jah :) eile käisin ka pikemal 16 kilomeetrisel tiirul. Tundub,et jään ellu.
Kustuta