Jooksmisest

Mäletan, kuidas ma oma kaalulangetusteekonna alguses unistasin, et millalgi ma jooksen. Jooksen kohe mitu kilomeetrit ja ei kuku hingetuna murule.
Esimese arvestatava jooksu tegin kaks aastat tagasi aprillis - loe siit Mann jookseb! Saate aru. Jookseb!
Eelmisel aastal jõudsin jooksma vist kahel korral enne, kui kõht kasvama hakkas. Siis ei julgenud enam jooksma minna, kuna enesetunne peale eelmisi katsetusi ei olnud kõige parem. Raseduse ajal asendasin jooksmise kõndimisega.

Tänaseks on mu pisikene mugul juba nelja kuu vanune, aga mina pole ikka veel välistingimustesse jooksma jõudnud. Miks?

Esiteks ei olnud mul sobivaid jalatseid ja riideid, et lumega jooksmas käia. Siis olid ilmad märjad ja libedad ning ma kartsin haigeks jääda. Nüüd on ilmad aga järjest kuivemad ja soojemad, aga mina eelistan ikka saalis lindil jooksmas käia.

Põhjuseks on tegelikult see, et ma ei ole leidnud sobivat aega õue jooksma minna.
Kui mu abikaasal on vaba päev ja ma saaksin ilma lapseta minna, siis eelistan ma jõusaali minna ja natukene lindil joosta ja natukene jõutrenni teha. On vähe tulusam, kui lihtsalt jooks.
Kui mees on tööl ja ma olen imikuga, siis ei ole nagu sobivat aega leidnud.
Lõunat magab Loviisa nii 2,5-3 tundi. Joosta ma temaga lõuna ajal seega ei jaksa. Ma tõepoolest ei suuda ülepäeviti 3 tundi jutti joosta. Tegelt ka.
Aga siis võiks ju vahepeal kõndida? Ei?
Noup. Õues on nii piisavalt jahe, et jooksuriietes jalutades hakkab lihtsalt külm. Või, kui vahepeal mõni km jalutada, siis on keha higist juba märg ja külm tuul tõmbab kohe kõik atraktiivsemad kohad läbi ja ongi neeruvaagnapõletik käes.
Lõunauni on seega välistatud.

hmm. Laps magab päeva jooksul ju ometi veel?
Jep, korra kell 17-paiku magab ka 30 min. Siis idee poolest nagu saaks minna. Siiani on aga kell 17 olnud juba hämar või lausa pime (noh, kuu aega tagasi veel) ja pimedas ma kuidagi ei kippunud lapsega õue. Kõhe hakkas.
Lisaks hakkab kell 17:30 AINUS SAADE, mida ma telekast vaadata tahan - My Kitchen Rules. Siis ma nagu jookseks maha oma puhkehetke.
Muidu on see nagu minu magustoit või preemia, et ärkan lapsega vara, (6-7 paiku) madistan terve päeva ja siis kell 17:30 saan kanni diivanile toetada, midagi näksida ja telekat vaadata. See üks tund. Ja mul on vaja seda tunnikest. Ausalt.

Seega ongi minu õues jooksmine nüüd natukene tahaplaanile jäänud.

Kahjuks või õnneks tuleb mul siiski ennast käsile võtta, sest juba 8.aprill toimub Parkmetsa jooks, millega on mul plaan jooksuhooaeg avada.

Sõjaplaan on selline - ma lähen jooksma laupäeval õhtuse uinaku ajal. Laupäeval seetõttu, et siis ei tule telekast mitte essugi :) (eeskujulik sportlane, eks). Õues on ka juba mõnusalt soe ja valge.
Esialgu teen lühikese 30-45 minutise jooksu. Tahaksin öelda, et madala pulsiga jooksu, aga mul ei ole pulsikella :(
Kunagi odavalt saadud kell on vedru välja visanud ja ei kõlba enam kasutada ja Polar Loop 2-l mul pulsivööd ei ole.
Peab ette võtma selle uue pulsikella ostu millalgi, aga rahast hakkab ju kahju. Oeh.Võidaks lotoga... Ilmselt aitaks natukene kaasa see, kui ma mõne lotopileti kah ostaks :)

Alustasin ka kohustusliku kirjanduse lugemisega - Jooksja käsiraamat. Cooperi testist maratonini.

http://www.apollo.ee/jooksja-kasiraamat.html

Siiani olen teada saanud, et ma olen maailma kõige aeglasem jooksja :) :)
Iga teine läbib kilomeetri ka vähiasendis kõndides kiiremini, kui mina. Tegelt ka.
Alla ma veel andnud pole ja ammutan aga tarkust edasi. Nii palju olen endale selgeks suutnud teha, et poolmaratoniks treenides pean nädalas korra tegema ühe pikema jooksu ja pikem jooks on madala pulsiga 60-90 minutit. Madala pulsiga ses mõttes, et ma pean oma baasvastupidavust treenima ja jooksma nö mugavas tempos, millega pikalt vastu peab. Seistes? :) :)

Sain südamelt ära ja eesmärgi välja hõigatud - laupäeval jooksma.
Hetkel olen täiesti nohune ja pole isegi jõusaali peale esmaspäeva jõudnud. Ilmselt olen pühapäevasel kaalumisel 4 kg raskem :)

Olge kerged ja minge õue!

Järgmise korrani!


Marillis