See, kelle nime ei pea meelde jätma ehk Mann läheb varsti dekreeti!!

Ettevõtte uutele töötajatele tutvustatakse mind just nii: "Tema on Mariliis, aga tema nime ei pea selgeks õppima, sest ta jääb kohe koju." :) :) Absoluutselt jään! Selle peale võite kindlad olla!


Dekreet ehk rasedus-sünnitusleht (noh, haigusleht paksuse eest) kestab 140 kalendripäeva.
Hea tava kohaselt jääb rase naine dekreeti 70 päeva enne tähtaega. Kellel on kogunenud ka tööandja juures kasutamata puhkusepäevi, siis tavaliselt võetakse ka need enne välja. Igal juhul on naine keskmiselt 2 kuud enne sünnitust kodune.
See aeg kulubki harilikult selleks, et kodu ja majapidamine uue ilmakodaniku sünniks ette valmistada.
Minu dekreet oleks pidanud algama 28. august. Lisaks plaanisin veel välja võtta ka oma puhkusepäevad ning jääda koju juba augusti alguses, et veel enne kooli koos lapsega suve nautida

Nagu ikka ei läinud miski plaanipäraselt.

Kuna paljud töötajad meie osakonnas tahtsid just augustis ja septembris puhkama minna, siis tulin neile vastu ning lükkasin oma dekreeti natukene edasi.

Võtan nelja nädala asemel välja 2 nädalat puhkust alates 19.09 ja jään dekreeti alates 03.10.2016.
Viimane tööpäev seega 16.09.2016. Olen selle kontoris kalendrisse ka ära märkinud, et keegi jumala eest mu viimast päeva maha ei magaks :)

Ootan seda puhkust juba pikkisilmi, kuna kodus on veel niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju teha.
Uuel nädalal peaks saabuma meie oodatud voodi (meile endile, mitte lapsele). Peale voodi kokku panekut tahaks hakata ju ka tuba sellise mõttega ümber paigutama, et lapse voodi ka sinna ära mahuks. Lisaks vahetame välja oma dušialuse ja paigaldame vannituppa hoopis nurgavanni.

Olen ennast registreerinud ka kahele perekooli loengule - "Sünnitusosakonna tutvustus" ja "Sünnituse valutustamine".

Nüüd polegi muud, kui see 16.september ära oodata ja titemajandusega tegelema hakata. Senikaua olen lihtsalt tööinimene ja katsun igapäevatoimetustega hakkama saada.

Leidsin internetist ka mingi nimekirja asjadest, mis tuleks enne lapse sündi endale hankida. Olgem ausad, päris kõiki neist asjadest ma endale soetada ei kavatse, aga enamus nimekirjas olevatest asjadest on täiesti mõistlikud.

Esialgu ei näe ma erilist vajadust nt beebimonitori ja rinnapumba järele. Eelmise lapsega ei läinud kordagi vaja. Kui vajadus tekib, siis ostan.

Nimekirja kopeerisin SIIT

Riideid hakkan suuremates kogustes ostma ilmselt peale 16.septembrit, kuna siis peaksime saama kinnituse lapse soole. Kui ei saa, siis ei saa. Siis tulevad kollased, hallid ja valged riided, kuniks laps sünnib.

Sportimisest ja toitumisest nii palju, et igapäevaselt olen oma eesmärgiks seatud sammud kenasti täis saanud. Eesmärk on teha vähemalt 12 000 sammu igapäevaselt. Õnneks on mul aktiivne kaheksa-aastane poeg ja väikene koer, kes minuga meeleldi koos jalutavad. Kepikõnnile ja kiirkõnnile pole nüüd nädalakese jõudnud. Käisin tööl jala ning olin õhtuks nii läbi, et enam eraldi kõndima ei läinud. Kui puhkus algab, siis loodetavasti saan keppidega jälle sinapeale.

Toitumisega olen päevakaloraažist enamasti kinni pidanud, va esimesel septembril. Siis oli koolialguse puhul ikka tort ja muud head paremat laual ja kahtlustan, et kaloraaž sai lõhki söödud.

