Täitsa sooda!

AKTSIIaktsiisAKTSIISaktsiisAKTSIISaktsiisAKTSIISaktsiisAKTSIISaktsiisAKTSIISaktsiisAKTSIIS

Tere!

Pole ammu siia jõudnud. Ei oskagi kirjutada enam. Võiks arvata, et nii pika ajaga jõuab ilgelt palju ideid koguda ja värki. Meeeh!
Praegusel sekundil on mul isegi raskusi omaenda vanuse meenutamisega. Hmmm. Ma sündisin 1988. Sõrmed appi. Varbad ka. Ma olen viimast kuud 27!

Nädalast nii palju, et olen sel nädalal tööd teinud. Tundub nagu ma olekski AINULT tööd teinud. Mul on küll telefonitäis pilte, mis räägib teist juttu, aga kuidas ma küll selle kõige jaoks aega leidsin?! Müstika.

Esmaspäeval alustasin oma töönädalaga ja homme (esmaspäeval) lõpetan oma vahetuse.

Joogat ma sel nädalal harrastada ei ole jõudnud. Jooga nõuab natukene rohkem aega ja keskendumist, kui ma endale sel nädalal oleksin lubada saanud.

Olen kiiret jõutrenni teinud ülepäeviti.
Reedel proovisin uut nn kava, mille ma internetist leidsin ja 20-minutit siplemist kaotas 240 kcal. Mõnsa oli küll pärast.

Ega rohkem mul nädalast meeles ei olegi.
Vaatan oma nädala jooksul tehtud pilte ja katsun meenutada, mida ma siis teinud olen.

Töötanud, söönud ja joonud. Rohkem nagu ei meenugi.

Ilmselgelt ei ole siit tulemas ka ühtegi sisutihedat postitust. Kaalunud ma ennast pole. Tunne on PAKS. Ei kaalu ka ilmselgelt lähiajal ennast, kuna ei taha ennast veel PAKSEMANA tunda.
Heh.

Uuel nädalal katsun ikka joogaga taas sinapeale saada. Lisaks on lume alt välja sulanud ka asfalt, mistõttu võib isegi jooksmise vaikselt plaani võtta.
Hetkel on küll tunne, et ma ilmselt ei jõua ennast üldse liigutada, kuid lootus sureb viimasena.

Hetkel istun oma trenni/arvutitoas ja blogin. Taustaks käib playlist nimega "90s Pop Music Playlist - Very Nostalgic and perfect for parties!" Deeem, see N-Sync oli ikka üks hea bänd :D

Kuulan üheksakümnendaid

"Ok, anna nüüd telefon tagasi!"

Kuna mul asjalikku juttu ei jätku, siis säh! - siin on veel veidi random möla.

Möla 1.
Ma vist ei ole ikka blondiks loodud. Suht hädas olen oma värviga. Ei sobi kuidagi. Iga hommik on peegelpilti nähes ilge pettumus. Peletis, mis peletis.
Homme õhtal värvin natukene tumedamaks.

Möla 2.
Ma ei tea, mis mu trennimisest ja dieeditamisest ja blogimisest saab. Sel nädalal ei saanud küll millegagi korralikult tegeleda. Eks ma lohutan end sellega, et ega iga nädal aktsiisitõusu pole. (Ei ole ju?!) Küll ma millalgi juba nii osav olen, et ka tööpäeva õhtuti suudan oma elu elada. Pöidlad pihus ;)

Ega mul rohkem ei olegi hetkel midagi kirjutada. Pea tühi. Töömõtted trügivad sisse. Peaks veini jooma.

Vaadake siis "väga peeneid" toidupilte ja lihtsalt minu perekonda. Noh, sest me oleme jube lahedad.

Meie pere uus lemmik (või noh, minu)

Hommikusöök

Lõuna

Jah, see on vein

Gurmeevärk

Hetkel kõik. Katsun mingi hetk ennast kokku võtta ja veidi asjalikku juttu ka kirjutada. Millest teile lugeda meeldib? Minust muidugi! Aga millest täpsemalt?

Oeh.


Mann

Olukorrast siinpool

Neljapäeval käisin siis kontoris ülemusega juttu puhumas. Kui ma täiesti ausalt ütlen, siis läksin kontorisse kindla veendumusega, et ma esitan lahkumisavalduse. Töö on raske, kurnav ja ei sobi mulle.
Vestlesin ülemusega ära ning hiljem istusime maha ka kolleegidega.
Tulemuseks on see, et ma jään hetkel veel logistika peale. Sain natukene paremad tingimused ja kolleegid on igati nõus ja valmis mind aitama ja toetama. Mul on tõsiselt armsad kolleegid.

