Oh sa vana, kus nüüd tuli küsimusi! Ma veel põdesin, et raudselt ei tule üldse küsimusi ja ma vastan siin kolmele-neljale küsimusele ja pärast nutan püksisäärde. Või ... kuhu nutetakse? Amm .. ah,las jääda.
Aga, siin nad siis on - lugejate küsimused ja minu vastused:
- Mis sind ônnelikuks teeb? - Kõik! Elu! Vahel ma jalutan Printsessiga Anne kanali ääres ja mõtlen, et elu on ikka kuramuse ilus.
- Milliseid jooksutosse sa soovitaks? - Odavaid :D Tegelikkuses on asi nii, et mina olen oma jooksutossud ostnud hinna järgi ja olen mõlemaga rahul. Või, noh. Ma ei teagi, mida jooksutossus hinnata. Minu omad on mugavad, ei hõõru ja näevad nunnud välja :)
- Kui ideaalkaal kätte tuleb, siis mis edasi? Lavale? - Lavale?! Norsatasin ja oleksin napilt ninast teed välja pursanud, aga ma ei joo hetkel teed. Ei! Kui ideaalkaal käes, siis tuleb kehaga tegelema hakata. Ma tahan ilusaid, tahkeid ja vormikaid jalgu ja prinki tagumikku.
- Mida su abikaasa su blogimisest arvab? - Mulle tundub, et tal on suht savi. Alguses ta vaatas päris imelikult mu blogimisele. Tema jaoks suhteliselt veider hobi, aga nüüdseks on ta hakanud sellest aru saama. Aga ta ise ei loe mu blogi. Ta ei viitsi :D
- Kelle või mille arvelt sa blogid? - Telekavaatamise ja enda kasimise arvelt. Siis, kui Printsess on ärkvel, ma blogida ei saa. Kui mul tekib selline mõnus vaba hetk, mil ma ei pea parasjagu kellegi elu eest vastutama, siis istun arvuti taha ja blogin. Tegelikult tahab teinekord kodu koristamist või näonahk kangesti koorimist.
- Mis eluvaldkonnas sa varem töötasid? - Enne Printsessiga koduseks jäämist olin ma kütusefirmas logistik.
- Kas ja kuidas veedad oma pojaga omavahel aega? - Poeg on mul sellises vanuses, et ta ei viitsi väga õues käia ja mina vastupidiselt viibin enamuse ajast just õues. Ma ikka meelitan teda vahel koos Printsessi ja endaga jalutama. Nüüd algas suvevaheaeg ja võtsin eesmärgiks rohkem pojaga aega veeta. Teisipäeval käisime Elistvere loomapargis, siis kolmapäeval VSpas ja plaanime veel väiksele piknikule minna millalgi. Kodus me lihtsalt nöögime ükteise kallal sõbralikult ja oleme ägedad. Ta ikka kiidab vahest, et tal on väga äge ema (tegeltka!)
Elistvere loomapargis - Kus näed ennast 5. aasta pärast? - Loodetavasti teen ma tööd, mida ma armastan ja olen natukene rohkem iseenda aja peremees. Trennide ja kaalu kohapealt loodan olla ideaalkaalus, regulaarselt käia jõusaalis ja nautida elu täiel rinnal (loe: kanda lühikesi pükse ja nabapluuse ja olla fääbjulos).
- Kas oled põline tartlane? - Jah.
- Miks ja kuidas alustasid teed kaalulangetamiseni? - Elasin kolm ja pool aastat tagasi veel maal, kaalusin 82 kg ja olin eluga rahul. Siis aga otsusasime teise lapse saada ja soovisime suuremat korterit. Maal sellist pakkuda polnud, seega kolisime linna ja minu lapsepõlveaegsesse elurajooni. Kuna see koht kubiseb vanadest tuttavatest, siis tundsin, et mul oleks sellisena häbi vanade tuttavate silma alla sattuda. Mingid vanad kompleksid, noh. Jõudsin napilt juba end haletsema hakata, kui avastasin, et Tartus on niiiiiiiiiiiiii palju mõnusaid vabaõhus sportimise võimalusi. Uurisin blogimaailmas ringi, uudistasin erinevaid kaalulangetusblogisid ja hakkasin pihta. Ülejäänu on juba ajalugu.
- Mis on su lemmik nö. kaalujälgimis toit ja milline on fitnessimaailmas nö. lemmik rämpstoit? - Lemmik dieettoit on Fitlap'i kavast päris oa-singisalat ja veisehakklihapada. No, keele viivad alla. Lemmik nn rämpstoit või maius on Loodusväe erinevad toorbatoonid ja siis Puls Nutrition'i juustukoogimaitseline protein bar. Sööks vigaseks neist :)
Loodusvägi toorbatoonid - Kui vana sa oled? - Kasvatanud oma kaunist keha ja teiste kannatust juba 29 aastat.
- Mis on Tartus parimad kohad sportimiseks? - Ise teen sporti enamasti Anne kanali ääres ja Emajõe ääres kulgeval kergliiklusrajal. Rada kulgeb Ihastest kuni Lähteni välja (he 20 kilomeetrit). Lisaks on Anne kanali ääres ja Mõisavshes olemas päris asjalik välijõusaal.
