Kärudraama lõpp - lugeja kinkis mulle jooksukäru

Ilmselt võiksin ma selle postituse ka kirjutamata jätta ja ainult pealkirja avaldada, onju. Pealkiri annab üpris selge ülevaate praegusest olukorrast :D

Peale eelmise postituse avaldamist rahunesin veidi maha. Otsustasin mitte kodus masetseda vaid käruolukorra unustada ja suve nautida.

Õnneks kirjutas mulle peale halapostituse avaldamist ka mu jooksusõber, kes üle pika aja jälle Tartusse sattunud oli, ja pakkus välja, et masetseme koos ja proovime muuhulgas ka natukene joosta.
Hoiatasin ka, et ma ilmselt nutan terve aja. Talle sobis :)

Jooksma läksime reede hommikul kell 9:30.
Fikseerisin sel korral varakult juba käru rattad ära ja jooksmine ei tundunudki nii hull, kui ma mäletasin. Mõtlesin veel, et polegi kiiret selle jooksukäruga, saan oma Smart Luxiga ka hakkama.
Tegime 5 km jooksu ja lõpetuseks Kayla kava viienda nädala reedet.

Jooksusõber on mul samasugune mölalõug ja terve aja me mõlemad lubasime suurest pingutusest korduvalt vedru välja visata. Valusam kiunumine käis :) Tuju läks kohe heaks. Tänks, Berli! (teen suuga musitamise häält)

Peale trenni kodus mehega vesteldes jõudsime jutuga nii kaugele, et tema käskis mul kohe mingi jooksukäru ära osta. Tal vahet pole, kas uus või kasutatud, peaasi, et ma enam selline ei ole. Noh, kurvameelne või nii. Ta ei saa hakkama, kui ma kurb olen. Seda ei juhtu väga tihti ja ilmselt on veidi harjumatu.

Ma kohe elavnesin. Noh, kui juba mees käseb, siis mehe käsku peab ju täitma.
Panin beebi magama ja istusin arvuti taha erinevaid variante uurima.

Silma jäid Thule Urban Glide 

ja Bumbleride Indie. 

Thule oleks saanud odavamalt - 499 €, Bumbleride oleks maksma läinud nii 599€.

Uurisin ja puurisin ja mõtlesin ja ei raatsinud kohe uut osta. Panin KärusSõltlaste gruppi (jah, see minu lemmik grupp) kuulutuse, et ostan heas korras jooksukäru. Lootsin, et äkki saan natukene soodsamalt mõne hea pilli.
Jäin pakkumisi ootama.

Mõni tunnike hiljem kirjutati mu blogi Facebooki messengeri. Kirjutajaks oli blogi värske lugeja Kerstin. Ta olevat ka mu blogis üritanud endast märku anda, aga ei õnnestunud kommenteerida.
Kirjutas, et on tahtnud ühistrennidesse tulla, aga siiani pole ajad sobinud. Tal olevat üks jooksukäru üle. Samasugune, nagu temal. Pakkus, et äkki ma tahan endale. Noh, mul oli kärude plusside ja miinuste vaagimine pooleli ja ma vastasin, et ma pole veel otsustanud, millist tahan, aga ta võib pildid ikka saata.
Ta siis täpsustas, et ta pakkus nagu tasuta mulle seda käru. Tal hakkas minust nii hale, kui mu postitust luges.

Einoh, ma kohe vastu, et davai! Saada pildid ja kui sigakole pole, ma lendan kohe laivi. Ta tõmbas kohe pidurit, et käru maru must ja ta peab veel kõik vidinad üles otsima ja, et ma äkki tahan enne ikka proovida. Mina aga kibelesin juba uut käru näppima ja ei lasnud end väga hirmutada. Sain pildid, mulle sobis, seega leppisime kokku, et ma lähen kohe järele ja puhastan kodus ise.

Käruks on siis X-lander X-Run. Veidi vanem mudel küll.

Poleks olnud mu esmane valik, kuna kaarvari on võrdlemisi lühike ja esiratast ei saa pöörlema panna, aga tasuta saadud käru kohta on käru rohkem, kui rubla eest!

Aaahhh! Ma olen nii rahul.

Kulumist on minimaalselt. Rattakummid on nagu uued, käepide on kriimudeta, raam puhas, roosteta.

Kaasa tulid vankrikorv ja vihmakile, soojakott, kõhukott (jep, sama värvi ja puha) ja istmepehmendus..

Plussid:
* käsipidur (nüüd saab oma rulluisud kapist välja otsida);
* hiiglaslikud rattad;
* veereb hästi (juba mu mõtte peale hakkab liikuma);
* kerge - kaalub 10,5 kg. Printsess kaalub 9,9 :D ;
* jalatoe sees on tumedat värvi putukavõrk, mis vajadusel toimib ka päiksesirmina;
* kaarvarju sees on vilkuv tuluke, mille saab pimedatel sügisõhtutel joostes vilkuma panna;
* kaasa tuleb ka istmepehmendus, mida saab masinas pesta.

Homme viime jooksusõbraga mu uue käru tiirule kah. Eks siis näis, mis vead välja tulevad. Kerstin küll hoiatas, et käru tema meelest kakub ühele poole. Ta enda oma pidavat sama nalja tegema. Eks ma saan omal nahal järele katsetada. Hetkel kommenteerida ei oska.

Ma ei suuda tegelikult siiani uskuda, et see olukord nii hästi lahenes. Mees ka veel küsis, et miks ta sulle selle tasuta annab :D

Otsustasime mehega, et nüüd teiste kärude müügiga ei kiirusta. Just selle Phil & Teds Smart Lux'iga. Tollega saan ma poes ja jalutamas käia ja jooksukäruga saan jooksmas käia. Las siis olla kaks käru.
Jätame nii Roani kui ka Phil & Teds'i müüki ja, kui mõlemad müüdud saavad, siis ostame väiksema jalutuskäru. Praegu on aga kõik timm.
Minul tuju hea, mees ei ole enam paanikas ja laps ei pea tavalises jalutuskärus oma hoolimatu emaga kaasa loksuma.
Elagu!

Suured suured tänud veelkord toredale lugejale, kellel must hale hakkas. Teinekordki! :D