Eesti Blogiauhinnad 2017

Ja ongi möödas see  ainus tähtsündmus aastas, mille tarvis ma oma BB kreemi jumestuskreemi vastu vahetan. Nagu te teate, siis mul ei ole palju sõpru ja kusagil traditsioonilises mõistes pidutsemas ma ei käi. Ma siukene sauna ja kalja naine. Ja seda mitte suures seltskonnas, vaid pigem 1-2 inimesega.

Aga mis ma nüüd siin niisama endast pläran - EBA 2017!!!
Hurraaa! (proovin vilistada, ei õnnestu)

Outfit'i sain ma õnneks paar päevakest varem kokku sobitatud ning valmis pakitud, seega jäi ainult üle laupäeva oodata.

Tallinnasse sõitsime kogu perega juba kell 11. Panime oma kodinad renditud korterisse ära, sõime veidi ja läksime Viimsisse Atlantis H2O Aquapark'i.
Kõige rohkem oli sellest üritusest rõõmu vist minule, kes ma polnud ammu ühestki torust alla sõitnud või midagi kreisit teinud. Viimati veekeskuses käies olin täiega rase ja torudesse ei roninud. Sel korral katsetasin ära ka kõige kiirema, pikema ja vingema liutoru EVER.

http://aquapark.ee/gallery/veekeskuse-galerii/

Huuuhh!
Süda põksus pärast tükk aega veel kiiremini. Lisaks tekitas meeletu kiirus mu trikootagumikku ka korraliku augu. Mina end sellest väga häirida ei lasknud ja liputasin nõndamoodi veel ca tunnikese seal :D Sorry, lapsed :)


Veekeskusest jõudsime tagasi korterisse kella 19 paiku ja mina kiirustasin Printsessi täis tankima ja uinutama.

Kuna veekeskus oli teise päris ära väsitanud, siis võttis see üritus kokku aega ca 10-15 minutit. Vedas!

Tirisin siva riided selga, sättisin soengu pähe, mukkisin siit sealt ja valmis ma olingi. Abikaasa kahjuks minust pilti teha ei jõudnud, aga lisan siia kodus tehtud pildid, kui ma soenguid katsetasin.

Kuna me rentisime korteri ca 800 meetri kaugusele Venus Club'ist, siis läksin ma pittu jala.
Õnneks olin suutnud väga mugavad platvormid endale osta ja jõudsin kenasti õigeks ajaks kohale.

Maris oli meile broneerinud laua VIP-tsoonis, saime kinkekotikese ja laud oli toidukraamist lookas. Tegelt ka.
Uhkelt võin öelda, et kuna meie lauas olid tervise-ja trenniblogijad ja spordiblogijad, siis näiteks krõpsud laual jäid pea täielikult puutumata. See-eest tegid kiiret minekut maasikad ja viinamarjad. Ja juust :)

Me hakkasime muidugi kohe muljetama, kuna oleme enamasti ainult blogide vahendusel suhelnud. Selgus, et me kõik oleme päris ägedad!

Regiinaga - https://regiinatrennijutud.wordpress.com/

Kati (Katjonok), Maris (Maris ja maailm), Viigi (Viigi 9 kuud) ja Regiina (Regiina trennijutud)

Helena, Regiina ja mina

Eks enne ametliku osa algust see Zenja jutt natukene segas, kuna me ju tahtsime muljetada, aga raske oli õhtujuhist üle rääkida. Samas, ma mõtlen, et kui ta poleks taustaks jutustanud, siis äkki oleks olnud selline laialivalguv kaos seal. Vähemalt ta hoidis inimesi nö õiges tujus ja teemas.

Nägin muide sisenemisel ka Mari-Leenu ja tänasin teda, et ta EBA-ga jageleda viitsib ja meile igal aastal vinge peo korraldab. Kaisutasin teda ka ikka mehiselt ja selle peale ta muidugi teatas, et tal pole õrna aimugi, kes ma olen :) häšštääg piinlik!
Ma siis vuristasin koolipoisi kombel ette, et "maolenmariliisiseoledpaksblogist". Naeratasin ja lasin varvast.
Armas on see Mari-Leen. Tillukene kah :)

Mallukas tundis mu kah ära. Jumalolgutänatud! Ma olen KUULUS! :D
Kiitis mu riietust, mille peale ma lollakas andsin kohe teada, et tema proovitud roheline seelik oli küll hirmus (Facebookis jagas pilte ennist).
Nagu, Mariliis! Kuradi kasvatamatu eit! Nii ei öelda!
Ma tegelikkuses ei mõelnud miskit halba, ma lihtsalt ei osanud selle tähelepanuga miskit paremat kohe peale hakata, kui inimesi solvama kukkuda. Mallu, anna andeks. See roheline seelik polnud tegelikult hirmus. Ära vihka mind :D

Aga üritusest endast kah.

