Blogis on nüüd mõnda aega vaikus olnud. Esiteks seetõttu, et nii kiire on olnud ja teiseks, kuna mul ei olnud mingit motivatsiooni kirjutada,.
Eelmisel laupäeval liitusin ma Fitlap'i prooviversiooniga, et teha Regiinaga väljakutse raames vähemalt üks kavajärgne päev. See üks päev läks mul suht libedalt, kuna teadsin ju, et järgmisel päeval saan vabamalt võtta. Kuna proovikas oli kolmeks päevaks, siis kuidagi automaatselt jätkasin järgmisel päeval ka kava järgimist. Õhtu läks väga lappama, aga esimesed kaks toidukorda olid kenasti kava järgi. Kolmandal päeval ei olnud väga viitsimist kava järgi toituda ja võtsin asja suht vabalt. KUNI ma lugesin, et Regiina ostis endale juba kolme kuu kasutusõiguse ja hakkab kava järgima.
Oeh. Kohe hakkasin ma ka juurdlema, et miks mina siis ei võiks. Ega ma mingi eit ei ole :D
Võtsin endale ka (esialgu) kolmeks kuuks Fitlap'i kasutusõiguse.
Ja siis otsustasin esmaspäevast kava järgi toituma hakata.
Mis ma oskan öelda? Noh, on kava järgi toitujad ja on minusugused, keda sellised asjad marudalt ahistavad. Esmaspäeva sain kuidagi läbi surma õhtusse, aga teisipäev oli küll must masendus. Ausalt.
Viimati tundsin sellist sünged rõhumistunnet siis, kui suitsetamise maha jätsin. See oli küll hea 10 aastat tagasi, aga meeles on siiani. Selline tunne, nagu mingi koorem oleks südamel. Nagu siis, kui sa tead, et järgmisel päeval ootab üks ebameeldiv vestlus või sa pead arstile helistama ja imelikke sümptomeid kirjeldama. Selline raskus ja ebamugavus.
Ilmselt mul olid mingid magusast võõrdumise kõrvalnähud. Tuju ei olnud. Kõik tundus pointless. Blogimine tundus pointless. Tundsin, et ma olen nii mõttetu väike blogija, nii rumal ja ajan nii kasutut loba. Kerge kavajärgimisaegne depressioon :)
Kavas toodud hommikune pudrukogus tundus mõnitamine. Päriselt ka!
Kui muidu tegin putru nii, et kuivainet sai kuskil 70-80 grammi inimese kohta, siis kava järgi tohin ma pudruks keeta 28 grammi kaerahelbeid! Saate aru! Kakskümmend friiking kaheksa grammi!
See on natukene rohkem, kui üks hambaaugutäis.
No vaadake seda mõnitavat pudruhulka (see kauss oli ikka väikese kuhjaga tavaliselt) -
Magustoiduks võisin süüa 100 grammi maitsestamata kohupiimakreemi poole õunaga. No, ei teinud tuju väga palju paremaks.
Teisipäeval suutsin kava järgi süüa hommikusöögi, aga ülejäänud päev oli selline natukene kaootiline. Ma vaatasin ikka, mida kava soovitab süüa, aga võtsin lisaks ikka mõne kompveki või riisivahvli. Mingi hetk sõin isegi jäätist.
Kolmapäev ja neljapäev olid ka sellised suhteliselt hägused päevad. Olin endiselt kerges masenduses ja ei tahtnud mingist kavast midagi kuulda.
Neljapäeva õhtul käis aga mingi klõks. Midagi juhtus minuga.
Ma olin teinud just ühe õhtusöögi kava järgi ja see täiega maitses mulle. Tegu oli oa-singisalatiga.
Esiteks tegi tuju heaks see, et ma ei jaksanud tervet kogust kohe ära süüa. Pool sai abikaasa. Abikaasa ei uskunudki alguses, et ma ise nii maitsva salatiga hakkama olin saanud. Phäh :)
Peale seda olin ma natukene selle Fitlapi suhtes leebunud ja otsustasin proovida vähemalt kolm söögikorda kava järgi süüa ning selle hilise õhtusöögi kasvõi päevaste näksimistega asendada. Et mul endal esialgu kergem oleks.
Ütleme nii, et praeguseks olen juba kaks päevakest täitsa kenasti hakkama saanud kava järgi toitumisega. Täna näksisin peale pikka (17 km) jooksu paar kommi ja mandlit, kuna nälg tahtis silmanägemist ära viia. Vabandasin end sellega, et kaotasin jooksmisega 1300 kcal, ma võin endale paar mandlit lubada :)
Peale mandlite ja ühe kommi näksimist oli magusaisu läinud. Tegin lõunaks kanafilee võileiba (kaerasüda, kanafilee ja muna) ja kõht sai päris korralikult täis.
Hetkel küpseb õhtusöök ja siis on mul veel hiline õhtusöök ka, milleks täna on šokolaadikook :)
Ei jaksa ära oodata.
