"Miks sa ennast piinad?!"

"Issand, näljutad ennast või?"
"Söö ka ikka midagi."
"Mis pekist sa räägid?!"
"Mina küll nii ei suudaks"
"Eks näis, kaua sa niimoodi vastu pead"

... ja nii edasi.

Üha rohkem ja rohkem puutun kokku selliste inimeste ja olukordadega, kus kahtlustatakse, et ma olen peast puhta hulluks läinud.
Kõige värskem ahhetamise ja ohhetamise põhjus on loomulikult minu vegetaarlase staatus. Väidetavalt jään ma KÕIGE OLULISEMAST ilma, kui ma liha ei söö. "Ja, oot, KALA ka ei söö?! Pühajumal, latsekene. Nii ju võib nälga surra!"

Ilmselgelt ma igapäevaselt pean ennast kodus radika külge käerauastama, et ma hirmsa hooga liha õgima ei hakkaks. See on ju loomulik vajadus! :) Ma piinan ennast.
Jee right!
Pfffttnnngg!
Ma ausalt öeldes söön nüüd palju rohkem ja mitmekesisemalt, kui ma sõin kuu aega tagasi. Mu toit on värviline, maitserikas ja TERVISLIK.
Ma söön ilma ennast piiramata. Ma ei loe kaloreid, ma söön seda, mida ma tahan! Ja nii palju, et kõht täis saaks.

Nädalavahetusel käisin firmaüritusel, kus muidugi ka ikka uuriti, et ega ma jumala pärast ennast ei näljuta. Fakt on aga see, et minu taldrik oli ahjus grillitud juurviljadest, kusskussist ja värskest salatist lookas. Tõsiselt ka. Napilt mahtus taldrikule. Teised ajasid noaotsaga imeväikeseid liha ja kalatükikesi taldriku peal taga. Eino, tegelt ka!  Mina piinan ennast?

Eile tähistasin kahe kolleegiga enda juures oma sünnipäeva, lauale panin ainult taimetoitu. AINULT! Kogu menüü oli peaaegu vegan - ainult taimse päritoluga. Paar asja sisaldasid vähesel määral piima ja muna, aga muidu puhta taimevärk. Ja ei, seal ei olnud ainult kapsas ja neli porgandit.

Mul olid laual
* vege-sushi (avokaado, kurgi ja mingi imeliku heinaga?)
* tofu kuubikud (erinevate maitsetega),
* dipikastmeks tomati-basiiliku hummus,
* täisteratortillad korea porgandisalati ja tofuga.
* puuviljad
* magustoiduks see sama kihiline banaanimagustoit veganmaailm.com leitud retsepti järgi.

Keegi ei pannud tähelegi, et liha pole. Täiesti ausõna. Ja kõhud said mõnusalt täis.

Teine asi, mille kallal ikka võetakse on see, et ma ei peaks enam kaalust alla võtma, sest mul ei ole enam midagi kaotada.
Pläma! Naised ja poisid - see on pläma!
Esiteks ei ole ma oma kehamassiindeksi järgi absoluutselt mitte alakaalu lähedalgi. Mul on palju kaotada. Ja MUL ON PEKKI! Viimase kehaanalüüsi kohaselt oli mul keha rasvaprotsent 29,9 % !!!!!! 
PEKKPEKKPEKKPEKKPEKK!

Saate aru. See on pekk.

Nüüdseks on protsent ilmselt vähenenud, kuna ma näen oluliselt tahkem välja, kui siis (see oli eelmise aasta septembris äkki).
 Mu kodune kaal näitab rasvaprotsendiks 25,6 %. Seda ei saa ilmselt nii tõepähe võtta, kuna nad kipuvad vähem näitama. Ja ka see 25,6% on rohkem, kui on normaalne. Saate aru! Riiklik norm ütleb, et ma olen pekine. See ei ole minu haige saleneja mõistus, mis seda endale ette kujutab. Ma olen omast arust maru ronitav redel juba, aga reaalsusele tuleb otsa vaadata - mul on liiga palju pekki. PUNKT.

Ja muidugi see teema, et ilmselgelt sellise karmi dieedi ja trennitamisega pikalt vastu ei pea.
Siinkohal küsin, et millise karmi dieedi ja trenniga? Hellõu?

Ma söön palju, ma söön tihti, ma söön seda, mis mulle meeldib. Trenni teen ma siis, kui I feel like it!
Ma ei ole üleliia virk trennitaja. Samuti ei toitu ma ühegi kava järgi. Ma muudan kõike (toitumist, trenni, kuratvõtaks isegi juuksevärvi) täpselt siis, kui ma tahan. Mul peab ikka huvitav olema koguaeg. Kui ma joosta ei viitsi, siis ma ei jookse. Kui ma tahan päev otsa vedeleda, siis ma vedelen.

Ma olen lihtsalt enda liigutamisega nii ära harjunud, et ma mõnikord ei saa arugi, kui ma juba trenniriideid selga ajan ja siplema lähen. Päriselt. See nagu käib asja juurde.

Ilmselt osad lugejad tahavad mulle nüüd hakata diagnoosi panema. Noh, et minapilt jumala sassis ja alaväärsuskompleksid ja kõik selline muu fäänsi psühholoogia värk.

Asi ei ole paraku nii keeruline - ma olen jumalast edev ja endaga rahulolev inimene. Ma muidu ei paneks iial endast siia poolpaljaid pilte üles. Tõsiselt ka.
Ma lihtsalt olen aus endaga. Mu kannikad on tselluliidised ja vedelad ja need tuleks korda teha, sest see ei ole ei ilus ega ka tervislik. Ja nii ongi. Ja seda ma justkui üritangi teha.

Siinkohal mainingi ära, et ka täna sai jala tööl käidud (poes kah ja lapsel trennis vastas). 10000 sammu sain täis ja lisaks siplesin selle video järgi -

Õikurrrrrja. Valus ja ilus asi. 49 minutit ja 419 kcal kaotatud.

Enne trenni -

Ja pärast (läbimärg) -

Hetkel kõik.



Olge väherasvased!


Mann