Esimene ühistrenn TEHTUD!

Ohsaraks! Ohsaraks! Ohsaraks! Ohsaraks! Ohsaraks! (lugeda kiiresti ja tõstetud kulmudega)

Ära tegin!

Tehtud!

Hurrraaa!!

Eile kell 17:30 viisin läbi esimese ühistrenni blogi lugejatega.
Ma seda üritust väga kaua ette planeerida ei saanud, kuna lapse graafik võib nädalaga palju muutuda ja ärkvel olles ei taha ta väga kärus passida. Tal hakkab igav.

Igatahes... Ürituse lõin Facebook'i paar päeva varem ja jäin pingsalt osalejaid ootama.
Teisipäeva hommikuni ei olnud mitte ühtegi osalejat. Mitte ühtegi!
Karmen kirjutas, et tema tuleb mulle seltsi, et ma haletsuspisaratesse ei upuks, kui mitte keegi teine kohale ei ilmu.

Tänud, naine!

Selles mõttes olin kurb, et Karmeni-sugused ultrajooksjad ei ole ju tegelikult minu ühistrennide sihtgupp. Sihtgrupp on ikkagi need inimesed, kes ei viitsi end välja liigutama ajada.

Ma tahan süstida trennirõõmu ja liigutamistahet kõikidesse inimestesse, kes ei tee regulaarselt trenni.
Eesmärk oli näidata, et tegelikult saab ilma rahata (jõusaal, rühmatrennid) ka täitsa ise ühe korraliku treeninguga ühele poole saada. Ise saad valida koha ja aja. Lihtsalt mine välja ja tee!
Lisaks kõigele eelnevale on see ka sigalahe.


Teisipäeval, 45 minutit enne planeeritud ühistrenni algust hakkasin end valmis sättima. Närv oli sees, liblikad kõhus ja ma korra mõtlesin, et kirjutan, et jääb ära. Ilm oli ka maru kräpp.
Vihma sadas, tuul oli meeletu.
Kuna aga Printsessil oli uneaeg tulemas ja ma plaanisin nagunii välja minna temaga, siis otsustasin mitte eit olla ja kohale minna ja endast maksimumi anda.

Kui kodust välja astusin, siis jäi vihm just järgi ja ilm tundus isegi täitsa ilus. Päikegi tuli korraks välja.

Jõudsin kohtumispaika kell 17:15. Kohe-kohe jõudsid kohale ka mu endine kolleeg koos oma tütrega. Oh, mul oli rõõm neid näha! Ei olegi üksi.
Paar minutit hiljem jõudis roosal naisterattal kohale ka kolmas osaleja - imetillukest kasvu rõõmsameelne tudengineiu. Temast saab millalgi vinge algklasside õpetaja.
Ja lõpuks jõudis kohale ka Karmen.

Tol hetkel oli veel ca 5 minutit poole kuueni aega, seega me veel ootasime. Lootsin, et ka Merlin veab ennast kohale, aga teda paraku ei tulnudki. Merlinikene, kuhu jäid?

Ajasime paar sõna juttu, mina rääkisin, mida ma neile olin plaaninud ja hakkasimegi soojendusega pihta.
Edasi kulges kiirkõnd-sörk intervalliga 5 minutit kiirkõndi ja 2 minutit sörki.

Kohe saime kaela ka esimese suure vihmasahmaka. Krt, mu jakk oli läbimärg ja liibus mõnuga naha ligi. Külm hakkas korraks. Tuul oli ka parajalt tugev.
Õnneks sörgiga saime nahad kuumaks ja keegi virisema ka ei hakanud.
Siinkohal ma tegelikult valetan, kuna ilge ilkumine käis terve aja. Stiilis "sinu pärast jääme me kõik haigeks" ja "oh, me liigume minu kodu poole, ma vaikselt kaon". Ma muudkui ähvardasin, et parem oleks, et keegi salaja jalga ei lase :D
Kogu kiun oli muidugi naljaga pooleks. Meil oli väga lõbus. Pool tundi läks nii kiiresti.


