laupäev, 27. veebruar 2016

No, ei taha dieeti pidada enam!


Pealkiri ütleb juba kõik. Ei tea, kas on üldse vaja edasi kirjutadagi :D

Olen jõudnud niikaugele, et ma ei viitsi enam kaloreid lugeda ja toite kaaluda. Ma ei saagi päris täpselt aru, kuidas ma sellisesse punkti jõudnud olen, aga ometi siin ma olen.

Jäin siin ükspäev mõtlema selle peale, kuidas ma suutsin kenasti oma kaloreid piirata ja paastudieeti pidada ja. Kõik kirjutasin üles, mida ma sõin JA SEE TOIMIS. Kaal langes nii, mis hirmus.

Nüüd olen omadega veganluse radadel ja ühtegi kalorit ma enam üles ei kirjuta. Jah, kui ma näiteks poest maiustusi ostan, siis vaatan alati kalorisisaldust. Mis ma sogan - ükskõik, mida ma ostan, ikka vaatan kalorisisaldust.

Toitun jätkuvalt ikka tervislike põhimõtete järgi - katsun vähem juua ja maiustada :)
Teen trenni, liigun jala. Liha, kala, muna ja piimatooteid ei söö (veganite värk).

AGA.

Mu kaal ei lange enam. Pigem paistab ülespoole liikuvat.

Nagu, watttaahellll!?


Ma just mõtlesin, et kui liha ja kala ja jogurtid/juustus menüüst välja jätta, siis kaal hakkab mühinal langema. Neetud!

Selgub, et it doesn't work like that. 

Kas ma söön nüüd äkki rohkem? Kas ma peaksin igaks juhuks mõnel päeval oma toidust saadavad kalorid jälle üles märkima?

AAaaannnggghhrrrr!


Teen seda kohe. Sekund.

Ei tea. Panin oma toidud sisse oma MyFitnessPal'i ja täna olen ma ainult kuskil 1100 kcal tarbinud. Ja mul on ainult üks magustoit veel ootamas.

Näete -

Proovin homme ka oma toidud üles märkida ja alles siis mingeid järeldusi tegema hakata.

Aga ikkagi! Miks see kaal ei lange? Vihale ajab.

Paratamatult tekitab viha, kui oled nii palju oma elustiili ja toitumist muutnud, jätkuvalt teed pigem õigeid valikuid ja kaal lihtsalt seisab. Ei liigu enam mitte kuskile.

Varsti on ka kuu lõpp tulemas ja siis ma pildistan oma tagumenti jälle - projekt "kann pekist priiks". Eks näis, kas ma siia ka millalgi midagi üles panen. See sõltub sellest, kui peenikeseks ma suudan nende viimaste päevadega minna :D

Kes lugema sattus, see näeb, et ma olen oma blogi kujundust muutnud.
Ega ma tegelikult päris meelega ja teadlikult seda ei teinud. Tahtsin ainult taustapilti heledamaks teha ja näppisin asju valesti ja oligi juba kõik valesti. Edasi üritasin meeleheitlikult asja mõnusamaks teha. Tulemus siis selline.
Ma pole veel suutnud otsustada, kas ma vihkan või armastan uut kujundust.
Imelik on küll. Võõras.

Nüüd väikene ülevaade minu selle nädala toitudest. Olen suutnud juba päris veganiks selle asja ajada. Kes tahab täpsemalt teada, kes on vegan ja kes on vegetaarlane, võiks lugeda seda - LINK .

Lühidalt - olen üritanud loomsetest toitudest eemale hoida.

Aurutatud/kuumutatud juurviljad, tofu ja purustatud tomatid


 

Puuviljasalat soja-vaniljekastmega

Minu saak Prismast



Riisinuudlid, hakitud soja tomatikastmes tofuga

Sai (ei mäleta nime), tofu ja mõnus segasalat

Riisinuudlid, soja tomatikastmes, maitsepärm, oad tomatikastmes 

Kokkamas

Lõunasöök - juurviljad praadimiseks, tofu ja oad tomatikastmes. Kõrvale roheline tee

Magustoit. Põhjaks Kalevi Digestive küpsised, kreemiks kookoskreem ja suhkruta maapähklivõi ja peal purustatud maasikad 


Ja saigi tänaseks kõik.

Kiunuge julgelt kaasa ja andke nõu -
* Miks Mann ikka paks on?
* Mis värk selle blogi kujundusega on?




Mann28




teisipäev, 23. veebruar 2016

"Miks sa ennast piinad?!"


"Issand, näljutad ennast või?"
"Söö ka ikka midagi."
"Mis pekist sa räägid?!"
"Mina küll nii ei suudaks"
"Eks näis, kaua sa niimoodi vastu pead"

... ja nii edasi.

Üha rohkem ja rohkem puutun kokku selliste inimeste ja olukordadega, kus kahtlustatakse, et ma olen peast puhta hulluks läinud.
Kõige värskem ahhetamise ja ohhetamise põhjus on loomulikult minu vegetaarlase staatus. Väidetavalt jään ma KÕIGE OLULISEMAST ilma, kui ma liha ei söö. "Ja, oot, KALA ka ei söö?! Pühajumal, latsekene. Nii ju võib nälga surra!"



