Kaalumine-mõõtmine 01.09

Ja ongi märkamatult üks kuu jälle möödas. Mina olen ikka iga päevaga rohkem rase ja vähem sale :)
Jei! (lugeda teeseldud entusiasmiga)

On aeg oma pekid letti lüüa ja mõõdud avalikustada.

Here we go!

Tänase seisuga kaalun ma 76,3 kilo
Rinnaümbermõõt on 96 cm
Naba 96  cm
Reied 54 cm
Kärivars 27,5  cm

Rasedust praeguseks hetkeks 30+1 (inimkeeles 7,5 kuud ja 1 päev). Raseduse lõpuni on 9 nädalat ja 6 päeva.

Väljanägemine on mul selline -

Kokkuvõtteks on mu kehakaal 7,5 kuuga tõusnud 7,3 kg võrra.

Tabelid ka siia võrdluseks. Üks siis võrdlus mu eelmise rasedusega. Tol korral käisin kuidagi rohkem ämmaka vastuvõtul. Huvitav.

Kuigi mu kintsud on reaalselt nagu rippuvate tselluliidikogumikega looduskatastroof, olen ma oma üldise rasedavälimusega jumalast rahul. Ma kuidagi lohutan ennast sellega, et need jalad on seetõttu sellised, et laps saaks ikka rammusat piima. Kuna mujale ei ole nagu polstrit eriti juurde tulnud, kui kintsudele, siis ilmselt täpselt see ta ongi - piimarasv! :) Ja selle piimarasva kavatsen ma kenasti maha imetada.

Võib olla tundun ma nipsakas ja naiivne, aga imetamisega peaks nendest kilodest ikka maru siva lahti saama.
Piima tootmine kulutab lisaks baasainevahetusele igapäevaselt ca 500 kcal, seega normaalselt toitudes peaks kaloridefitsiit tooma vähemalt 0,5 kg suuruse kaalulanguse nädalas.
Praeguseks olen ma juurde võtnud ca 7 kg ning edaspidi ma loodaks maksimaalselt 4 kg veel võtta, seega kokku lisakaalu 11-12 kg.
Kuskil 4 kg sellest on laps, platsenta (see punane plögane asi, kust laps toitained ja värgid saab) 1 kg, lootevesi ca 1,5 kg, suurenenud verekogus 1,8 kg ja suurenenud emakas kuni 2,3 kg - see teeb kokku 10,6 kg. See mass peaks kaduma kohe peale sünnitust. Info pärit SIIT.

Lisakaaluna jäävad esialgu alles suurenenud rinnad ja kintsudesse kogutud piimapekk.
Nondest saabki imetamisega vaikselt lahti ning sellise matemaatika kohaselt peaksin ma küll juba kuskil 2 kuud peale sünnitust enam vähem algses kaalus olema.

Ega ma seda kaalunumbrit ei kardagi üldse. Olen rohkem, kui kindel, et mingeid kurikuulsaid "beebikilosid" ma külge ei saa. Pigem kardan ma seda, milline mu keha peale teist last välja hakkab nägema.
Esimese raseduse ajal sain üle kere ikka meeletu koguse venitusarme. See tähendab aga seda, et nendes piirkondades mu nahk enam tagasi pringiks ei tõmba. Jääbki rippuma, hoolimata sellest, kui paks või peenike ma olen. Kui teine mugul kavatseb mu veel suuremaks paisutada, siis olen ma peale sünnitust nigu tühjaks läinud õhupall - krimpsus ja lõtv.
Igati seksikas 28-aastane naine ju - krimpsus!

NOT!

Jalad ongi mul selle nahka läinud, et ka kintsud on üleni armilised, mistõttu nahk ripub ja tundub eriti tselluliidine.
(Praegu mõtlen, et jumal tänatud, et ma juba abielus olen :) :) )

Ütleme nii, et riietes olen ma endiselt igati ronitav raam, aga meie kõigi unistus (räige üldistus) on ju ka pesus/bikiinides näpitav välja näha. Eksju?

Raseduse lõpuni on veel pea 10 nädalat, eks näis, mis minust tegelikult saab. Kuu aja pärast teen uue sellise kokkuvõtte ning loodetavasti ei ole seis tolleks ajaks lootusetult muutunud. Noh, nii 20 lisakilo näol.

Praeguse seisuga olen viimase nädalaga suutnud 0,4 kg kusagile maha jätta. Ise kahtlustan, et eelmisel nädalal ei olnud kaal lihtsalt päris õige. Noh, vale toit või keha hoidis midagi kinni vms.

Nii palju siis minu kaalust. Olen üldiselt rõõmus ja rõõsa rase.

Täna oli aga väga tähtis päev kõigile koolilastele ja nende vanematele. Taaskord peavad need pisikesed ja natukene vähem pisikesed jütsid jälle koolipinke poleerima minema.

Meie esiklaps läks sel aastal juba teise klassi. Krt, alles ta läks lastehoidu ja ma pillisin ukse taga, et sellise imiku ilma emmeta pean jätma.

Mina olen kuidagi eriti elevil sel korral. Nii palju ülimõnusaid asju on ees ootamas seoses sügise ja kooli ja minu ja lastega. Oeh. Mul on ju ainult 2 nädalat veel vaja tööl käia ja siis ma olen täiesti oma laste päralt (hetkel veel siis ühe lapse päralt).
Ma ei jõua ära oodata, et saaksin lapsele kooli vastu minna ja koos temaga koolitükke teha. Või, noh. Pigem siis kõrval targutada, kui laps koolitükke teeb :) Eelmisel aastal olin ju täiesti täiskohaga tööinimene ning koju jõudsin kooliõhtutel alles kuskil 18 paiku. Justkui magasin maha oma pisikese mugula esimese kooliaasta. Kurb :( Sel aastal teen kõik kuhjaga tasa ja olen üks nendest nõmedatest emadest, kes oma nina igale poole topib :) Ja muidugi ikka küsin vahel, et kas tal juba pruuti ka on jne :) Mõnus. I can't wait!

Sügiiis! Jeeeeeeeee!

Mõned pildid ka meie esimesest septembrist -

Olge muhedad!

Mariliis (juba 30+1)