Juba pikalt on see postitus draft'is istunud, kuna lihtsalt pole olnud mahti lõpuni kirjutada.
Pea nädal juba laulupeost möödas, kuid postitan siiski, kuna ilmselt on veel selliseid beebiemmesid, kes tahaksid tulevikus laulupeole minna, aga ei tea, kui mugav seal beebiga on.
Siin siis meie kogemus.
Mu Viljandis elav sõbranna oli laulupeole minemas, kuna ta tütar oli kooriga osalemas ja palus emal igaks juhuks julgestama minna. Noh, kui on väga kräpp ilm või midagi veel hullemat :)
Ega seda päälinna tea, seal võib kõike juhtuda :)
Sõbranna kutsus mind ka kaasa, sest muidu tal seal üksi igav.
Mul parasjagu igav ja mõtlesin, et laulupeol tahaks küll ära käia, seega olin käpp. Ma kooli ajal laulupeole ei jõudnudki.
Mida lähemale see laulupidu aga jõudis, seda hirmsam mul hakkas.
Esiteks pidin ma oma imikuga sõitma Tartust Viljandise sõbranna juurde, sealt edasi Tallinnasse. Juba see tundus paras katsumus.
Tallinnasse pidime minema päev varem, et lapsele päev väga pikk ei oleks, seega tuleb ka magada hotellis. Oeh. Kas ta seal üldse magab? Äkki röögib terve aja? Äkki on palav? Kuidas ma talle püreesid seal annan? Öine toitmine?
Ja lõpuks ka see laulupeo enda osa. Noh, rongkäik algab kell 9:30 ja plaanisime seda ka vaatama minna ja omasid toetama. Laulupidu algab kell 14:00 ja lõppeb kell 20:00. Sinna vahele mahub meeletult söögikordi ja mähkmevahetusi. Kuidas need välja hakkavad nägema? Sama lugu on uinakutega.
Pffft!
Asi lõppes sellega, et päev enne laulupidu olin napilt sõbrannale kirjutamas, et ma ei tule. Mingi kergem paanika oli peal.
Kirjutamiseni ma ei jõudnudki, kuna asjatamist oli palju ja ma lihtsalt kukkusin magama mingi hetk.
Laupäeval kell 10:30 startisime Tarust Viljandi poole. Viljandis puhkasime veidi sõbranna juures, andsin talle lihapüreed ning sõitsime edasi Tallinna poole. Vahepeal käisime poes ja ostsime lutte juurde, kuna Tartust kaasa võetud kahest lutist oli alles vaid üks.
Tallinnasse jõudes parkisime auto hotelli juurde ära ja tegime check-in'i ära.
Sõbranna mees on siukene tähtis mees, kellel igasugu kasulikke boonuseid igal pool, seega ööbisime Olümpia hotellis business class'is. No, tuba oli ikka ülimega! Ausalt!
Ma polegi nii uhkes hotellitoas viibinud vist. Ruumi oli küll ja veel. Meil oli kaks 1,2 m laiust voodist ja lisaks siis veel beebivoodi.
Suur vannituba ja piisavalt põrandapinda, et Printsess maas mässata saaks.
Laupäeva õhtul käisime veel jalutamas ja vaatasime üle Solarise keskuse ja Viru keskuse. Ostsime Zarast igaks juhuks paar soojemat kampsunilaadset asja juurde, et külmas Eestimaa suves ellu jääda ja sõime Lidos ühe kõhutäie.
Olümpias käisime enne ööund veel spas last väsitamas. Bassein on seal võrdlemisi jaheda veega, aga saime hakkama. Neiu isegi ei protesteerinud väga. Pärast käisime saunas soojas.
Kell 21 oli Printsess omadega jumalast saabas. Panin talle tuduriided selga, toitsin ära ja tõstsin reisivoodisse. Õnneks jäi ta kenasti magama ja öösel sõi tavapäraselt 2 korda. Hommikune äratus oli kell 8.
Pühapäeval Printsessi esimese uinaku ajal kella 10-paiku käisime ka laulupeo rongkäiku vaatamas.