Olen endiselt natukene kõhklev, aga samas suurem palk ja nädal järjest vaba on mõnusad kompvekid. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis tundub rumal neist loobuda.
Mulle kinnitati ka, et antud töö ongi raske ja nii kiiresti ma seda nii käppa ei saagi. Vast suudan esmaspäeval nö puhtalt lehelt alustada, ilma eelarvamusteta. Võtan ühe päeva korraga.

Tööjutust siis nii palju.

Eile käisin sõbranna juures Viljandis. Tal on pisikene aastane laps ja läksime tema lõunaune ajal käruga jalutama. Mina otukene muidugi ei pannud ilmale vastavaid riideid selga ja poole tunniga hakkas mul väljas NIIIIIII külm, et ma mõtlesin, et ma suren ära. Kuna olime kodust veel kaugel, siis sooja pääseda polnud võimalik. Olukorra lahendasin sellega, et hakkasin sörkima. Sõbranna jalutas kõrval ja mina sörkisin. Vahel jooksin ette ära ja siis tegin sõbranna ümber tiire :)

Teate, ma pole sel aastal ju jooksma jõudnudki. See oli mu selle aasta esimene jooks. Jalas madala kontsaga saapad ja seljas nn "linnariided".
Needsamad -

Ma arvan, et möödujatel oli mind täitsa naljakas vaadata, aga minul hakkas nii soe. Oih, kui mõnsa oli.
Jooksin kokku vast 2-3 kilomeetrit ja suhteliselt aeglases tempos, aga tunne oli pärast väga hea. Tuli meelde, miks ma üldse kunagi jooksma hakkasin.

Üldiselt olen sel nädalal trenni mõttes täitsa tubli olnud.
Esmaspäeval ja teisipäeval oli õetütar siin. Proovisin erinevaid netist otsitud harjutusi, mida saab koos lapsega teha. Tegin kükke ja kõhulihastele harjutusi. Õelaps käis ringi - "tädi kükki" :) sõin 1800 kcal.
Teisipäeval tegin paastupäeva - 500 kcal (õhtul patustasin glöggiga)
Kolmapäeval tegin tund aega joogat. Naha võttis märjaks küll.
Neljapäeval tahtsin teha paastupäeva, aga kuna oli stressirohke päev, siis jätsin ära. Trenni ei teinud. Küll aga kõndisin üle 7 kilomeetri (tööle-tagasi, poodi, lapsega suusatama)
Reedel läksin sõbranna juurde, jalutasin 3 km, sörkisin 3 km.
Laupäeval tegin 15 minutit HIIT tüüpi trenni.

Reedel ja laupäeval on toitumine olnud aga RÄIGE! Kuna sõbranna lapsel oli sünnipäev, siis oli valikus igasugu head kraami. Sõin asju, mida ma muidu ÜLDSE ei söö - torti, saiakesi, viineripirukat, makarone, valgehallitusjuustu, Oeh!
Täna kodus kaalule astudes olin kilo raskem, kui minnes :)

Piiduuuuuu!

Päris normaalne ei ole

Sõbranna meelest hakkan ma otsast oma naiselikkust kaotama ja tema meelest see ei ole okey. Eks ma olen ise ka mõelnud, et äkki see kaalu taga ajamine tuleks sinnapaika jätta ja töötada selle kallal, et lihtsalt keha üldist olukorda tasapisi parandama hakata.
Ülakehaga võib juba rahule jääda, aga tagumik ja kintsud on ikka inetud veel. Oi-oi-oi, kui inetud. Bikiinides olen ikka ebakindel.

Eks minu alkoholilembus ja magusaarmastus on asja keerulisemaks ka teinud. Ärge saage valesti aru - ma ei söö ainult magusat ja ei joo ainult alkoholi. Ma lihtsalt ei ole neist loobunud ja stressirohkel ajal võtan nii üht kui teist. Samas, toitumist olen ikka kardinaalselt muutnud, kui võrrelda aasta taguse ajaga.

Ühesõnaga, ma vist loobun oma kaaluga seotud eesmärgist, kuid oma keha kavatsen korda saada ikka. Kui sellega kaasneb kaalukaotus, siis seda parem.

