Kann Pekist Priiks esimene kuu . . .

. . . ja null muutust! :)

Heh. Tegelikult on katsudes vahe olemas küll. Kann on kõvem, aga visuaalselt ei ole midagi muutunud.
Esimese postituse tegin siin - VAJUTA SELLELE LINGILE .

Kaal on endiselt sama või isegi veidi kõrgem - 68,6 kg, pikkust 173 cm.
Keskkoha ümbermõõt sõltub täpselt sellest, kui palju ma söönud või vett joonud olen - 72-74 cm.
Naba 80-82 cm.
Puus 100-102 cm

Ühesõnaga - pole mingit muutust selle kuu ajaga. Ilmselgelt ei ole ma ka väga rangelt toitumist jälginud, kuna muutsin oma harjumusi päris kõvasti. Arvan, et mu keha veel harjub uue menüüga ja on veidi segaduses. Loodetavasti reageerib keha mõne kuu pärast nii, et mauhti kaob kaks kilo :D
Parem oleks!

Nõrganärvilised ja alaealised võivad nüüd igaks juhuks mujale vaadata ja enda rahustamiseks ennast kõigutada ja viisijuppi ümiseda. Kangemad lugejad saavad nüüd visuaalse poole ise üle vaadata.

Järgnevad bikiinipildid 01.02 versus 29.02

Paha on see, et esimesed pildid tegin ma õhtul ja lambivalguses ja kuu lõpus päevavalgusega. Seepärast tundungi nahavärvi muutnud olevat :)

01.02                                                                      29.02

01.02                                                                                 29.02

01.02                                                                                   29.02

Sel nädalal ei ole jõudnud väga palju sipelda. Esmaspäeval tegin õhtul mõrvarlikku videot FitnessBlenderilt -

Tundub suht siuke meh alguses. Äkki oli asi ka sellest, et ma hakkasin just nohusse-köhasse jääma, aga poole video pealt ma panin ta pausile ja läksin akna juurde õhku ahmima. Lihtsalt hapnik sai otsa. No jube kohe. Ma mõtlesin, et ma suren lämbumise tagajärjel oma trennitoa põrandale. Hirmus oli kohe.

Kui keegi on selline kodus trennitaja, siis proovige ka seda videot. Vaadake, kuidas teile mõjub

Täna peaks mul ka trennipäev olema, aga midagi suurt ma ette ei võta, kuna olen täitsa haige. Öösel läks nina nii kinni, kurk on paistes, rääkida on valus. Praegu istun siin ja blogin, pea on paks, tatti voolab, aevastama ajab ja koguaeg peab nuuskama. Ninaalune juba punane. Oeh. 

Selline veider näen välja. Nagu mingi troll.

Aga praeguseks kõik. Lähen ja katsun selle tagumendi workout'i kasvõi ära teha, kui muud ei jaksa.
Teie olge mõnusad ja mõnitage ka natukene, et ma kuu ajaga kuhugile ei jõudnud :D

Projekt Kann Pekist Priiks jätkub ja uued pildid juba märtsi lõpus.


Ja nüüd kanni treenima.


Tsauki!


Mann

Ise oled paks! :) juba aastane!!

Juba ongi aasta täis! Uskumatu!

Aasta tagasi, 2.03.2015 kell 14:15 ilmus minu poolt esimene postitus blogis Ise oled paks! :)

Postituse pealkirjaks oli "Tervist!"

Oeh, kui rumal ja naiivne ma siis olin. Loen seda postitust - just seda osa, kus ma kirjutan, et 2,3 kg on kadunud ja peegelpilt on juba väga muutunud.

Haaah! Mai ääss!

Ilmselgelt enesetunne oli ülikõva tol hetkel, kuna need olid mu esimesed teadlikult kaotatud kilod nagu TERVE ELU JOOKSUL :)
Mäletan, et ma olin enda üle kohutavalt uhke enda üle ja tundsin ennast juba palju ilusamana. Heh :)
Mis sellest enesekindlusest nüüdseks saanud on? Pistis plehku teine :)

Selline ma olin - 78 kilo naise ilu. 20.03.2015

Aasta hiljem olen ma selline - 

28.veebruar 2016. 68 kg naise ilu

See on see koht, kus ma tänan aastatagust Mariliisi, et ta sellise teekonna ette võttis.

 "Tänks Sulle, sa oled päris korras tädi! ;)"

Nii, enda kiitmised said läbi.

Nüüd kiidan lugejaid ka. 

Aitäh Teile kõigile, kes Te mu blogisse oma tee olete leidnud!

Eriti suured tänud neile, kes on ka kommentaarides sõna võtnud. Te tekitate tunde, et ma loen midagi (I matter). See on päris hea tunne. Selline soe. Nagu siis, kui sa peo alustuseks ühe kiire hot shoti sisse kallad - selline soe. 

Lisaks sellele, et ma olen palju tahkem ja kergem, olen ma ka PALJU targem. Uskumatu, kui palju uusi asju ma selle aastaga olen õppinud. Vahel loen neid alustajaid Facebookis ja blogides ja muigan nostalgiliselt (sest nii on võimalik muiata).  Ise olin ka kunagi selline noor talleke, kõik soovitused olid NII HEAD. Kõik treeningud olid "üllatavalt lihtsad" (sest ma tegin neid valesti) ja muidugi mu lemmik - "appi, ma sõin täna magusat" paanika. :) Heh. More like "appi, ma pole täna midagi magusat söönud". 

Nunnud on need alustajad. Laske edasi! I believe the children are our future jne jne.

Juubelipostitusest praegu kõik. Teen päeva jooksul ka oma esimese Kann Pekist Priiks vahepostituse. Tegin pildid ka ära ja puha. Pole veel võrrelnud küll. Äkki olen nüüd koledam? 

Elame näeme.

Ahjaa, mingit sünnipäevaloosis siit tulemas ei ole. Paraku ei armasta peale mu omaste keegi mind nii palju, et mulle tasuta staffi saata. Seega, palun kinkige endale ise midagi minu blogi sünnipäeva puhul. Kasvõi üks väike tagumikutrenn või high-five iseendale. 

Praeguseks kõik.

Tsauks!

Mann