Peale rongkäiku käisime hotellis söömas ja asju võtmas, et check out teha ja siis suundusime juba lauluväljaku poole.
Kella 13:30 paiku hakkasime hotellist jalutama ja kohale jõudsime ca 14:10 paiku. Piletid olid meil eelnevalt juba ostetud, seega võtsime koha sisse värava suunas liikuvas järjekorras. Mass oli meeletu, aga sisse saime üllatavalt kiiresti.
Laulupeol oli beebiemmedele püsti pandud ka beebitelk, kus sai mähkmeid vahetada, imetada ja lihtsalt lasta lastel vaiba peal mängida. Telk asus laulukaare taga pressitelgiga sama katuse all.
Kui mina sinna jõudsin, siis oli pool vaibast mingil põhjusel läbimärg ja ma pidin napilt oma jalad kringliks külmetama seal. Aga söödetud ja mähitud sain seal kenasti.
Osad emmed istusidki lihtsalt vaiba ääres maas ja lasid lastel madistada ja mängida vaiba peal.
Kahel korral imetasin nö avalikus ruumis sall õlgadel ja ühel korral andsil tuubist putru.
Kärudest võtsin kaasa meie suure Roani, kuna sellel on suured rattad ja lapsel on seal mugav magada. Õnneks mahtus käru kenasti sõbranna auto pagasnikusse ära.
Kohapeal oleks väikese käruga muidugi ruumi rohkem olnud, kuid ega see pinnas seal lauluväljakul väga väikestele ratastele sobilik poleks olnud.
Kui Printsessil uneaeg tuli, siis läksime laulukaare taha parki jalutama. Seal olid erinevad müügiletid ja toidumüüjad ning sinna laulu väga ei kostnud.
Uinakud jäid Printsessil küll võrdlemisi lühikesteks, kuid vähemalt said tehtud. Magas vast 30 minutit korraga.
Lauluväljakul olime kokku siis umbes 7 tundi.
Peo lõpus jalutasime tagasi hotelli juurde, kuna olime sinna oma auto jätnud. Sinna oli 4,5 kilomeetrit. Kell oli ka juba päris palju ja ma lootsin, et Printsess jääb juba kärus magama.
Nii hästi kahjuks ei läinud ja neiu vahtis silm punnis üleval, kuni me kell 22:05 auto juurde jõudsime.
Autos tegime kiire söögipausi ja mähkmevahetuse ja hakkasime Viljandi poole sõitma.
Autos jäi ta peale kergemat "võtkemindometisülle" nutuhoogu magama. Siis jõudis mulle endale ka see meeletu väsimus kohale. Silm vajus kinni täiega.
Printsess oli ülitubli ja ei tekitanud lisastressi oma kohalolekuga üldse. Väsitav oli aga kogu see üritus siiski. Kogu see rahvamass ja see sagin ja järjekorrad. Mina olin esmaspäevaks paras laip.
Mõtlesin, et nüüd ma küll vedelen paar päeva, aga siis tuli meelde, et ma lubasin esmaspäeva õhtul ühistrenni teha.
Ega midagi. Pakkisime Viljandis oma asjad kokku ja sõitsime Tartu poole tagasi, kus ma kell 17:30 viisin läbi juba teise ühistrenni lugejatega! (ilgelt vinge oli, muide)
Väsimus andis endast veel kuni kolmapäevani märku, kuid ma ütlen ausalt, et iga eestlane peaks vähemalt korra elus laulupeol ära käima.
Laulupeos on midagi maagilist. Midagi sellist, mida sõnadega seletada ei oska, kuid tekitab sooja tunde ja teeb tuju tükiks ajaks heaks.
Mina olen uhkusega eestlane ja ei sooviks kusagil mujal oma lapsi kasvatada, kui Eestis. Mina jään, igatahes! :)
Kas keegi lugejatest käis veel beebiga laulupeol? Kuidas läks?
P.S. kaasa võetud viiest lutist oli Tartusse tagasi jõudes alles vaid üks :D :D Tellisin lutiketi :)
Pea nädal juba laulupeost möödas, kuid postitan siiski, kuna ilmselt on veel selliseid beebiemmesid, kes tahaksid tulevikus laulupeole minna, aga ei tea, kui mugav seal beebiga on.
