Neljapäeval käisin siis kontoris ülemusega juttu puhumas. Kui ma täiesti ausalt ütlen, siis läksin kontorisse kindla veendumusega, et ma esitan lahkumisavalduse. Töö on raske, kurnav ja ei sobi mulle.
Vestlesin ülemusega ära ning hiljem istusime maha ka kolleegidega.
Tulemuseks on see, et ma jään hetkel veel logistika peale. Sain natukene paremad tingimused ja kolleegid on igati nõus ja valmis mind aitama ja toetama. Mul on tõsiselt armsad kolleegid.
Olen endiselt natukene kõhklev, aga samas suurem palk ja nädal järjest vaba on mõnusad kompvekid. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis tundub rumal neist loobuda.
Mulle kinnitati ka, et antud töö ongi raske ja nii kiiresti ma seda nii käppa ei saagi. Vast suudan esmaspäeval nö puhtalt lehelt alustada, ilma eelarvamusteta. Võtan ühe päeva korraga.
Tööjutust siis nii palju.
Eile käisin sõbranna juures Viljandis. Tal on pisikene aastane laps ja läksime tema lõunaune ajal käruga jalutama. Mina otukene muidugi ei pannud ilmale vastavaid riideid selga ja poole tunniga hakkas mul väljas NIIIIIII külm, et ma mõtlesin, et ma suren ära. Kuna olime kodust veel kaugel, siis sooja pääseda polnud võimalik. Olukorra lahendasin sellega, et hakkasin sörkima. Sõbranna jalutas kõrval ja mina sörkisin. Vahel jooksin ette ära ja siis tegin sõbranna ümber tiire :)
Teate, ma pole sel aastal ju jooksma jõudnudki. See oli mu selle aasta esimene jooks. Jalas madala kontsaga saapad ja seljas nn "linnariided".
Needsamad -
Ma arvan, et möödujatel oli mind täitsa naljakas vaadata, aga minul hakkas nii soe. Oih, kui mõnsa oli.
Jooksin kokku vast 2-3 kilomeetrit ja suhteliselt aeglases tempos, aga tunne oli pärast väga hea. Tuli meelde, miks ma üldse kunagi jooksma hakkasin.
Üldiselt olen sel nädalal trenni mõttes täitsa tubli olnud.
Esmaspäeval ja teisipäeval oli õetütar siin. Proovisin erinevaid netist otsitud harjutusi, mida saab koos lapsega teha. Tegin kükke ja kõhulihastele harjutusi. Õelaps käis ringi - "tädi kükki" :) sõin 1800 kcal.
Teisipäeval tegin paastupäeva - 500 kcal (õhtul patustasin glöggiga)
Kolmapäeval tegin tund aega joogat. Naha võttis märjaks küll.
Neljapäeval tahtsin teha paastupäeva, aga kuna oli stressirohke päev, siis jätsin ära. Trenni ei teinud. Küll aga kõndisin üle 7 kilomeetri (tööle-tagasi, poodi, lapsega suusatama)
Reedel läksin sõbranna juurde, jalutasin 3 km, sörkisin 3 km.
Laupäeval tegin 15 minutit HIIT tüüpi trenni.
Reedel ja laupäeval on toitumine olnud aga RÄIGE! Kuna sõbranna lapsel oli sünnipäev, siis oli valikus igasugu head kraami. Sõin asju, mida ma muidu ÜLDSE ei söö - torti, saiakesi, viineripirukat, makarone, valgehallitusjuustu, Oeh!
Täna kodus kaalule astudes olin kilo raskem, kui minnes :)
![]() |
Piiduuuuuu! |
![]() |
Päris normaalne ei ole |
Sõbranna meelest hakkan ma otsast oma naiselikkust kaotama ja tema meelest see ei ole okey. Eks ma olen ise ka mõelnud, et äkki see kaalu taga ajamine tuleks sinnapaika jätta ja töötada selle kallal, et lihtsalt keha üldist olukorda tasapisi parandama hakata.
Ülakehaga võib juba rahule jääda, aga tagumik ja kintsud on ikka inetud veel. Oi-oi-oi, kui inetud. Bikiinides olen ikka ebakindel.
Eks minu alkoholilembus ja magusaarmastus on asja keerulisemaks ka teinud. Ärge saage valesti aru - ma ei söö ainult magusat ja ei joo ainult alkoholi. Ma lihtsalt ei ole neist loobunud ja stressirohkel ajal võtan nii üht kui teist. Samas, toitumist olen ikka kardinaalselt muutnud, kui võrrelda aasta taguse ajaga.
Ühesõnaga, ma vist loobun oma kaaluga seotud eesmärgist, kuid oma keha kavatsen korda saada ikka. Kui sellega kaasneb kaalukaotus, siis seda parem.
Punkt 1.
Kavatsen vaikselt oma jooksutrennidega pihta hakata. On ju plaan Tartu Jooksumaratonil 23 kilomeetrit läbida.
Punkt 2.
Samuti süvenen joogasse rohkem.
Punkt 3.
Lisaks olen kaalunud tasulisse trenni minemist. Aga siinkohal ei mõtle ma rühmatrenne ja jõusaali, vaid midagi sellist nagu tantsutrenn vms teistsugust. Kui ma endale sobiva leian, siis annan kindlasti ka teile teada. P.S. soovitada võib ka ;)
Muide, ma ükspäev filmisin ennast seda 7-minuti workouti tegemas. Mõtlesin, et panen blogisse üles, aga nüüd põen ilgelt. Eks osad hatjutused tahavad veel silumist ja ma hoian oma keha vahel valesti jne jne. Seega peate veel ootama, kuni ma vähe osavam olen. Pole vaja mind käkerdamas näha, eks? :)
Tegin endast täna trenni ajal pilti. Üritasin vähemalt -
Nüüd veel natukene pilte sellest nädalast -
Praeguseks kõik.
Tsauks!
Mann
ma ka mötlesin, et peaks jooksmisega uuesti peale hakkama, pole neid krõbedaid külmakraade enam... Ja varsti kindlasti sula, siis kõik maa ja ilm vett täis :D
VastaKustutaOh, õige jah. Kogu see kupatus peab ära ka sulama :) ega nalja pole, tuleb pihta hakata jälle. Muidu mai kuus olen surnd oma 23 kilomeetriga :P
KustutaKas sa oled täiesti uues firmas tööl? Või sama firma, aga lihtsalt uus ametikoht.
VastaKustutaSama firma, lihtsalt uus ametikoht.
KustutaKas sa kaloreid ka jälgid siiani ja kui palju sa päevas kaloreid tarbisid kui sul see kõige suurem alla võtmise aeg oli?
VastaKustutaKaloreid jälgin siiamaani. Nüüd olengi suure stressi tõttu paastupäevad ära jätnud ja igapäevaselt proovinud ikka vähem süüa. Kui ma alustasin kaalulangetusega, siis sõin 1800 kcal päevas. Nüüd söön 1700 kcal. Kui on suurem trennipäev, siis söön 100-200 kcal rohkem.
Kustuta