Ilmselgelt ma igapäevaselt pean ennast kodus radika külge käerauastama, et ma hirmsa hooga liha õgima ei hakkaks. See on ju loomulik vajadus! :) Ma piinan ennast.
Jee right!
Pfffttnnngg!
Ma ausalt öeldes söön nüüd palju rohkem ja mitmekesisemalt, kui ma sõin kuu aega tagasi. Mu toit on värviline, maitserikas ja TERVISLIK.
Ma söön ilma ennast piiramata. Ma ei loe kaloreid, ma söön seda, mida ma tahan! Ja nii palju, et kõht täis saaks.










Nädalavahetusel käisin firmaüritusel, kus muidugi ka ikka uuriti, et ega ma jumala pärast ennast ei näljuta. Fakt on aga see, et minu taldrik oli ahjus grillitud juurviljadest, kusskussist ja värskest salatist lookas. Tõsiselt ka. Napilt mahtus taldrikule. Teised ajasid noaotsaga imeväikeseid liha ja kalatükikesi taldriku peal taga. Eino, tegelt ka!  Mina piinan ennast?

Eile tähistasin kahe kolleegiga enda juures oma sünnipäeva, lauale panin ainult taimetoitu. AINULT! Kogu menüü oli peaaegu vegan - ainult taimse päritoluga. Paar asja sisaldasid vähesel määral piima ja muna, aga muidu puhta taimevärk. Ja ei, seal ei olnud ainult kapsas ja neli porgandit.

Mul olid laual
* vege-sushi (avokaado, kurgi ja mingi imeliku heinaga?)
* tofu kuubikud (erinevate maitsetega),
* dipikastmeks tomati-basiiliku hummus,
* täisteratortillad korea porgandisalati ja tofuga.
* puuviljad
* magustoiduks see sama kihiline banaanimagustoit veganmaailm.com leitud retsepti järgi.




Keegi ei pannud tähelegi, et liha pole. Täiesti ausõna. Ja kõhud said mõnusalt täis.

Teine asi, mille kallal ikka võetakse on see, et ma ei peaks enam kaalust alla võtma, sest mul ei ole enam midagi kaotada.
Pläma! Naised ja poisid - see on pläma!
Esiteks ei ole ma oma kehamassiindeksi järgi absoluutselt mitte alakaalu lähedalgi. Mul on palju kaotada. Ja MUL ON PEKKI! Viimase kehaanalüüsi kohaselt oli mul keha rasvaprotsent 29,9 % !!!!!! 
PEKKPEKKPEKKPEKKPEKK!

Saate aru. See on pekk.




Nüüdseks on protsent ilmselt vähenenud, kuna ma näen oluliselt tahkem välja, kui siis (see oli eelmise aasta septembris äkki).
 Mu kodune kaal näitab rasvaprotsendiks 25,6 %. Seda ei saa ilmselt nii tõepähe võtta, kuna nad kipuvad vähem näitama. Ja ka see 25,6% on rohkem, kui on normaalne. Saate aru! Riiklik norm ütleb, et ma olen pekine. See ei ole minu haige saleneja mõistus, mis seda endale ette kujutab. Ma olen omast arust maru ronitav redel juba, aga reaalsusele tuleb otsa vaadata - mul on liiga palju pekki. PUNKT.

Ja muidugi see teema, et ilmselgelt sellise karmi dieedi ja trennitamisega pikalt vastu ei pea.
Siinkohal küsin, et millise karmi dieedi ja trenniga? Hellõu?

Ma söön palju, ma söön tihti, ma söön seda, mis mulle meeldib. Trenni teen ma siis, kui I feel like it!
Ma ei ole üleliia virk trennitaja. Samuti ei toitu ma ühegi kava järgi. Ma muudan kõike (toitumist, trenni, kuratvõtaks isegi juuksevärvi) täpselt siis, kui ma tahan. Mul peab ikka huvitav olema koguaeg. Kui ma joosta ei viitsi, siis ma ei jookse. Kui ma tahan päev otsa vedeleda, siis ma vedelen.

Ma olen lihtsalt enda liigutamisega nii ära harjunud, et ma mõnikord ei saa arugi, kui ma juba trenniriideid selga ajan ja siplema lähen. Päriselt. See nagu käib asja juurde.

Ilmselt osad lugejad tahavad mulle nüüd hakata diagnoosi panema. Noh, et minapilt jumala sassis ja alaväärsuskompleksid ja kõik selline muu fäänsi psühholoogia värk.

Asi ei ole paraku nii keeruline - ma olen jumalast edev ja endaga rahulolev inimene. Ma muidu ei paneks iial endast siia poolpaljaid pilte üles. Tõsiselt ka.
Ma lihtsalt olen aus endaga. Mu kannikad on tselluliidised ja vedelad ja need tuleks korda teha, sest see ei ole ei ilus ega ka tervislik. Ja nii ongi. Ja seda ma justkui üritangi teha.

Siinkohal mainingi ära, et ka täna sai jala tööl käidud (poes kah ja lapsel trennis vastas). 10000 sammu sain täis ja lisaks siplesin selle video järgi -


Õikurrrrrja. Valus ja ilus asi. 49 minutit ja 419 kcal kaotatud.



Enne trenni -


Ja pärast (läbimärg) -






Hetkel kõik.



Olge väherasvased!


Mann