Kui koduseks jään, siis ilmselt on natukene keerulisem näksimisest hoiduda. Pean ennast pidevalt tegevuses hoidma, siis ei lähe enne sünnitust väga paksuks. Õnneks elan sellise koha peal, et kesklinn võrdlemisi lähedal, mistõttu plaanin dekreedi ajal jala šoppamas käima hakata. See peaks hoidma keha aktiivsena ja on piisavalt aeganõudev, et ma ei jõuaks koguaeg näksida.

Lisaks jalutamisele teen korra nädalas harjutusi hantlitega, et käed ja õlad väga süldiks kätte ei läheks. Kõhule enam oluliselt tähelepanu pole pööranud, kuna ka kergemad harjutused tõmbasid kõhu päris valulikult toonusesse. Tuletan ennast kõhulihastele meelde neid vahel pingutades ja lõdvestades. Et nad ikka teaks, et vahel tuleb tööd ka teha :)

Plaanin dekreedi ajal ka rohkem joogaga sina peale saada. Jooga aitab keha sünnituseks ette valmistada ning aitab ka muude rasedusest tingitud füüsiliste hädade korral. Jooga venitab raseda keha õigesti paika. Jooga on mõnus.
Samas, lugesin oma beebiraamatust, et rasedate joogat treeninguna ei võeta, tegemist on pigem lõõgastusega.  See on ka põhjus, miks mul jooga jaoks siiani aega pole olnud. Tahad ju oma päevase aktiivsuse täis saada ja peale seda olen ma harilikult võrdlemisi väsinud ja kell ka juba nii palju, et on aeg magama minna. Loodetavasti ei söö ma oma sõnu ja võtan dekreedi ajal aja maha ja joogatan :) Teeb ju mulle ja titale head.

Kokkuvõtvalt olen kenasti paisumisega graafikus ning suurt ülekaalu ei paista tulevat. Raseduse lõpuni on vaid 9 nädalat, loodetavasti ei hangi ma nende nädalatega kõiki siiani välditud rasedahädasid. Pöidlad pihus ja vapralt lõpuni.

07.09.2016

Mariliis (juba 31+0)

Kaalumine-mõõtmine 01.09

Ja ongi märkamatult üks kuu jälle möödas. Mina olen ikka iga päevaga rohkem rase ja vähem sale :)
Jei! (lugeda teeseldud entusiasmiga)

On aeg oma pekid letti lüüa ja mõõdud avalikustada.

Here we go!

Tänase seisuga kaalun ma 76,3 kilo
Rinnaümbermõõt on 96 cm
Naba 96  cm
Reied 54 cm
Kärivars 27,5  cm

Rasedust praeguseks hetkeks 30+1 (inimkeeles 7,5 kuud ja 1 päev). Raseduse lõpuni on 9 nädalat ja 6 päeva.

Väljanägemine on mul selline -

Kokkuvõtteks on mu kehakaal 7,5 kuuga tõusnud 7,3 kg võrra.

Tabelid ka siia võrdluseks. Üks siis võrdlus mu eelmise rasedusega. Tol korral käisin kuidagi rohkem ämmaka vastuvõtul. Huvitav.

Kuigi mu kintsud on reaalselt nagu rippuvate tselluliidikogumikega looduskatastroof, olen ma oma üldise rasedavälimusega jumalast rahul. Ma kuidagi lohutan ennast sellega, et need jalad on seetõttu sellised, et laps saaks ikka rammusat piima. Kuna mujale ei ole nagu polstrit eriti juurde tulnud, kui kintsudele, siis ilmselt täpselt see ta ongi - piimarasv! :) Ja selle piimarasva kavatsen ma kenasti maha imetada.

Võib olla tundun ma nipsakas ja naiivne, aga imetamisega peaks nendest kilodest ikka maru siva lahti saama.
Piima tootmine kulutab lisaks baasainevahetusele igapäevaselt ca 500 kcal, seega normaalselt toitudes peaks kaloridefitsiit tooma vähemalt 0,5 kg suuruse kaalulanguse nädalas.
Praeguseks olen ma juurde võtnud ca 7 kg ning edaspidi ma loodaks maksimaalselt 4 kg veel võtta, seega kokku lisakaalu 11-12 kg.
Kuskil 4 kg sellest on laps, platsenta (see punane plögane asi, kust laps toitained ja värgid saab) 1 kg, lootevesi ca 1,5 kg, suurenenud verekogus 1,8 kg ja suurenenud emakas kuni 2,3 kg - see teeb kokku 10,6 kg. See mass peaks kaduma kohe peale sünnitust. Info pärit SIIT.

