Tagasilöökidest

Nukker olen täna kuidagi.
Ma tegelikult tean küll, milles asi on - ma hakkan jälle paksuks minema.
Augusti kuust saadik ei ole ma mitte ühtegi grammi oma kaalu allapoole saanud. Lausa vastupidi - ma olen kilo-kaks juurde võtnud.
Kui siiamaani läks see kaal ludinal ja päevakaloraaž püsis kenasti õigetes piirides, siis nüüd on mul isud, ma tahan õhtuti magusat ja ma jooks KOGU AEG veini või õlut. Ja see õhtune magus - ega siis ühest-kahest kommist piisa.

Samas, kui ma asja teisest küljest vaatan, siis ma olen kogu aeg aktiivne. Samuti olen ma oma elustiili viimase poole aastaga meeletult muutnud.

* Ma ei sõida enam autoga (välja arvatud siis, kui teise linna sõidame).
* Ma käin jala tööl.
* Ma käin kaks korda nädalas jooksmas.
* Ma teen vähemalt kaks korda nädalas intervall-treeningut (7-minute workout x 2).
* Ma kõnnin iga päev oma 10 000 sammu täis.
* Ma toitun teadlikult ( va õhtud, mil ma sööksin kogu universumi magusa ära).

Kuidas on see võimalik, et kaal enam ei lange? Oeh.

Eks ma tegelikult näen, et mu keha on palju muutunud ja ma näen tõepoolest juba väga hea välja. Noh, võrreldes eelnevaga.
Tõestusmaterjal -
Mina kaalulangetuse esimese kuu lõpus ja nüüd

Kurta pole ju otseselt millegi üle, eks?
Krt, aga tahaks selle eesmärkkaalu ikkagi kätte saada. Eesmärgiks on siiani 64 kg. Sinna on 4 kilo veel minna. Ainult 4. See ei saa ju kontimurdev olla, kui 15 juba kaotatud on.
Tundub, et hakkan oma motivatsiooni taaskord üles leidma. Ma tunnen ennast jälle natukene pahasti ja paksu ja laisana. Niimoodi ma oma esialgse kaalulangetusega pihta hakkasingi - ma tundsin ennast halvasti.
Ma vahel tunnen, et ma olen kole. Täitsa ausalt. Ja mulle ei meeldi olla kole (ilmselt mingid kooliaja traumad).

Et mitte enam nii kole olla, siis olen taaskord 1700 kcal päevakaloraažiga dieedil. Makrod katsun kenasti tasakaalu saada ja liigutan ennast vähemalt 4 korda nädalas. Samuti tarbin alkoholi vaid ühel päeval nädalas ning joon päevas 2 liitrit puhast vett.
Niimoodi need eelnevad kilod kaotatud said, laseme siis samas vaimus edasi.

Abiks on mu oma no-name aktiivsusmonitor, MyFitnessPal äpp ja uus analüüskaal.

Trenniga kavatsen tegeleda täpselt enesetunde järgi. Kui ikka ei jõua, siis ei tee.
 Hetkel on mul selline tunne, et vaba aega ei olegi. Töölt koju, lapsele söök ette, natuke koristad, jooksma, koju, pessu ja magama. Ja läheb hommikul uue hooga. Vahel peab hinge ka tõmbama. Olen ennast suhteliselt ära väsitanud ja mingi hetk olin omadega jumala läbi. Nagu orav rattas. Nüüd võtan trenniga veidi vabamalt, aga katsun toitumisega puudujäägid tasa teha.

Eks me näeme, kas läheb õnneks või mitte. Need viimased 4 kilo tuleb ju kuidagi maha saada, Kurat võtaks!

Ma ei tea, kui paljud on asjaga kursis, aga meil on plaanis millalgi saada ka teine laps (üks seitsmeaastane mugul meil juba on). Oleks ideaalne, kui enne uut last saaksin ideaalkaalu kätte ja siis saaksin rahus paisuda ja pale rasedust pisarsilmis oma endist kaalu taga ajada :D :D Urraaa!

Eks näis muidugi, kas ja millal see teine mugul üldse tulla tahab, kuna tsükkel on nii sassi löödud selle kaalulangetusega. Eks rasvaprotsent on oluliselt langenud ja see omakorda mõjutab kõike, mis naisest naise teeb.

Mõned pildid ka.

Õhtusöök - täisteratortilla, kanasink ja laktoosivaba hapukoor. Keerasin pärast rulli ka.

Külmade jooksuõhtute varustus

Hetkel lõpetan oma hala ja vean oma koleda tagumendi lebosse. Puhkama peab ju ka!

Tsaukaplauka!

Mann