- Kui tihti sa siis sokke vahetad?!? - Minu sokikandmine on paras kaos. Ma kodus sokke ei kanna, aga välja minnes panen jalga. Siis tulen tuppa, võtan sokid ära ja ei leia neid enam järgmine kord, kui välja lähen. Siis võtan uued sokid. Teen nendega samamoodi ja lõpuks leian kuskilt tooli alt hunniku peaaegu värskeid sokke ja kannan neid siis uuesti korra :D
- Ja kuidas sa end motiveerid, kui on tunne, et üldse ei viitsi ikka? - Ma olen veidi edev inimene (miks ma muidu blogin, eksju) ja mulle meeldib tähelepanu. Kui ma pole näiteks paar päeva trenni treinud ja teised blogijad ja tuttavad muudkui postitavad mingeid trennipilte ja all on kommentaarid stiilis "sa oled nii tubli", siis ma olen niiiiiiiiiiiiiiiii kade lihtsalt ja vihaga lähen trenni tegema. Vihaga enda vastu siis ja hirmust, et keegi on minust nii palju tublim ja mina istun kodus kuni rasvun ja ei suuda voodistki tõusta #reaalnehirm
- Mis on sinu suur sportlik eesmärk? Eneseületus, miski mis paneb silmad särama ja toob kananaha ihule? - Väga raske küsimus mu jaoks. Mul ei olegi sportlikku eesmärki. Päriselt. Päris pläss tunne nüüd. Minu sportlikkusega seotud eesmärk on see, et ma suudaks, tahaks ja oskaks elu lõpuni nii elada, et ma liigun ja olen hea tervise juures. Ma tahan olla üleni liikuv, tugev ja sportlik ja sellest tulenevalt ilus ja särav.
- Piinlikum hetk võib olla trenni või päris elus - :D :D see on mu peotrikk muide! Mul on vahva lugu sellest, kuidas ma elus esimest korda günekoloogi juures käisin. Olin siis mingi 15 aastat vana. Enne minekut vanem sõbranna veel justkui hirmutas, et sa ikka tead, et sa pead täitsa paljaks võtma ja jalad harki ajama ja ... ma olin niigi närvis ja see jutt ajas veel rohkem närvi, et äkki ma ei oska käituda seal günekoloogi juures. Davaiks. Kutsuti mind siis ruumi sisse, mul peas kummitas ikka, et paljaks peab võtma. Egas midagi - koorisin sealsamas ukse kõrval kõik riided peale rinnahoidja ja sokkide seljast ära ja seisin õnnetult ja hirmunult seal ukse kõrval, ise jumalast paljas. Arst võttis parasjagu just oma laua taga istet ja keeras, et vaadata, miks ma järgi ei tule. Siis ehmatas paljast mind nähes "Oi! Ajame enne ikka natukene juttu ka". Muigas ja juhatas mind enda kõrvale toolile, et saaks sissejuhatavaid küsimusi küsida. See võttis aega ca 10 minutit ja ma olin jumalast porgand seal :D Alles peale seda armsat vestlust palus ta mul minna teise ruumi kardina taha ja nö pukki ronida. Siis oleks pidanud tegelikult need püksid ära võtma :D :D Kuramuse piinlik oli! Oleksin tahtnud nutta pärast, a nüüd on naljakas :D
- Sinu suurim eneseületus nii trennis kui päris elus? - Suurim eneseületus trennis oli ilmselt treenerile maksmine ja jõusaaliga alguse tegemine. See oli minu jaoks suur samm. Ja päris elus? See, et ma olen selline nagu ma täna olen, see on olnud suur eneseületus. Ma olin lapsena pigem selline nukrameelne ja üliemotsionaalne tütarlaps. Lõin kiiresti asjadele käega, andsin alla, läksin närvi.
- Lemmik poos - ma enamasti magan külili. Ja muus mõttes - laisa inimese misjonär ;) :D
- Kunagi oled maininud, et varem suitsetasid. Kuidas õnnestus maha jätta? - Maha suutsin jätta ainult tänu sellele, et jäin rasedaks. Ja siis poleks ka vist iseseisvalt hakkama saanud, aga kuna ma käisin tööl ja seal kõik teadsid, et ma rase olen, siis ei saanud ju teiste nähes teha enam suitsu. Oleks kodune ja üksik olnud, siis kes teab, mis oleks saanud.
- Mis eriala inimene oled? Kas seoses sellega sul ka eesmärgid nagu tervise/kaalulangetamisega? - Mul tegelikkuses kindlat nö eriala tööalaselt ei ole. Olen olnud pigem see inimene tööjuures, kes teeb seda tööd, mis parajasti tegemist vajab. Nö vuugitäide. Ma suudan kiiresti uued asjad ära õppida ja rahuldavalt töö ära teha. Kaalulangetus ja sport ei ole mu tööga kuidagi seotud.