Lisakaaluna jäävad esialgu alles suurenenud rinnad ja kintsudesse kogutud piimapekk.
Nondest saabki imetamisega vaikselt lahti ning sellise matemaatika kohaselt peaksin ma küll juba kuskil 2 kuud peale sünnitust enam vähem algses kaalus olema.

Ega ma seda kaalunumbrit ei kardagi üldse. Olen rohkem, kui kindel, et mingeid kurikuulsaid "beebikilosid" ma külge ei saa. Pigem kardan ma seda, milline mu keha peale teist last välja hakkab nägema.
Esimese raseduse ajal sain üle kere ikka meeletu koguse venitusarme. See tähendab aga seda, et nendes piirkondades mu nahk enam tagasi pringiks ei tõmba. Jääbki rippuma, hoolimata sellest, kui paks või peenike ma olen. Kui teine mugul kavatseb mu veel suuremaks paisutada, siis olen ma peale sünnitust nigu tühjaks läinud õhupall - krimpsus ja lõtv.
Igati seksikas 28-aastane naine ju - krimpsus!

NOT!

Jalad ongi mul selle nahka läinud, et ka kintsud on üleni armilised, mistõttu nahk ripub ja tundub eriti tselluliidine.
(Praegu mõtlen, et jumal tänatud, et ma juba abielus olen :) :) )

Ütleme nii, et riietes olen ma endiselt igati ronitav raam, aga meie kõigi unistus (räige üldistus) on ju ka pesus/bikiinides näpitav välja näha. Eksju?

Raseduse lõpuni on veel pea 10 nädalat, eks näis, mis minust tegelikult saab. Kuu aja pärast teen uue sellise kokkuvõtte ning loodetavasti ei ole seis tolleks ajaks lootusetult muutunud. Noh, nii 20 lisakilo näol.

Praeguse seisuga olen viimase nädalaga suutnud 0,4 kg kusagile maha jätta. Ise kahtlustan, et eelmisel nädalal ei olnud kaal lihtsalt päris õige. Noh, vale toit või keha hoidis midagi kinni vms.

Nii palju siis minu kaalust. Olen üldiselt rõõmus ja rõõsa rase.

Täna oli aga väga tähtis päev kõigile koolilastele ja nende vanematele. Taaskord peavad need pisikesed ja natukene vähem pisikesed jütsid jälle koolipinke poleerima minema.

Meie esiklaps läks sel aastal juba teise klassi. Krt, alles ta läks lastehoidu ja ma pillisin ukse taga, et sellise imiku ilma emmeta pean jätma.

Mina olen kuidagi eriti elevil sel korral. Nii palju ülimõnusaid asju on ees ootamas seoses sügise ja kooli ja minu ja lastega. Oeh. Mul on ju ainult 2 nädalat veel vaja tööl käia ja siis ma olen täiesti oma laste päralt (hetkel veel siis ühe lapse päralt).
Ma ei jõua ära oodata, et saaksin lapsele kooli vastu minna ja koos temaga koolitükke teha. Või, noh. Pigem siis kõrval targutada, kui laps koolitükke teeb :) Eelmisel aastal olin ju täiesti täiskohaga tööinimene ning koju jõudsin kooliõhtutel alles kuskil 18 paiku. Justkui magasin maha oma pisikese mugula esimese kooliaasta. Kurb :( Sel aastal teen kõik kuhjaga tasa ja olen üks nendest nõmedatest emadest, kes oma nina igale poole topib :) Ja muidugi ikka küsin vahel, et kas tal juba pruuti ka on jne :) Mõnus. I can't wait!

Sügiiis! Jeeeeeeeee!

Mõned pildid ka meie esimesest septembrist -

Olge muhedad!

Mariliis (juba 30+1)