Punkt 1.
Kavatsen vaikselt oma jooksutrennidega pihta hakata. On ju plaan Tartu Jooksumaratonil 23 kilomeetrit läbida.
Punkt 2.
Samuti süvenen joogasse rohkem.
Punkt 3.
Lisaks olen kaalunud tasulisse trenni minemist. Aga siinkohal ei mõtle ma rühmatrenne ja jõusaali, vaid midagi sellist nagu tantsutrenn vms teistsugust. Kui ma endale sobiva leian, siis annan kindlasti ka teile teada. P.S. soovitada võib ka ;)

Muide, ma ükspäev filmisin ennast seda 7-minuti workouti tegemas. Mõtlesin, et panen blogisse üles, aga nüüd põen ilgelt. Eks osad hatjutused tahavad veel silumist ja ma hoian oma keha vahel valesti jne jne. Seega peate veel ootama, kuni ma vähe osavam olen. Pole vaja mind käkerdamas näha, eks? :)
Tegin endast täna trenni ajal pilti. Üritasin vähemalt -

:D :D Tegin parajasti kõhulihastele trenni. Raske on endast samal ajal pilti teha :D Naljakas kukkus välja. Võtke heaks.

Nüüd veel natukene pilte sellest nädalast -

Praeguseks kõik.

Tsauks!



Mann

Kõigi maade stressisööjad, ühinege!

Väljas läheb varakult pimedaks, ilm on külm, kõndida on raske (käin ju jala tööle) ja lumesadu ajab ripsmetuši laiali.
Lisaks on tööl raske :(
Ja kui ma ütlen raske, siis ma mõtlen ka, et "RASKE". Alates oktoobrist olen uues ametis ja töötan graafiku alusel E-P 7-19. 7 päeva järjest tööl, 7 päeva vaba.
 Ma olen vaiskelt hakanud oma uut tööd vihkama. Kõik on vastik. Igal hommikul on raske voodist välja saada. Peas ketrab tuhandeid mõtteid ja ideid, kuidas ja, miks tööle mitte minna. Oeh :(
Eile oli meeletult kurnav päev, kontorist sain tulema 18:53. Panin kõrvaklapid pähe, et muusikaga vähe närvi rahustada ja hakkasin kiirel sammul läbi lume koju sumpama. Koormaks kaasas suur õlakott koos läpakaga, et saaks vajadusel kodus ka ikka tööd teha. Jei!

Olin nii läbi, et kui lõpuks suure tänava äärest eemale inimtühja kohta jõudsin, siis hakkasin lahinal nutma. Keset tänavat. Pimedas. Miinuskraadidega. Hea tunne oli.
Napilt sain aga nutuhoo üles, kui telefon helises - töömured taaskord. Lõpetasin kõne. Hakkasin uuesti nutma. Telefon heliseb. Töökõne. KURAT VÕTAKS! Nutmiseks ei leia ka aega?!
Vihastasin. Hakkasin uuesti nutma. Ja telefon helises!!!!

Saate imselt juba üldise pildi kätte - mul on stress.

(Ka praegu peaksin ma muide tööd tegema, kuid tegin väikese paiusi, et ennast tühjaks kirjutada).

Olen alati olnud üks nendest inimestest, kes stressiga rohkem süüa tahavad. Ma ainult sööks. Ma kardan, et kui tööjuures niimoodi jätkub, siis olen oma sünnipäevaks ideaalkaalu asemel 49,3 kilo raskem..


Teine variant on söömine üldse maha jätta ja jooma hakata. Hmmm. Pole paha idee.

Oeh, oeh ja oeh.

Tavaliselt suudan ma ka nukrates olukordades midagi head näha, kuid hetkel on pimedus. Lootuskiirt ei paista. Kergemaks töö ei lähe (see on fakt). Ma ehk harjun sellega mingiks ajaks, kuid kõigel on piir. Ma ei taha sellise asjaga harjuda.

Hetkel olen omadega täiesti ummikus. Trenni jaoks väga aega ei jätku, nälg võtab silmanägemise ja perse muudkui pakseneb. See lisab omakorda stressi juurde.

Loen ja kuulan neid inimesi, kes stressiga kaalust alla võtavad, kuna söögiisu absoluutselt pole.
Teate - sõitke te ka õige seenele! Olge tänulikud, et stressist midagigi head sünnib. Ma stressan, nutan ja paksenen! Kuratvõtaks!

Guugeldan siin stressisöömist ja leian igasugu huvitavat lugemist. Ehk uuel nädalal, kui minu töögraafik vabad päevad annab, jõuan neid sirvida.

Kas stressisöömise vastu on mingit head nippi? Kas keegi on suutnud oma stressikäitumist muuta. Hakata hoopis salenema?

Ootan teie arvamusi ja kommentaare ja otseloomulikult ka lohutavaid õlapatsutusi.

Hethel siinkohal lõpetan ja asun taas tööle. Oih. Enne pean koeraga ka väljas ära käima. Neetud.


P.S. kellel on head tööd pakkuda, siis nüüd oleks sobiv hetk sellest rääkida.
P.P.S. neid töid, kus ma end alasti pean võtma, pole mõtet pakkuda.
P.P.P.S. s*tta kah! Pakkuge neid ka.

Peni tuli ka lohutama

Nuux,

Mann