Mulle meeldis!

Mulle küll tundus, et rahvast oli sel korral vähem, kui eelmisel aastal, aga see-eest oli nänni justkui rohkem.
Pakuti nuudleid, jäätist, VIP-lauad olid toidust lookas. Oli olemas ka mukinurk, kus said lasta oma põsed ära punatada ja huuled ära värvida. Peenelt muidugi.
Lisaks ka täielik edevate inimeste lemmik - pildiputka! Me surusime end seitsmekesi sinna sisse ja muudkui klõpsisime. Meie taga järjekorras seisnud blogijad vist natukene ei armasta meid nüüd.

Ametliku osa juures häiris natukene see, et ülemisele korrusele ei olnud väga hästi kuulda, mida Zenja räägib. Kuidagi kajas tema jutt ja pool ajast ma ei saanud aru, kellest ta räägib. Samas, enda kategooria kuulsin küll ära :)

Võitjate juurde siis ka.
Ma tegelikult ei loe väga paljusid blogisid, seega ei oska ka kommenteerida, kas nad minu meelest olid nüüd võitu väärt, või ei olnud. Kommenteerin siinkohal neid kategooriad, millest ma ka midagi tean.

Mari-Leen ja Zenja

TRENNI- JA TERVISEBLOGIJAID ehk kategooria, kus ka mina kandideerisin.

• Kolmanda koha sai meie oma armas Helena. Olime tema üle väga uhked ja saatsime ta lavale auhinda lunastama mõnusa kisa saatel. You go girl!
• Teise koha sai meie kõigi üllatuseks Paljas porgand, kellele me kõik olime ennustanud esikohta. Mitte, et me marudalt teda loeksime, vaid ta lihtsalt on kõige rohkem nö pildid. Isegi mina tean ta rinnaopist ja tema poiss-sõbrast ja tema oma trenniriietest. Kuigi ma ei loe ta blogi :)
• Esimese koha sai Fitloora. Ma täiesti siiralt ja ausalt arvasin, et ta ei blogi enam :D :D Ta võitis eelmisel aastal ka ja juba siis ma olin suhteliselt üllatunud, et mingi uus ja tundmatu nimi. Sel aastal teadsin ma teda puhtalt ainult seetõttu, et ta eelmisel aastal võitis :D Ausalt! #piinlik Vaatasin ka nüüd taas ta blogi üle ja ...  noh ... I don't get it. Ma ei oska isegi lugeda ta blogi. Tekst hüppab ühest kohast teise. Ma olen vist liiga vana for this.

Aga liigume edasi ...

SPORDIBLOGIJAD

• Kolmanda koha sai meie oma Eesti naiste rekordiomanik 24h jooksus - Karmen! Mul on siiralt hea meel, et Karmen selle koha napsas. Karmen on mulle kuidagi südamesse pugenud ja ma olen talle alati kaasa elanud. Viimasel ajal on tal aga olnud natukene raske ja üks keeruline olukord teise otsa. Ma tahan teda alati aidata, aga lõpuks ei ole sellest minu heast sõnast enam abi. Kaua ma ikka pläran, et küll sinu tähetund tuleb. Parem oleks, et nüüd läheb Karmenil kõik ülesmäge ja meie oma rekordiomanik saab väärilise tähelepanu. Sa oled tubli, Karmen. Pisara võttis silmanurka. Hästi!

• Teise koha sai keski http://ujumismaailm.blogspot.com.ee/. Täiesti tundmatu. Ei saagi aru, kas Priit on ise spordiga tegelev noormees või ta kirjutab ainult sellest? Mina kuulsin esimest korda. 
• Esimese koha napsas ei keegi muu kui Margit. Minu meelest täielikult välja teenitud esimene koht. Tubli, tegus, põhjalik, mõistlik. Hästi kirjutatud blogi, piisavalt nö numbreid, kuid sekka ka emotsiooni ja pilte. Mulle meeldib. 

