Lisaks on tööl raske :(
Ja kui ma ütlen raske, siis ma mõtlen ka, et "RASKE". Alates oktoobrist olen uues ametis ja töötan graafiku alusel E-P 7-19. 7 päeva järjest tööl, 7 päeva vaba.
Ma olen vaiskelt hakanud oma uut tööd vihkama. Kõik on vastik. Igal hommikul on raske voodist välja saada. Peas ketrab tuhandeid mõtteid ja ideid, kuidas ja, miks tööle mitte minna. Oeh :(
Eile oli meeletult kurnav päev, kontorist sain tulema 18:53. Panin kõrvaklapid pähe, et muusikaga vähe närvi rahustada ja hakkasin kiirel sammul läbi lume koju sumpama. Koormaks kaasas suur õlakott koos läpakaga, et saaks vajadusel kodus ka ikka tööd teha. Jei!
Olin nii läbi, et kui lõpuks suure tänava äärest eemale inimtühja kohta jõudsin, siis hakkasin lahinal nutma. Keset tänavat. Pimedas. Miinuskraadidega. Hea tunne oli.
Napilt sain aga nutuhoo üles, kui telefon helises - töömured taaskord. Lõpetasin kõne. Hakkasin uuesti nutma. Telefon heliseb. Töökõne. KURAT VÕTAKS! Nutmiseks ei leia ka aega?!
Vihastasin. Hakkasin uuesti nutma. Ja telefon helises!!!!
Saate imselt juba üldise pildi kätte - mul on stress.
(Ka praegu peaksin ma muide tööd tegema, kuid tegin väikese paiusi, et ennast tühjaks kirjutada).
Olen alati olnud üks nendest inimestest, kes stressiga rohkem süüa tahavad. Ma ainult sööks. Ma kardan, et kui tööjuures niimoodi jätkub, siis olen oma sünnipäevaks ideaalkaalu asemel 49,3 kilo raskem..
Teine variant on söömine üldse maha jätta ja jooma hakata. Hmmm. Pole paha idee.
Oeh, oeh ja oeh.
Tavaliselt suudan ma ka nukrates olukordades midagi head näha, kuid hetkel on pimedus. Lootuskiirt ei paista. Kergemaks töö ei lähe (see on fakt). Ma ehk harjun sellega mingiks ajaks, kuid kõigel on piir. Ma ei taha sellise asjaga harjuda.
Hetkel olen omadega täiesti ummikus. Trenni jaoks väga aega ei jätku, nälg võtab silmanägemise ja perse muudkui pakseneb. See lisab omakorda stressi juurde.
Loen ja kuulan neid inimesi, kes stressiga kaalust alla võtavad, kuna söögiisu absoluutselt pole.
Teate - sõitke te ka õige seenele! Olge tänulikud, et stressist midagigi head sünnib. Ma stressan, nutan ja paksenen! Kuratvõtaks!
Guugeldan siin stressisöömist ja leian igasugu huvitavat lugemist. Ehk uuel nädalal, kui minu töögraafik vabad päevad annab, jõuan neid sirvida.
Kas stressisöömise vastu on mingit head nippi? Kas keegi on suutnud oma stressikäitumist muuta. Hakata hoopis salenema?
Ootan teie arvamusi ja kommentaare ja otseloomulikult ka lohutavaid õlapatsutusi.
Hethel siinkohal lõpetan ja asun taas tööle. Oih. Enne pean koeraga ka väljas ära käima. Neetud.
P.S. kellel on head tööd pakkuda, siis nüüd oleks sobiv hetk sellest rääkida.
P.P.S. neid töid, kus ma end alasti pean võtma, pole mõtet pakkuda.
P.P.P.S. s*tta kah! Pakkuge neid ka.
![]() |
Peni tuli ka lohutama |
Nuux,
Mann
Mina ka stressisöödik+niisama õgard. Praegu endal stressi pole enam kuid mõned soovitused: joo vett, peksa patja rusikatega, maga, mine vedele sooja vee all. Mul aitas nätsu närimine ka, suu käib ja petad iseend ära. :D
VastaKustutaPai-pai!
Magamise peab küll käsile võtma. Täna öösel tuli ka kell 3 paar kõnet. Uuel nädalal katsun tasa teha kõik kaotatud unetunnid. Aitäh sulle :)
KustutaJa sauna või vanni tahaks ka. Sooja. :)
Mis tööd sa üldse teed, et nii hull?
VastaKustutaUus töö on logistika. Kütuse veoringid jm sellega seonduv.