Jäime ka paarile inimesele silma oma kambaga. Üks meesterahvas viskas käppa ja tuli ka hiljem jõutrenni ajal meile oma oskusi näitama. Eputrilla :)
Ja üks tütarlaps sõitis jalgrattaga meist mööda ja hüüdis: "You go girl!"

Me olime lihtsalt nii änksad. Just sayin'. (teen ülbet nägu ja prunditan huuli praegu)

Kokku sörkisime/kõndisime 4 km ajaga 35:02. Minul keskmine pulss 114 bpm. Kalorikulu 320 kcal.
Edasi suundusime Anne kanali välijõusaali ja läks lahti Kayla kava kolmanda nädala esmaspäev. Treeningu rõhk jalgadel.

See kava on minu jaokski päris jõhker. Ses suhtes, et ma olen peale seda alati päris saabas olnud. Jalad on nigu keedetud spagetid all.

Hoiatasin kamraade ka, et kui enam ei jõua, siis lihtsalt puhka ja jätka siis, kui jaks tagasi. Ei ole mõtet ennast pooleks sahmida.
Mina ise katsusin muidugi eeskuju näidata ja terve kava ajal teadvusel püsida. Oli päris keerukas :D
Raske on, noh! Tegelt ka!

Karmen, va looder, viilis natukene ja oli meile kaamerameheks. Laisad need ultrajooksjad, eks? :D

Väike ülevaade meie sipelungist siis ka videote näol -

Hiljem järele vaadates nägin ise ka, et osalejate tehnika läks lõpus päris lappama. Ilmselgelt olime me kõik väsinud ja keha ei teinud enam koostööd.
 Ma kahjuks ei vaadanud teiste tehnikat ÜLDSE kogu trenni vältel. Häšštääg piinlik.
Asi on lihtsalt selles, et ma pole harjunud seda tegema. Siplen ju harilikult üksi ja katsun lihtsalt ellu jääda. Järgmine kord katsun vahel meelde tuletada, et inimesed oma keha ära ei unustaks.

Andestage mulle.

Videod on tehtud ka mõlemad harjutusseeriate teise ringi ajal, mis tähendab seda, et me olime juba ühe tiiru kõike seda teinud ja me natukene tahtsime surra :D

Kayla kavale kulus koos venitusega 35 minutit. Kaloreid põletasin 230 kcal. Keskmine pulss 134 bpm.

Printsess muide ärkas juba sörgi ajal üles ning pidas ennast päris kaua aega kenasti üleval. Lõpus hakkas tal ka ilmselgelt igav seal kärus ja oligi pill lahti. Õnneks vankrikiigutajaid mul oli ja kamba peale saime selle nõudliku imikuga ka hakkama. Aitäh Teile!

Mingi hetk pidin ta ka kärust välja võtma ja treeningusse kaasama. Päris raske oli trenni lõpusirgel imikuga kükke teha. Jalg tudises all. Aga saime hakkama.

Kokku kulus ühistrennile 1 h 10 min. 

Parimad 1 tund ja kümme minutit sel nädalal. Päriselt!

Tegime ühe naljaka ja lohaka ühispildi ka. Ikka altpoolt, et me kõik paksemad tunduksime. Mõelge meid siis ca 5 kilo kergemaks.

Parim trenniseltskond 2017 

Tehtuuuuuuud!

Emotsioonid olid meil kõigil peale trenni ikka ülihead. Kõigil oli nägu naerul, jutt jooksis. Muudkui muljetasime. Ka hiljem koju jõudes kirjutasime üksteisele ja tänasime mõnusa aja eest.
Nagu oleks millegi eriti suurega hakkama saanud. Selline uhke tunne oli kohe. Mitte nii väga enda üle,vaid just nende osalejate üle. Vinged inimesed loevad mu blogi. (võttis silma märjaks just)

Aitäh Teile veelkord! 

Ilmselt tuleb uus ühistrenn järgmisel nädalal, kuna see nädal on juba nii täis planeeritud.

Kohtumiseni!


Mariliis