- Kuidas tõmbad end välja nö mugavustsoonist(stiilis ei viitsi trenni teha, tervislik olla, hommikul ärgata või mis iganes sarnased asjad). - vt vastust nr 15. Lühidalt - kadedus! :D
- Kui vana sa oled? Kas plaanid veel lapsi ja kui mitu? - Vanus 29 ja otsustasime, et kolmanda lapse saamise üle otsustame siis, kui printsess on 4-5 aastat vana. Siis on mul ka see suhteliselt viimane taks veel lapsi saada.
- Kaua sa oled oma mehega koos olnud? - Koos 11 aastat, abielus saab oldud detsembris juba 10 aastat.
Kinomusu! - Kui tihti sa pesu pesed? - Kui ilm lubab, siis iga päev. Kui on kiire, väljas sajab ja toad niigi niisked, siis ei pese.
- Mis värvi on su elutuba? - Selline helebeežide seinte ja tumepruuni mööbliga. Suhteliselt värvitu :)
Elutuba - Millised on su lemmikud riided? - Mustad liibuvad püksid ja hele maika.
- Mis su lemmik loom on? - Koer.
- Kas sul on kodus mõni loom olemas ka? - Meil on kodus üks 8-aastane krants Tommi ja kaks tšintšiljat - Ninja ja Nunnu.
Tommi! - Kes on su kõige lemmikum blogija?- Mallukas Inimestena on lemmikuteks blogijateks Regiina, Maris ja Karmen.
- Mis on su lemmik laul? - Tõnis Mägi - Koit. Iga kord, kui ma kuulan seda laulupeo versiooni koos kooridega, läheb mul silm märjaks ja kananahk tuleb ihule. Rasedana nutsin lausa arvuti taga seda kuulates nii, et suurem laps pidi tulema vaatama, kas minuga on kõik korras
- Mis värvi on su silmad? - Hallid.
- Kas sul õdesid-vendi on? - Mul on absoluutselt fantastiline ja natukene totakas vanem õde Gerli ja kusagil peaks olema ka üks poolvend, kellest ma kahjuks miskit väga ei tea.
Sorry, Kiku :D - Kes on su eeskuju siin elus? Pean silmas kõiges, kes motiveerib sind kasvama inimesena? - Mul on üks endast veidi vanem sõbranna, kelleks ma tahan saada, kui ma suureks kasvan. Tšau, Kadri! :)
- Kuidas hoiate oma abielu? - Ouch! Krt! Vist ei hoiagi. Või, noh. Ma ei oska öelda küll, et me nüüd miskit sellele mõeldes ekstra teeme. Me oleme mõlemad sigamuhedad. See vist aitab.
- Milliseid põhimõtteid järgid laste kasvatamises? - Ma proovin lapsi kasvatada nii, et nad saaksid võimaluse ise kasvada ja ise otsustada, kes nad olla tahavad. Näiteks ei sunni ma last käima trennis, kui ta ütleb, et talle seal ei meeldi. Lisaks on minu jaoks hästi oluline, et laps julgeks oma murega minu juurde tulla, seega katsun karistamisel olla karm, kuid õiglane ning alati selgitada oma seisukohti ning kuulata lapse oma.
- Ja milliseid põhimõtteid/arvamusi/nägemusi oled muutnud? - Ma ei arva enam, et ma kõike tean. Enne, kui oma seisukohta kaitsma hakkan, kuulan teise ära ja katsun asja teistmoodi vaadata.
- Mis on su kõige suurem hirm? - Ma ei taha seda siia isegi mitte kirjutada. Ma ei tahaks sellest mõelda, ma ei tahaks sellest rääkida. Kardan kõige rohkem oma laste pärast. Kui nendega peaks midagi juhtuma, siis ma ei oskaks edasi elada. Kui nemad on terved, rõõmsad ja eluga rahul, siis on minu eluga kõik hästi.
Huuh!
Tehtud! Vastatud!
Ma loodan, et saate minust nüüd natukene paremini aru.
Ja veelkord suured tänud kõigile küsijatele! Muahti!
![]() |
Snapchati rõõmud |
Vähemalt said norsata mu küsimuse peale. Tegelikult kui sa tahaks, siis vabalt võiksid lavale ronida.
VastaKustutaHahahaa see naistearsti teema, ajas naeru kihistama küll.Ja nii armas, sest oled samuti minu üks suur lemmik. Ma kadestan su muhedat olekut ja vahvat perekonda..koera ka.:)
See lava jääb minust küll ronimata, päriselt.
KustutaAga koer on mul tõesti päris vinge :D ja perekond ka ;)
Aitäh!
Sa oled tõesti äge blogija. Nii head vastused!
VastaKustutaNii armas :) suur aitäh komplimendi eest! Päris uhke kompliment teine kah veel :)
KustutaHahaha @ günekoloogi jutu peale :D Kõigil juhtub :D Närvidest ikka lendab kaine mõtlemine aknast välja mõnikord.
VastaKustutaLizzy
See oli suht uskumatu jah. Päris piinlik :D
KustutaMa kannaks su asemel ammu nabapluuse ja lühkareid :D
VastaKustutaNoo, ma ei tea. Kints on ikka vohav veel. Natukene ikka põen.
Kustuta