KustutaOioi, loodetavasti leiad peagi uue töö. Töökoht ei tohiks selliseid emotsioone pakkuda, pea vastu ja pöidlad pihku, et saad normaalse koha vastu välja vahetada!
VastaKustutaStressisöödik olen aga minagi ja sööks siis häid kasulikke asju...mkm, ainus, mis aitab on magus magus ja veel rohkem magusat no ja hunnikus muud toitu. Seega ühinen.
Olen ise ka mõelnud, et töö ei tohiks selline olla, mis nutma ajab. Siis on midagi ikka nihu.
KustutaJa ma tahaks ka magusat või selliseid kreemiseid asju. Kreemikooki. Nnnrrgghh. Ila voolab :)
Joo end purju, äkki natu hakkab kergem? Ok see tobe soovitus, kuid vahel aitab.
VastaKustutaEi oska midagi soovitada, see olukord ikka hull veits. Kahju on, et nii suur stress ja see on suur.
Oskan vaid kalli kalli öelda ja äkki no läheb üle. Kohe kui vabad päevad lülita end täiega välja ja tee aind seda mida tahad. Kui tahad söö aga no püüa halbadest valikutest parimad teha, kuidagi?
Üritan jah. Just seda halbadest valikutest parima tegemist. Ma lihtsalt ei osta päris rämpsu koju. Söön rohkem, aga mitte kehvemalt :)
KustutaAitäh sulle.
Nagu minu kirjutatud tekst:) Hakka võtma B- ja D vitamiine, teevad olemise paremaks.
VastaKustutaMa alustasin D-vitamiiniga. See pidi ka stressi puhul veidi aitama. Aitäh!
KustutaOoojaa mina olen ka stressisööja, kõik maailma magus rändab mu kõhtu ja lisaks kaotan võime magama jääda. Ketran lolle töömõtteid jakkk. Mul sõbranna võttis stressiga 25 kilo alla :@ hapud viinamarjad aga tulemus polnud ilus siuke kaks konti pole ka ilus ja selgroog turritab välja....
VastaKustutaSulle soovitan pokaal head vrini, hra muusika/raamat ja mine vanni ning mõnule. Või siis tee siuke korralik trenn, kus kogu viha paned higisse. Garanteeritud hea enrsetunne pärast
Sorry keele pärast, telefon nohh
KustutaPlaanin veini kõrvale oma cv-d uuendama hakata ja tööture aktiivsemalt siseneda. Maandab ka stressi. Lisaks kavatsen saunatama minna. Vaba nädal hakkas - võtan maksimumi.
KustutaTean mida tunnen, ise samas augus ja motivatsiooni on väga raske leida kuidagi. Kosusin aasta lõpuga päris palju ja no kohe kuidagi ei saa neid kilosid liikuma :( Jälgin oma toitumist ja püüan trennis käia, aga RASKE ju on :S Mina ei tea kuidas teised suudavad!
VastaKustutaTegelt tahtsin su koerakese kohta uurida - kas tema sunnib sind ka rohkem liigutama nt. õues käima? Koerad peaksid ju mingil määral stressi ka leevendama. Ise tunnen kuidas minu elust on väga üks tore koerake puudu.
Stressi leevendab ta ikka mõniga. Ta on nii soe ja siiras. Rõõmustab iga kord, kui tema poole vaatan. Saba kohe käib :) lisaks käib ta mi voodi kõrval õhtul, kui ma uinun ja hommikul kui ma ärkan. Tahab tavaliselt kalli ja pai. Aga liikumisele suurt kaasa ei aita :) :) tal ju vaja nuusutada ja märgistada iga meetri tagant. Lisaks on mini koer suht linnastunud ja nt 4 kilomeetrit on tema jaoks liig. Väsid nii ära, et hakkab komistama. Peab ta sülle võtma. Aga stressi vastu aitab väga ;)
KustutaLogistika on põnev :) aga vabal ajal töökõnesid vastu võtta päris ok ei ole..eriti öösel. Nii sa kaua ei jaksa, ehk annab ülemusega rääkida? Olen ennast nii aastaga tühjaks töötanud, pärast läheb tükk aega et end kokku lappida. Lõpuks hakkavad tulemused tööl ka langema, kuna inimlikel võimetel on piirid :)
VastaKustutaEks ma olen ülemusega rääkinud, aga mis temagi teha saab. Töö on selline. Lepi või mine minema. A raha ju vaja. Eks näis, kuidas see laheneb.
Kustuta