Sain oma esimesest rahvaspordiüritusest (33. Tartu Jooksumaraton) nii palju toredaid mälestusi ja kogemusi, et mind on nüüd tabanud suur-suur spordientusiasm!
Ma juba ootan põnevusega järgmist üritust, kus saan ennast proovile panna. Kepikõnd on üks geniaalne asi ja ma ilmselt harrastan seda edasi, kuid tundub, et minu süda kuulub siiski jooksmisele.
Jooksumaratonil kepikõnnis sain esimese korra kohta väga hea tulemuse - 521 osaleja seas tulin 26. kohale.
Siit näeb tulemusi (LINK)
Kes tahab mind rohkem stalkida (sest ma olen nii lahe) , see saab ka teisi minust tehtud pilte vaadata siit -
Lisa sinna otsingusse Mariliis Saar (LINK)
Mõnus ja tore oli, aga tundsin natukene kadedalt ennast, kui nägin jooksjaid finišisse jõudmas. Nende saavutused ja tulemused tundusid tähtsamad, paremad, suuremad! Ma tahan ka! Tahan ka joosta! Tahan ka VÄGA TUBLI olla!
Mõeldud-tehtud! Ostsin endale korralikud jooksutossud (sellised) ja eile läksin neid sisse jooksma. Olen siiani maksimaalselt 8 kilomeetrit korraga jooksnud ning sedagi võrdlemisi aeglaselt. Järgmine eesmärk on 10 km ära joosta ilma piltitaskusseviskamata! :)
Eile olin kuidagi väsinud ja ei olnud üldse tuju, kuid otsustasin siiski jooksma minna. Läksin võrdlemisi hilja, kuskil 20:30 paiku. Jooksin kaks ringi ümber Anne kanali (kokku 4 km) ja siis edasi Ihaste silla poole.
Ihaste silla juurest tagasi liikuma hakates läks mu enesetunne äkitselt väga kehvaks. Äkki oli asi selles, et ma ei olnud õhtul korralikult söönud. Viimane korralik eine enne jooksmist oli tööjuures 12-paiku. Samuti on tegemist selle kindla ajaga kuus, mil mul ongi väga nõme olla. Kõht valutas, raske oli olla. Ühesõnaga, kui kuskil 7,5 kilomeetrit oli joostud, hakkas mul jubedalt iiveldama. Korra seisatasin, sest arvasin, et hakkan oksele.
Plaanisin minna 10-t kilomeetrit jooksma, kuid ei julgenud enam edasi joosta, kui juba toit/jook välja ähvardas tulla. Seega, maratonijooksja ma veel ei ole. Sain joostud 9 kilomeetrit. Minu enda isiklik rekord! Uhke olen ikka :)
Tossud on aga ülivinged - esimene kord ja ei ühtegi villi, valusat kohta või härjapõlvlasi. Pole mitte millegi üle kurta.
Aitäh Skechers, kes te maratoni raames soodukaga jooksutosse müüsite. Hurrraaaa!
Minu uued nunnud (siiani veel nimetud) -
Nüüd polegi muud, kui treenin edasi ja katsun ennast Tartu Linnamaratoni Sügisjooksuks vormi saada. Mul on veel üle nelja kuu aega end vormi treenida :) Sügisjooks toimub 4.oktoober.
Loen ja uurin kindlasti ka lisaks igasugu materjale, et jooksmisel ikka korralikult sarvist haarata.
Leidsin eile uurides sellised leheküljed - Soovitused algajale jooksjale (LINK)
Täna puhkan eilsest jooksmisest, aga homme lähen uuele katsele :) Äkki seekord oksele ei hakka. :) :)
Loodan, et mu suur jooksmine kajastub siis ka laupäevases kaalumises ;) Ootan juba seda number kuute sinna kaalunumbri ette. Tule palun kuuekesekene, ma ei hammusta!
See ya later alligator!
Mann
Wow kui hea koht kepikõnnil!
VastaKustutaHarjutamine teeb meistriks, võta tempo vaiksemaks kui iiveldama/pistma hakkab ja peaks teoorias üle minema. Kiidan kauneid papusi ka :)
Olen ise ka oma kepikõnniga väga rahul :) Hea et vihma palju ei saja, muidu upuks veel ära (nina nii püsti).
KustutaEks ma pean ennast natukene tagasi hoidma jooksmisel jah. Proovin homme vaiksemalt, äkki tuleb see 10 ka ära.
Aitäh!