Kokkuvõttes on see Fitlap päris mõnus asi. Eks algus oli raske just seetõttu, et olin harjunud iga päev ohtralt magusat sööma. Peale mõningast võõrutust olen ma hakanud aga kavas toodud toite nautima. Kohe lausa maitsvad on need asjad seal!
Üldiselt võtan asja suht vabalt ja luban endal natukene kõrvale kalduda, kui peaks tekkima eriolukord ja kava järgi süüa ei saa. Lisaks on mul sel kuul palju sünnipäevi tulemas ja ma ilmselgelt söön ka torti :)
Loodetavasti kajastub uus toitumisstiil ka uue nädala kaalumises. Homme kaalun ka ja panen teile ka tulemuse kirja, kuid paari päeva järel ma mingit suurt muutust ei oota.
Piinlik küll, et mina, kes ma iial ei tahtnud mingi kava järgi toituda, nüüd niimoodi toimetan, aga ma siin hullu peaga mõtlesin, et peaks äkki ikka selle ideaalkaalu kätte saama. Või vähemalt proovima. Oleks uhke küll 64 kg kaaluda. Niimoodi mõeldes ei olegi sinna ju enam palju maad - karmilt võttes 5 kg tuleb ainult alla saada. Suveni ju veel aega ka (eriti, kui praegu välja vaadata).
Olge saledad ja muhedad! Ma hakkan nüüd kooki küpsetama.
Tsaukaaa!
Mariliis
Eelmisel laupäeval liitusin ma Fitlap'i prooviversiooniga, et teha Regiinaga väljakutse raames vähemalt üks kavajärgne päev. See üks päev läks mul suht libedalt, kuna teadsin ju, et järgmisel päeval saan vabamalt võtta. Kuna proovikas oli kolmeks päevaks, siis kuidagi automaatselt jätkasin järgmisel päeval ka kava järgimist. Õhtu läks väga lappama, aga esimesed kaks toidukorda olid kenasti kava järgi. Kolmandal päeval ei olnud väga viitsimist kava järgi toituda ja võtsin asja suht vabalt. KUNI ma lugesin, et Regiina ostis endale juba kolme kuu kasutusõiguse ja hakkab kava järgima.
Oeh. Kohe hakkasin ma ka juurdlema, et miks mina siis ei võiks. Ega ma mingi eit ei ole :D
Võtsin endale ka (esialgu) kolmeks kuuks Fitlap'i kasutusõiguse.
Ja siis otsustasin esmaspäevast kava järgi toituma hakata.
Mis ma oskan öelda? Noh, on kava järgi toitujad ja on minusugused, keda sellised asjad marudalt ahistavad. Esmaspäeva sain kuidagi läbi surma õhtusse, aga teisipäev oli küll must masendus. Ausalt.
Viimati tundsin sellist sünged rõhumistunnet siis, kui suitsetamise maha jätsin. See oli küll hea 10 aastat tagasi, aga meeles on siiani. Selline tunne, nagu mingi koorem oleks südamel. Nagu siis, kui sa tead, et järgmisel päeval ootab üks ebameeldiv vestlus või sa pead arstile helistama ja imelikke sümptomeid kirjeldama. Selline raskus ja ebamugavus.
Ilmselt mul olid mingid magusast võõrdumise kõrvalnähud. Tuju ei olnud. Kõik tundus pointless. Blogimine tundus pointless. Tundsin, et ma olen nii mõttetu väike blogija, nii rumal ja ajan nii kasutut loba. Kerge kavajärgimisaegne depressioon :)
Kavas toodud hommikune pudrukogus tundus mõnitamine. Päriselt ka!
Kui muidu tegin putru nii, et kuivainet sai kuskil 70-80 grammi inimese kohta, siis kava järgi tohin ma pudruks keeta 28 grammi kaerahelbeid! Saate aru! Kakskümmend friiking kaheksa grammi!
See on natukene rohkem, kui üks hambaaugutäis.
No vaadake seda mõnitavat pudruhulka (see kauss oli ikka väikese kuhjaga tavaliselt) -
![]() |
Kohupiimakreem õuntega ja hommikupuder |
Teisipäeval suutsin kava järgi süüa hommikusöögi, aga ülejäänud päev oli selline natukene kaootiline. Ma vaatasin ikka, mida kava soovitab süüa, aga võtsin lisaks ikka mõne kompveki või riisivahvli. Mingi hetk sõin isegi jäätist.
Kolmapäev ja neljapäev olid ka sellised suhteliselt hägused päevad. Olin endiselt kerges masenduses ja ei tahtnud mingist kavast midagi kuulda.
Neljapäeva õhtul käis aga mingi klõks. Midagi juhtus minuga.
Ma olin teinud just ühe õhtusöögi kava järgi ja see täiega maitses mulle. Tegu oli oa-singisalatiga.