Siin siis meie kogemus.
Mu Viljandis elav sõbranna oli laulupeole minemas, kuna ta tütar oli kooriga osalemas ja palus emal igaks juhuks julgestama minna. Noh, kui on väga kräpp ilm või midagi veel hullemat :)
Ega seda päälinna tea, seal võib kõike juhtuda :)
Sõbranna kutsus mind ka kaasa, sest muidu tal seal üksi igav.
Mul parasjagu igav ja mõtlesin, et laulupeol tahaks küll ära käia, seega olin käpp. Ma kooli ajal laulupeole ei jõudnudki.
Mida lähemale see laulupidu aga jõudis, seda hirmsam mul hakkas.
Esiteks pidin ma oma imikuga sõitma Tartust Viljandise sõbranna juurde, sealt edasi Tallinnasse. Juba see tundus paras katsumus.
Tallinnasse pidime minema päev varem, et lapsele päev väga pikk ei oleks, seega tuleb ka magada hotellis. Oeh. Kas ta seal üldse magab? Äkki röögib terve aja? Äkki on palav? Kuidas ma talle püreesid seal annan? Öine toitmine?
Ja lõpuks ka see laulupeo enda osa. Noh, rongkäik algab kell 9:30 ja plaanisime seda ka vaatama minna ja omasid toetama. Laulupidu algab kell 14:00 ja lõppeb kell 20:00. Sinna vahele mahub meeletult söögikordi ja mähkmevahetusi. Kuidas need välja hakkavad nägema? Sama lugu on uinakutega.
Pffft!
Asi lõppes sellega, et päev enne laulupidu olin napilt sõbrannale kirjutamas, et ma ei tule. Mingi kergem paanika oli peal.
Kirjutamiseni ma ei jõudnudki, kuna asjatamist oli palju ja ma lihtsalt kukkusin magama mingi hetk.
Laupäeval kell 10:30 startisime Tarust Viljandi poole. Viljandis puhkasime veidi sõbranna juures, andsin talle lihapüreed ning sõitsime edasi Tallinna poole. Vahepeal käisime poes ja ostsime lutte juurde, kuna Tartust kaasa võetud kahest lutist oli alles vaid üks.
 |
| sõit Tallinnasse |
 |
| Lutishoppingu peatus |
Tallinnasse jõudes parkisime auto hotelli juurde ära ja tegime check-in'i ära.
Sõbranna mees on siukene tähtis mees, kellel igasugu kasulikke boonuseid igal pool, seega ööbisime Olümpia hotellis business class'is. No, tuba oli ikka ülimega! Ausalt!
Ma polegi nii uhkes hotellitoas viibinud vist. Ruumi oli küll ja veel. Meil oli kaks 1,2 m laiust voodist ja lisaks siis veel beebivoodi.
Suur vannituba ja piisavalt põrandapinda, et Printsess maas mässata saaks.
Laupäeva õhtul käisime veel jalutamas ja vaatasime üle Solarise keskuse ja Viru keskuse. Ostsime Zarast igaks juhuks paar soojemat kampsunilaadset asja juurde, et külmas Eestimaa suves ellu jääda ja sõime Lidos ühe kõhutäie.
Olümpias käisime enne ööund veel spas last väsitamas. Bassein on seal võrdlemisi jaheda veega, aga saime hakkama. Neiu isegi ei protesteerinud väga. Pärast käisime saunas soojas.
Kell 21 oli Printsess omadega jumalast saabas. Panin talle tuduriided selga, toitsin ära ja tõstsin reisivoodisse. Õnneks jäi ta kenasti magama ja öösel sõi tavapäraselt 2 korda. Hommikune äratus oli kell 8.
 |
| hotellis |
 |
| head ööd |
Kella 13:30 paiku hakkasime hotellist jalutama ja kohale jõudsime ca 14:10 paiku. Piletid olid meil eelnevalt juba ostetud, seega võtsime koha sisse värava suunas liikuvas järjekorras. Mass oli meeletu, aga sisse saime üllatavalt kiiresti.
