Kuvatud on postitused sildiga juuksed. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga juuksed. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 3. veebruar 2016

Kuidas ma motivatsiooni otsisin


Olen mõnda aega juba vaevelnud motivatsioonipuuduses ja lasnud asjal omasoodu kulgeda.

Kõik siin marudasti BeFit'itavad ja saavad Mallukaga vormi ja mina lihtsalt EI VIITSI. Milleks? Kellele? :)
Asi on ilmselt selles, et ma ei leia enam ühtegi põhjust, miks mingit kaalunumbrit taga ajada. Suurt vahet ei ole, mis see kaal näitab. Tahaks lihtsalt tahke välja näha. Tahaks hea välja näha.

Ma ei tea, kui keegi ütleb, et ta langetab kaalu ainult selle pärast, et ennast tervemana tunda ja rohkem jõuda. Phäh! Pläma!
Varem või hiljem hakkab sotisaalmeediasse tekkima pilte kõhulihastest, jalgadest, ja muidugi klassikalised "mina trennis" ja "no pain no gain" tsitaadid toidupiltide ja jõusaalipiltide kõrval. Nunnusti kokku kollaažitud ja värki.
Ma ise samasugune, aga täitsa teadlikult ja tahtlikult. Ma tahangi näidata, kui miski hästi. Kui halvasti on, siis ei taha muidugi üldse näidata :)

Ühesõnaga - motti ei olnud. Üldse kohe ei olnud. Otsustasin siis, et lähen raamatukokku ja laenutan mõningad dieedist ja toitumisest rääkivad kirjateosed. Saan targemaks ja näen äkki asja teisest küljest. Lootsin, et tekib taaskord huvi ja saan midagi uut proovida.
Sain sellised raamatud -

Praeguseks on mul kaks raamatud loetud ja, no kurat! Mitte miski ei tundu normaalne.
Esimene raamat on see Saleduse Saladused hõivatud inimesele. Seal räägitakse sellest, kuidas töö ja pere kõrvalt leida aega ja võimalusi, et kaalu langetada.
Minu viga ongi vist selles, et ma ei ole enam algaja. Ma pole kaalulangetuse alguses, ma olen lõpus. Finiš paistab juba. Raamatus on toodud lihtsad nipid et a'la asenda sai sepikuga ja käi rohkem jala. Aga lõpus on ikka toodud mingi dieet, millega siis umbe kiiresti saledaks saad. Lisaks soovituslik trennigraafik - iga päev teed trenni ja pühapäeval võid korra hinge tõmmata. Tänan ei.
Üldiselt ei midagi uut ega huvitavat. Mõte ikka sama - söö õigeid asju ja liigu rohkem. Dieedi menüüsse ma isegi ei süvenenud, sest mulle ei istu sellised ettekirjutatud söögikorrad teps mitte.

Teiseks lugesin raamatut "Need toidud aitavad kaalust maha võtta". See raamat peaks nüüd rääkima ennekuulmatust ja täiesti uuest lähenemisest toidule. Ilma kaloreid lugemata ja toiduportsjone vähendamata peaks kaal linnutiivul leebet tõmbama. Sissejuhatus on maru pikk ja pidevalt kordub mõte, et ärge enne ei öelge, kui olete seda toitumist kolm nädalat proovinud. Ja, kuhu see jutt siis lõpuks välja viis - taimetoitlus! Põhimõtteliselt räägib raamat sellest, kuidas kõiksugune loomne toit on igati pähh ja mitte inimesele loodud. Muna, kala, kana ja kõik loomad - PÄHH!
Ideeliselt peaks inimene sööma ainult taimi ja enamasti koosneb menüü süsivesikutest, mida keha ei suuda rasvaks muuta, kuna süsivesikute töötlemiseks kulub juba nii palju energiat. Taimetoidust saadavad kalorid ei ole sama väärtusega, mis lihast, kalast, munast või piimatoodetest saadavad kalorid.
Samuti ei tohiks inimene tarbida õli. Kõik rasvad on väga pahad. KÕIK. Ainult rasvast suudab keha endale lihtsalt rasva kasvatada.
Jutt tundub iseenesest loogiline, aga ma paratamatult suhtun nii äärmuslikesse asjadesse ülima ettevaatlikkusega.
Raamatu lõpus on toodud ka mõningad levinumad retseptid, kus liha on asendatud taimetoiduga.
Retseptid on väga huvitavad ja ma kavatsen need läbi proovida.

Lõppkokkuvõttest peale kahe raamatu lugemist pean ma ennast ikka maru targaks eideks, kuna olen ise siiani hakkama saanud ilma toitumiskavade ja spordisaalideta.

Take that! Minu koonerdav elustiil on selle kõik võimalikuks teinud. Aitäh elu, et mu peast nii vaeseks kasvatasid :)

See, et ma ennast raamatutest targemaks pean viis mind nii kaugele, et alates eilsest olen uuel teekonnal.

Algab uus projekt - kann pekist priiks!
Olen nimelt kaalulangetusest tüdinenud ja regulaarne kaalumine tundub nii tüütu. Kaalunumber on kah juba täitsa enamvähem. Nüüd tahaks asja nii kaugele viia, et ma ennast igas rõivas hästi tunneksin. Enamasti olen ma enda arvates maru ronitav redel, aga ima riieteta on asi endiselt veidi nukker.
Ajendatuna Malluka suurest "avaldame oma pekid" kampaaniast pildistasin ennast ka üle piiiiiika piiiika aja bikiinides. Kavatsen iga kuu alguses uued pildid teha ja jälgida, kuidas keha muutub.
Keskendun just alakehale ja teen ülepäeviti erinevaid koduseid trenne vana hea juutuubi vahendusel.
Eile alustasin tugeva HIIT tüüpi trenniga. 20 minutit lõõtsutamist, higi ja ehk veidi pisaraidki. Täna hommikul andis tuhar endast märku küll.

Aga pika jutu lõpetuseks siis minu ENNE pildid projektis kann pekist priiks.





Võehh. Ennast bikiinides seljatagant vaadata on ikka valus. Silmad jooksevad nurkadest veresegust vett. Aia!

Aga nagu te näete, siis ma olen oma juuksed ära värvinud. Ise olen maru sillas oma uuest värvist.

Lasen teil siis ka uut ja ilusat riietes mind vaadata. Sähke!








Peale trenni. Põsed õhetavad.






Praeguseks saigi kõik. Püsige motiveeritud y'all! ;)


Mann

neljapäev, 24. detsember 2015

Pühadesegadusest ja kaalumisest

Täna on ilmselt absoluutselt mõtetu blogida, kuna kellelgi pole jõululauas aega minu rasva - ja tselluliidiheietusi lugeda.
Kaalumisest aga nii palju, et esmaspäeval ma paastusin ja sõin ainult 500 kcal. Järgmisel hommikul kaalusin ja kaal näitas peale paastu 66,2 kg. Teisipäeval tulid mulle külla ema ja õde ja me sõime ja jõime palju. Ikka palju. Minu kohta kindlasti :)
Kolmapäeva hommikul näitas kaal 67,5 kg :D Oeh
Täna (neljapäeva) hommikul näitas kaal 67,0 kg.

Seega mingit otsest kaalumise postitust ei tee, kuna ükski neist kaalumistest ei ole päris õige. Sel nädalal lasen ennast lõdvaks ja naudin kõike, mille järele isu tekib. Võin öelda, et ega ma ei tahagi kilogrammide viisi šokolaadi või hamburgereid ja pitsat. Täitsa tavalisi asju tahaks . . . ja veini :)

Panin facebooki üles ka video, mille sõnumina kirjutasin, et sel aastal enam dieeditamise ja trenniga ei tegele - puhkan hoopis.

Phäh! Postitasin video ära ja jubedad süümekad tekkisid. Olin endale juba arvutituppa veini ja hurmaa valmis pannud, aga pidin ikka veidi trenni ka tegema.

Viskasin retuusid selga ja tegin 15 minutit HIIT tüüpi trenni. Seekord aga andsin endast ikka maksimumi, et plaanitud vein ja snäkid nii patused ei tunduks ;)


Oi, kui hea oli peale trenni. Kükke tegin sügavalt ja hüppega, kätekõverdusi rohkem, kui tavaliselt ja põlvetõstejooksu ikka korralike põlve tõstetega. Parim tunne oli täna hommikul ärgata tundlike tuharatega. If you know what I mean. 

Oh! Ma polegi sellest bloginud - ma värvisin juuksed heledaks!
Enne olin selline -


Peale esimest värvimist olin selline -


Peale teist vävimist olen nüüd selline -





Hetkel olen veel natukene sellist kollakamat tooni, aga ideeliselt oleksin ma helepruuni peaga. Pean värvimisega veidi pausi ja harjun oma uue välimusega. Siiani olen täitsa rahul :)
Kasutasin sellist värvi -



Nädal siiani on möödunud kiirelt ja meie perel on suuremad jõuluistumised juba peetud. Täna olen omas kodus, kole ja pesemata ja joon midagi head. Homme saan sõbrannadega kokku ja laupäeval läheme mehe perega kohvikusse/restorani mehe õe sünnipäeva tähistama.

Täna ma rohkem väga midagi asjalikku kirjutama ei hakka. Vaadake parem pilte minust ja mu hullust perekonnast :)

Koduses vormis kah

sangad hakkavad ära kaduma ;)



Vahel olen riides ka

Vett, vett, vett

Peoõhtu








Tommikesekene

Tsiviilriides

blond

Kingiks saadud piparkoogid ja joogipurk


Tänaseks kõik. Pilte on mul veel palju-palju. Vast jõuan järgmistes postitustes neid veel jagada.

Seniks kõigile rahulikku jõuluaega ja unistuste täitumist!


Mann



laupäev, 10. oktoober 2015

Tartu Linnamaratonist ja juustest


Parem hilja, kui mitte kunagi eks?
Ma siis kirjutan nüüd lõpuks (nädal hiljem) ka oma Tartu Linnamaratoni muljetest.

Eelmisel nädalavahetusel, 3.10.2015 toimus minu teine ametlik jooks 10-kilomeetrisel distantsil. Eelmine jooks oli 20.august, kui ma jooksin oma rekordi  - 10 km ajaga 57:44.
Sel korral tuli ajaks 56:47. Seni mu parim aeg.

Jooks ise oli suhteliselt väsitav ja raske. Kui tavaliselt jooksen 10 kilomeetrit omas tempos ja suhteliselt rahulikult, siis Linnamaratonil tekkis ikka mingi ärevus sisse. Tahtsin kangesti ikka teistel kannul püsida, aeglasematest mööda panna jne jne. Sellega seoses läks vahel hingamine veidi vussi, samm sassi ja kippusin üle rahmima. Oleks pidanud veidi rohkem mõttega asja juures olema. Samas, elasin ju üle :)
Tunne oli lõpetades uhke ja aja üle olen ka rõõmus.

Sel korral olin lisaks enda saavutusele uhke ka oma õe üle. Õekene otsustas ka minuga kampa lüüa ja Linnamaratonil osaleda. Tema kõndis kümmet kilomeetrit. Ajaks igavesti tubli 1 tund ja 23 minutit. Tubli tüdruk!

Minu jooksust saab pilte vaadata siit - LINK

Õekesega





Peale jooksu võtsin vastu otsuse, et sel aastal olen veel kümne kilomeetri eit, aga uuest aastast on eesmärk läbida oma esimene poolmaraton. Mis ta on siis - ainult 21 kilomeetrit :D

Katsun millalgi ka oma jõududega selle distantsi läbida ning siis teha omad järeldused, et kuidas ja millal täpselt ma seda poolmaratoni ametlikult jooksma lähen. Senikaua tegelen oma füüsilise vormi parandamisega. Ideaalis kaotaksin ka oma kerelt veel kuskil 3-4 kilo. Noh, et oleks kergem joosta.

Nii palju siis jooksujuttu.

A natukene minust kah. Mäletate seda korda, kui Mann tahtis midagi huvitavat endaga teha ja läks juuksurisse, aga juuksur ei raatsinud üle 10 sentimeetri juukseid maha lõigata?
Noh... mul viskasid mu pikad juuksed nüüd uuesti üle. Kammisin mina parasjagu oma juukseid ja mõtlesin peegli ees, et kuidas ma nad homseks tööpäevaks sättida võiksin (noh, need tavalised naiste mured) ja mind tabas miski hoog. Sidusin mina oma juuksed siis tugevalt patsi ...... JA LÕIKASIN MAHA!
Jah. Lihtsalt niisama, ise.





Esialgu oli tulemus selline. Järgmisel päeval palusin aga abikaasa appi ning pügasime veel veidikene. Tänaseks olen ma siis sellise soenguga -




Ise olen ülirahul. Nii kerge on. Ma ärkan hommikul üles, vaatan oma molu peeglist üle ja lähen tööle. Ei mingit juuste sättimist. Mõnus! Lihtne. Kerge. Igati õige otsus oli juuksed maha lõigata. Nüüd nad vähemalt hoiavad kuidagi. Muidu nad lihtsalt olid. Lihtsalt rippusid seal. Pikad vormitud nartsud. Lahtisena olid tuimad ja kasimata välimusega, aga kui neid koguaeg kinnisena kanda, siis mis neist kasu on :D

Kaalulangetus on mul endiselt mõttes ning trenni teen ka.

E - jooksin 6,22 km ajaga 36:45
T - 2*7 minutit intervalli
K - jooksin 8,27 km ajaga 48:19
N - puhkus
R - 2*7 minutit intervalli
Lisaks eelmainitule käin jätkuvalt jalgrattaga tööle ja tagasi. Päevas teen oma soovituslikud 10 000 sammu kenasti täis.

Toitumine on kaos. Jep. Tõsi ta on. Söön täiesti juhuslikke asju juhuslikel aegadel. Mul on tööelus hetkel väga kiire aeg ning selleks, et lisastressi vältida, ei ole ma väga rangelt oma toitumist järginud. Toitun endiselt valdavalt tervislikult, kuid vahel sipsab sisse ka küpsiseid ja komme, pudinguid ja magusat. Ma ei lase sellest end väga häirida, kuna kaalutõusu ei paista ning keha on üha enam toonuses ning üha vähem pehme. Helljee! Täiega kiidan ennast praegu, aga ausalt, olen enda välimusega väga rahul. Kints ja peps tahab veel tööd, aga ma olen poolel teel sinna. Nüüd on vaja vaid aega ja kannatust - küll need kohad ka korda saavad.

Ja nüüd pildimaterjal -


Uued bikiinid!




Tänaseks kõik!

Head ööd!

Mann