Olen omadega jõudnud kolmandasse päeva kalorilugemise ja teadliku liigutamisega.
Enesetunne on hea ja kõht on täis. Elagu!
Toon siia ka natukene näiteid oma esmaspäevasest toitumisest. Kuna ma olen rase, siis paratamatult on seal ka mõned asjad, mida ma kaalulangetajana ei sööks.
Esmaspäeval sai kokku söögiga sisse aetud 1909 kcal. See on 391 kcal vähem, kui ma plaaninud olen, aga ei midagi nii hullu, et mind nüüd enda näljutajaks nimetada saaks.
Hommikusöök oli selline
Lõunaks sõin tööjuures selliseid asju -
Õhtuks selline valik -
Ja päeva jooksul sai näksitud selliseid asju -
Idee poolest täiesti ilus päev ja kõht oli õhtul ikka mõnusalt täis. 1900 kalorit on ikka 1900 kalorit :)
Katsun samas rütmis jätkata. Siis ei tohiks see paisumine ülekäte minna.
Aga nüüd minu sportimisest.
Ostsin endale ju mõned päevad tagasi uued käimiskepid, kuna mu eelmised on reguleeritava pikkusega ja kõrisevad nagu vanad plastikrulluisud.
Eile siis viisin oma kepid esimesele pikemale tiirule. Või noh, mis pikemale - 8,6 km kõndisin ainult. A teate, minu praeguse võhma juures on see VÄGA HEA tulemus :)
Tuju oli hea, muusika mängis kõrvas ja nii ma teele asusingi.
Esimesed 200 meetrit olin jumala heas tujus, AGA siis . . .
Oeh.
Kanali ääres tulid mulle vastu rulluisutajad, jooksjad ja titevankriga emmed. Ja neid jooksjaid ja rulluisutajaid oli eriti palju. Ja siis äkitselt ei tundnud ma ennast enam väga hästi. Ma tundsin, nagu ma olen alla andnud. Taandarenenud. Paks. Laisk.
Kõikide vastutulevate jooksjate pilgud tundusid ütlevat: "Noh, ei jaksa joosta jah? Käi oma keppidega edasi, sa laisk paks looder!"
Mul oli piinlik keppidega kõndida. Mul oli piinlik, et ma ei jookse. Ma olin eelmisel aastal suure töö ära teinud ja jookmisega pihta hakanud, kuid nüüd olin justkui algpunktis tagasi. Ma olin kurb.
Kui mul oleks ees juba hiigelkõht, siis oleksin ennast enesekindlamalt tundnud. Praegusel hetkel näen ma välja nagu harilik pehmema kõhuga eestlane. Kõht ei tundu rasedakõhuna, vaid lihtsalt istuva eluviisiga inimese polstrina. Oeh. Lisaks sellele, et ma paks tundun, möllavad ka mu hormoonid ja ma olen eriti tundlik selliste asjade suhtes.
Ma oleks tahtnud kanda särki kirjaga "Ma muidu jooksen ka, aga ma praegu olen rase ja ei jaksa. Don't hate!"
Raske see endise kaalulangetaja rasedaelu.
Täna katsun asja helgemast küljest vaadata ja mitte üle stressata oma paisuva kere pärast.
Mu ämmakas ütles, et ma olen väga sale naisterahvas ja oma muredega arstile pöördudes peaksin ma alati alustama sellest, et ma olen rase. Sest ma ei paista rase. Sest ma olen ju sale ja värki.
Oeh. Mul on nii lahe ämmakas. Jumal tänatud!
See oli veits random siia lõppu, aga ma olen rase, seega - don't hate!
Panen siia veel mõned pildid minu nädala algusest -
 |
| Näks tööjuures |
 |
| Turulkäik |
 |
| Meie esiklaps. Loodetavasti on kõhuelanik sama lahe :) |
 |
| Kohustuslik kirjandus |
 |
| 11.05 hommikusöök |
Selleks korraks kõik. Tänan tähelepanu eest!
raseMann
Mann, mul on nädalaid äkki 11. Tunnen end paksu vaalana..midagi teha ei julge ega ei saa. Mees tahtis rattaga sõitma minna (no ikka kiiresti maastikurattaga metsavahel ja mäest üles ..) - ütlesin, et ma ei tohi, et see raputab liiga. Kõht nagunii koguaeg tuikab ja sellise asjaga ma ei riski. Jooksma ka ei lähe. Üksinda kõndimine tundub kuidagi igav..Ja siis ma istungi siin toas - söön ja paksenen ja olen masenduses..:( Õnneks või kahjuks isu hea ja söömata ei jää midagi! Aga tean, mida sa tunned.. mul ka väike polster ees ja igaüks arvaks pigem, et ma olen paks. Sain mõnda aega tagasi päris heasse vormi ja siis tuli selline põnts..:D Karm..