![]() |
Fitlap'i oa-singisalat |
Esiteks tegi tuju heaks see, et ma ei jaksanud tervet kogust kohe ära süüa. Pool sai abikaasa. Abikaasa ei uskunudki alguses, et ma ise nii maitsva salatiga hakkama olin saanud. Phäh :)
Peale seda olin ma natukene selle Fitlapi suhtes leebunud ja otsustasin proovida vähemalt kolm söögikorda kava järgi süüa ning selle hilise õhtusöögi kasvõi päevaste näksimistega asendada. Et mul endal esialgu kergem oleks.
Ütleme nii, et praeguseks olen juba kaks päevakest täitsa kenasti hakkama saanud kava järgi toitumisega. Täna näksisin peale pikka (17 km) jooksu paar kommi ja mandlit, kuna nälg tahtis silmanägemist ära viia. Vabandasin end sellega, et kaotasin jooksmisega 1300 kcal, ma võin endale paar mandlit lubada :)
Peale mandlite ja ühe kommi näksimist oli magusaisu läinud. Tegin lõunaks kanafilee võileiba (kaerasüda, kanafilee ja muna) ja kõht sai päris korralikult täis.
Hetkel küpseb õhtusöök ja siis on mul veel hiline õhtusöök ka, milleks täna on šokolaadikook :)
Ei jaksa ära oodata.
Kokkuvõttes on see Fitlap päris mõnus asi. Eks algus oli raske just seetõttu, et olin harjunud iga päev ohtralt magusat sööma. Peale mõningast võõrutust olen ma hakanud aga kavas toodud toite nautima. Kohe lausa maitsvad on need asjad seal!
Üldiselt võtan asja suht vabalt ja luban endal natukene kõrvale kalduda, kui peaks tekkima eriolukord ja kava järgi süüa ei saa. Lisaks on mul sel kuul palju sünnipäevi tulemas ja ma ilmselgelt söön ka torti :)
Loodetavasti kajastub uus toitumisstiil ka uue nädala kaalumises. Homme kaalun ka ja panen teile ka tulemuse kirja, kuid paari päeva järel ma mingit suurt muutust ei oota.
Piinlik küll, et mina, kes ma iial ei tahtnud mingi kava järgi toituda, nüüd niimoodi toimetan, aga ma siin hullu peaga mõtlesin, et peaks äkki ikka selle ideaalkaalu kätte saama. Või vähemalt proovima. Oleks uhke küll 64 kg kaaluda. Niimoodi mõeldes ei olegi sinna ju enam palju maad - karmilt võttes 5 kg tuleb ainult alla saada. Suveni ju veel aega ka (eriti, kui praegu välja vaadata).
Olge saledad ja muhedad! Ma hakkan nüüd kooki küpsetama.
Tsaukaaa!
Mariliis
Mhhhh, kas ma pean ka nüüd siis pärsiselt tubliks hakkama???? :D :D :D
VastaKustutaNoh... ütleme nii, et ma igapäev söön 1-2 toidukorda kava järgi ja ülejäänud söön muud, kusjuures mitte nagu väga mööda aga lihtsalt mitte kava järgi... pole veel reele saanud. Peaks äkki veel ühe päeva koos tegema, et mind ka ree peale motiveerida :)
Head koogisöömist :)
Kuule, teeme jah jälle ühe päeva 100 prossa kava järgi. Aga mitte homme, eks? Mul tibulinnu-beebi-tita-nunnu saab viie kuu vanuseks ja me sööme kooki. Aga esmaspäeval?
KustutaPalun ära jäta enam nii pikka vahet blogimisse. Mulle su postitused nii meeldivad, et ootan alati küüsi närides uut jutukest. Varsti pole miskit enam närida muidu :P Sa oled tore, tubli ja väga ilus ka! Jätka ikka samas vaimus, suur respekt sulle tulemuste eest!
VastaKustutaOih :) Armas! Sa nagu teaks, mida mulle kirjutada, et mulle hinge pugeda. Aitäh, aitäh! Andestust, et sellise vahe jätsin. No ei olnud blogimise tuhinat. Nüüd vast hakkab tulema jälle, kuna nii palju on ju vaja muljetada ja kiunuda :)
KustutaAitäh, et olemas oled, lugeja!
See on see sisemise moti küsimus. Aga ma arvan, et kui ma sama hea välja näeks kui sa, siis ma ka ei viitsiks pingutada enam :D. Mul on selline "nii enam edasi ei saa" tunne, mõte, et jääkski 100 kiloseks, on täiesti välistatud. Siis ei olegi muud, kui tuleb süüa rangelt kava järgi. :)
VastaKustutaLizzy muidu siinpool (https://minasiinolen.wordpress.com/)
Tere Lizzy! :)
KustutaSee vist on natukene nii jah, et kui juba suurem töö tehtud, siis tahaks vilju nautida. A eks see va "ideaalkaal" ikka tiksub kuklas. Mida väiksem oled, seda raskemalt need kilod kaovad. Küll sa varsti näed :)