Meesteblogide kategoorias hoidsin ma muidugi pöialt Henryle. Ta siuke muhe mees, muhe naine on tal ka. Ja parajalt pöörased lapsed, et oleks ikka, millest blogisse kirjutada.

Pere- ja beebiblogidel ma väga silma peal ei hoia, kuna mind tegelikult ei huvita väga teiste lapsed. Kui just blogi pole väga vaimukalt või väga huvitavalt kirjutatud. Ometi hoidsin ma pöialt Lipsukesele ja Lillile. Nemad on erinevatel põhjustel mulle silma jäänud. 

Minu rõõmuks said nad mõlemad koha esikolmikus. Palju õnne!

Eluliste blogide kategoorias hoidsin ikka pöialt Mallule. Öelge, mis ütlete, aga mulle ta meeldib. Kirjutab ausalt ja ilustamata. Vahel ma mõtlen, et ma mõtlen ka tegelikult nii, aga ma lihtsalt ei julgeks sellest kirjutada :D Ta on täpselt selline inimene, kellega ma oleksin nõus isegi sõber olema, kui me lähestikku elaksime ja ma talle meeldiksin :D See on see kalade värk - need hoiavad kokku. 

Mallu pani selle kategooria kenasti kinni ka.

Ma tegelikult lootsin ja arvasin, et ta saab aasta blogija tiitli ka, aga ei saanud. Tegelikkuses pole mul üldse kahju, et Henry selle tiitli sai, ma lihtsalt ei osanud seda oodata. Miskipärast arvasin, et läheb Mallukale.

Kui ma nüüd aus olen, siis ma tegelikult oleksin tahtnud ise ka midagi saada. Kasvõi "Ah, anname sulle niisama" auhinna. Midagigi! Eelmisel aastal ma ei oodanud üldse mingit tähelepanu või toetust, aga sel aastal mulle tundus, et mul on mingi võimalus isegi midagi saada. Ma natukene lootsin sellele kolmandale kohale. Ma arvasin, et meie kategoorias saab esimese koha ikka Porgand, teise nt Helena või Maris ja siis kolmanda saangi mina. Loogiš ju. A ma ei arvestanud sellega, et Fitloora endiselt olemas on :) Ma polnud lihtsalt temast üldse midagi kuulnud vahepeal. 

Mõru maik on suus, tuju on natukene nukker, aga ma olen leppinud sellega, et kõik ei saagi esimesed, teised või kolmandad olla. Meil on vaja ka neljandaid, viiendaid ja miks mitte ka kaheksandaid. Las ma siis olla see kaheksas või viies, kui lugejad nii on otsustanud.

Tegelikkuses loeb ju ikkagi see, et ma päris üksi ei ulu siin netis, vaid keegi loeb, kirjutab vahel toetuseks mõned read, vahel isegi kiidetakse. Päriselt!

Oeh.

Auhinnad said jaotatud, käisime tegime veel all fotoseina juures pildi ja läksimegi laiali. 

Foto: Kalev Lilleorg

Ahjaa, tegelikkuses astus mulle ligi ka üks lugeja, kes tahtis lausa koos pilti teha ja värki. 

Ta on hetkel 28 nädalat rase ja loeb minu blogis just seda osa, kus ma rasedusest ja trennidest kirjutan. Ei tea, kas asi on minu heas eeskujus (:D :D) või mitte, aga see rase nägi küll vapustav välja oma pisikese kõhukesega. 

Ma ei jõudnud ta käest luba küsida, seega hetkel siia meie pilti üles ei pane, aga te võite oma peas ette kujutada, kui kaunid me olime.
Edit: kena neiu lubas pildi ka üles panna - siin me oleme :)

kes kõhtu näeb? Mina kohe ei näinudki :)

Kui ma korterisse tagasi jõudsin, siis Printsess magas veel sügavat und, mees oli sauna sooja pannud, kapis ootas külm kali ja ühtkomateist näksimist - mida veel võiks hing tahta. 

Viskasin kingad ja peorõivad nurka ja ronisin sauna. 

Järgmise aastal jälle.