Nädala kokkuvõte ja esimene jooks uue käruga

Olen oma masendusega kaevatud sügavast august hakanud vaikselt välja ronima.

Jooksmisega oli sel nädalal jätkuvalt natukene pahasti, kuid nüüd uue käruga peaks olukord oluliselt paranema.

Jätkasin Kayla Itsines'i Bikini Body kavaga ja tehtud sai juba viies nädal. Kokku on seda õudust lausa 12 nädalat, seega üle poole veel minna.

Nii palju oskan märkuseks öelda, et see Kayla kava teeb kehaga imelisi asju. Kaal mul väga ei muutu, kuna toitumine on endiselt selline, nagu ta on, aga keha tahkus on küll juba uuel tasemel. Ma joostes lausa tunnen, et mul on lihased. Päriselt.

Kaalust nii palju, et kaal kõigub jätkuvalt 67,2 ja 68,0 vahel. Sõltub reaalselt sellest, kui hilja ma eelmisel õhtul sõin. Olen täitsa rahul, kuigi ideaaliks võetud 64 kg on veel mõne kilo kaugusel. Loodan, et kui laps enam rinda ei saa, siis saan paastupäevadega asja korda. Hetkel paastuda ei julge, kuna piim võib täitsa ära kaduda.

Nädala trennid:
E: Kayla kava jalad -  29 minutit ja 236 kcal. Keskmine pulss 128, max 158.
T: Puhkasin, jalutasin beebiga 6 km.
K: Kayla kava käed ja kõht - 32 minutit ja 140 kcal. Keskmine pulss 99, max 135.
N: Puhkasin, jalutasin beebiga 12 km.
R: Jooks 5 km ajaga 34:41, kaloreid 395, keskmine pulss 152. Lisaks Kayla kava kõht ja kardio - 31 minutit ja 202 kcal. Keskmine pulss 125, max 158.
L: Puhkus, jalutasin beebiga 11 km.
P: Esimene jooks uue käruga! 11 km ajaga 1h 10min. Keskmine pulss 155, kalorikulu 834 kcal.

Kokku jooksin 16 km, jõutrenni 1 tund ja 32 min.

Tegelikkuses oleksin tahtnud veel joosta, kuid vorm ei ole enam see, mis ta oli. Viimase nädala-kahega on toimunud päris korralik taandareng. Ilmselt oli natukene asi ka selles, et eile oli väljas lauspäike ja 22 kraadi sooja. Palav oli. Pulss ronis kohe alguses nii üles ja alla enam naljalt ei läinud.

Jooksin mööda Emajõe äärt kulgevat kergliiklusrada, millel on paar päris korralikku tõusu. Viimane neist enne Salvestit, kohe linnapiiri ääres. Seal näitas pulsikell lausa müstilist 198-t. Ise arvan, et ta pani veits pange, aga mine sa tea. Oma enesetundest tulenevalt jooksin seekord vaid 11 kilomeetrit.

Kärust ka.
Ahh, ta ikka meeldib mulle täitsa. Ta on nii kerge, kuid samas kindel. Ei oska seda kuidagi paremini selgitada.
Kerge on ta selles mõttes, et ma vedasin käru viiendalt korruselt niimoodi alla, et beebi oli ühes käes ja käru teises. Ta on suur, aga kerge. Ja raam ei logise kuidagi. Nagu oleks ühes tükis.
Printsessil ei ole ka käru vastu mitte midagi. Jäi kenasti kohe magama, kui jooksma hakkasin, ärkas pool tundi hiljem ja tšillis rahulikult kuni jooksu lõpuni. Isegi rihmad ei paistnud teda väga ärritavat. Talle muidu üldiselt ei meeldi kusagil niimoodi kinni olla. Turvahäll on pahas tujus Printsessile justkui piinapink. Viskab sinna pannes end vibusse, et keegi jumala eest rihmasid kinni ei saaks panna. Jooksukärus rihmadega probleemi polnud.

Annan X-Lander X-runile kaheksa punkti kümnest. Miinuseks lühike kaarvari ja topsihoidja puudumine. Õnneks on mõlemad miinused võimalik likvideerida ostes juurde organisaatori sangale ja universaalse päikesevarju.

Ahjaaa, see küljele kakkumine ka. Noh, ütleme nii, et käru kakub tõesti veidi paremale. Keskmiselt nii 10 sentimeetrit 100 meetri kohta.
Guugeldasin "sümptomeid" ja sain päris mitu nippi, mida proovida. Vean end täna Printsessiga jalutama ja katsun paika timmida. Hoidke mulle pöidlaid :)


Kui kellelgi on kogemusi kolmerattalise käru esiratta timmimisega, siis võib julgelt kaasa rääkida.