VastaKustutaEga see maastikusõit on tõesti väga ohtlik. Mina oma linnasõidugagi pablan ja kõik muidugi hurjutavad ka. Aga usun, et siledal aukudeta teel sõitmine mulle liiga ei tee.
KustutaJa see paksuna tundmine - raske, eks? Oeh. Sul saab varsti esimene trimester läbi, siis peaks veidi kergemaks minema. Mul oli enne seda nagu kerge depressiooni moodi asi peal. Koguaeg oli raske ja kõik häiris ja iiveldas jne. A nüüd mul juba 14 nädalat täis (täna 14+0) ja jaksu ja tegutsemisrõõmu tuleb pidevalt juurde.
Kus sa muidu asud? Tartus kusagil? Ma võin alati kepikõnnil seltsi pakkuda, kui peaks huvi tekkima. :)
peame vastu. Varsti oleme nii suured, et keegi ei pea meid "lihtsalt paksudeks" :)
Tartust eemal kahjuks, rohkem Jõgeva poole:) Pole kunagi kepikõnniinimene ka olnud, olen rohkem rattasõituinimene olnud..:D Nüüd nagu ei oskagi midagi teha, hularõngas kogub nurgas tolmu ja..
KustutaMul muidu suhteliselt hea olla, nüüd tulebki aga mõelda, et kuidas end hoida ja normaalselt toituda ja liikuda (krõbistab samal ajal rahulolevalt popkorni..)
rattasõidu*
Kustutarasedus teeb kirjaoskamatuks vist..
Küsimus..Kuidas sa kohvijoomisesse suhtud?
VastaKustutaMa ikka joon tassikese hommikuti, enne jõin täitsa mustalt, nüüd siis ikka suhkru ja piimaga. Naljakal kombel hakkab pea jubedalt valutama kui kohvi joomata...
Mul läks eelmise raseduse ajal vererõhk väga madalaks ja istusin sinisel lehel mitu nädalat. Olen üleüldse madalama vererõhuga, kui normaalne inimene. Seetõttu pole kohvijoomist ära jätnud. Joon päeva jooksul 1-2 tassi musta kohvi. Piima ei saa tarbida, sest ei talu laktoosi ja suhkurt ei pane, kuna ei hooli magusast kohvist väga.
KustutaMul sama, vererõhk madal.. Samas mõtlesin, et äkki must kohvi liiga kange ja läksin päeva pealt mingile magusale kohvijoogile üle..:D See on see esimese raseduse ja ülepablamise tulemus...
KustutaEks öeldakse küll, et must kohv teeb maole liiga, aga ma katsun alati täis kõhu peale juua, lootes, et see natukene asja pehmendab. Ma tegelikult ei teagi, äkki peakski nö lahjemale variandile üle minema. Eks see on enesetunde küsimus. Ega see väikene piim ja suhkur rasedale ju nii keelatud pole ;)
KustutaHapukurgi isu tuli. :D
VastaKustutaLohutan sind sellega, et näed palju parem välja kui paljud mitterasedad inimesed. See oli ebaviisakas veidi teiste suhtes, aga äkki parandab enesetunnet. Järgmisel korral pane padi kõhule ja pole enam midagi nii piinlik või siis lase see kirjaga särk ära teha. Tegelikult paljud käivad keppidega aga eks hormoonid on möllamas ja tujud vahelduvad väga kiiresti. :)
Eks on nii jah, et hormoonid möllavad. Aga, kui ma nüüd järele mõtlen, siis noori ja saledapoolseid kepikõndijaid mulle küll vastu ei tulnud. Olid vanemad inimesed ja need, kellel kaalu jooksmiseks ehk natukene veel liiast. Noored ikka jooksid või rulluisutasid.
KustutaAga kurgid on head :)
Mulle meeldib väga Su ratas :) ja paistad ikka juba täitsa rase. Mitte niisama kõhuga.
VastaKustutaOi, ma tänan. Ka mulle meeldib mu ratas :)
KustutaEks ma järgmisel korral katsun selle rasedakõhu eriti ette lükata, siis paremini näha ja endal ka julgem.