Esialgu panime oma tekid maha puude alla muru peale ja kuulasime esimese satsi laule ära seal istudes. Sealt väga hästi ei näinud ega kuulnud kahjuks, seega liikusime terve peo ajal ringi, et paremini näha.
Ühendkooride ajaks istusime maha kõlari lähedusse ja nii, et nägime ka kaare alla. Beebiga oleks ilmselt olnud parem, kui kõlar oleks natukene kaugemal asetsenud, kuid kuna laulda oli tolleks ajaks veel ca 5 laulu, siis ei hakanud me enam ringi siblima.
Kui mina sinna jõudsin, siis oli pool vaibast mingil põhjusel läbimärg ja ma pidin napilt oma jalad kringliks külmetama seal. Aga söödetud ja mähitud sain seal kenasti.
Osad emmed istusidki lihtsalt vaiba ääres maas ja lasid lastel madistada ja mängida vaiba peal.
Kahel korral imetasin nö avalikus ruumis sall õlgadel ja ühel korral andsil tuubist putru.
 |
| maiustasime beebiküpsiste ja maasikatega |
 |
| sõbrannaga miilustamas |
 |
| söögipaus! |
Kärudest võtsin kaasa meie suure Roani, kuna sellel on suured rattad ja lapsel on seal mugav magada. Õnneks mahtus käru kenasti sõbranna auto pagasnikusse ära.
Kohapeal oleks väikese käruga muidugi ruumi rohkem olnud, kuid ega see pinnas seal lauluväljakul väga väikestele ratastele sobilik poleks olnud.
Kui Printsessil uneaeg tuli, siis läksime laulukaare taha parki jalutama. Seal olid erinevad müügiletid ja toidumüüjad ning sinna laulu väga ei kostnud.
Uinakud jäid Printsessil küll võrdlemisi lühikesteks, kuid vähemalt said tehtud. Magas vast 30 minutit korraga.
Lauluväljakul olime kokku siis umbes 7 tundi.
Peo lõpus jalutasime tagasi hotelli juurde, kuna olime sinna oma auto jätnud. Sinna oli 4,5 kilomeetrit. Kell oli ka juba päris palju ja ma lootsin, et Printsess jääb juba kärus magama.
Nii hästi kahjuks ei läinud ja neiu vahtis silm punnis üleval, kuni me kell 22:05 auto juurde jõudsime.
Autos tegime kiire söögipausi ja mähkmevahetuse ja hakkasime Viljandi poole sõitma.
Autos jäi ta peale kergemat "võtkemindometisülle" nutuhoogu magama. Siis jõudis mulle endale ka see meeletu väsimus kohale. Silm vajus kinni täiega.
Printsess oli ülitubli ja ei tekitanud lisastressi oma kohalolekuga üldse. Väsitav oli aga kogu see üritus siiski. Kogu see rahvamass ja see sagin ja järjekorrad. Mina olin esmaspäevaks paras laip.
Mõtlesin, et nüüd ma küll vedelen paar päeva, aga siis tuli meelde, et ma lubasin esmaspäeva õhtul ühistrenni teha.
Ega midagi. Pakkisime Viljandis oma asjad kokku ja sõitsime Tartu poole tagasi, kus ma kell 17:30 viisin läbi juba teise ühistrenni lugejatega! (ilgelt vinge oli, muide)
Väsimus andis endast veel kuni kolmapäevani märku, kuid ma ütlen ausalt, et iga eestlane peaks vähemalt korra elus laulupeol ära käima.
Laulupeos on midagi maagilist. Midagi sellist, mida sõnadega seletada ei oska, kuid tekitab sooja tunde ja teeb tuju tükiks ajaks heaks.
Mina olen uhkusega eestlane ja ei sooviks kusagil mujal oma lapsi kasvatada, kui Eestis. Mina jään, igatahes! :)
Kas keegi lugejatest käis veel beebiga laulupeol? Kuidas läks?
P.S. kaasa võetud viiest lutist oli Tartusse tagasi jõudes alles vaid üks :D :D Tellisin lutiketi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar