Elust ja olust - palju pilte

Nii palju oleks muljetada, aga ei jõua kõike jooksvalt kirja panna. Siis tekib selline olukord, et ei tule enam seda kirjutamistuhinat peale ja äkitselt - poof! - ongi kaks kuud möödas ja sa ei mäletagi enam, mida sa kirjutada tahtsid :)

Heh. Mul on ilmselgelt mingi probleem.

Katsun siis kusagilt pihta hakata ja natukene oma elust ja olust kirja panna. Selline tunne, nagu poleks kuid juba bloginud, kuigi tegelikkuses on vist ainult nädalake viimasest postitusest möödas.

Iiiiiiiigatahes . . .

Esmaspäevast olin jälle trennilainel ja startisin Kayla kava kuuenda nädalaga. Regiina juba hoiatas ette, et nüüd läheb jõhkraks, pangu ma oma tagumik valmis. Ta ei valetanud. Tagumik mäletab siiani selle nädala õudusi.

Võtan lühidalt oma teguderohke nädala kokku -

Esmaspäeval:

• Pidi olema ühistrenn lugejatega, kuid kedagi ei tulnud, seega jooksin soojenduseks 5,88 km ajaga 38:39, tempo 6:35 min/km, pulss 147 bpm
• Kayla kava käed ja kõht ajagab 32:33, pulss 118 bpm

Tahtsin graatsiliselt hüpata, aga näe, mis välja tuli

Oeh, need kõhulihased

Teisipäeval:

• Käisime Printsessiga Cinamonis beebikinos ja õhtul jalutamas. Trenni ei teinud.

Kolmapäeval:

• Jooksin 4,46 km ajaga 30:46, tempo 6:53 min/km, pulss 145 bpm
• Kayla kava kõht ja kardio ajaga 30:42, pulss 123 bpm

Neljapäeval:

• Sõitsime perega Lätti, ööbisime kaks ööd Riias. Peatusime neljatärnihotellis Rixwell Elefant. Hotelliga jäime igati rahule. Toas oli kolm üheinimesevoodit ja lisaks siis beebivoodi. Tuba oli väga maitsekalt sisustatud, seinal oli lameekraaniga televiisor, toas levis võrdlemisi kiire wifi.

  

  Sain kah punasele vaibale 

  
  
  
  
  

  

  Poja valis oma voodi välja

  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  Hotell asus kesklinnast ja vanalinnast võrdlemisi kaugel. Kui ma hotelli broneerisin, siis tundus mulle, et sinna on ainult natukene vaja jalutada. Tegelikkuses oli linna saamiseks vaja kõndida üle kolme ülipika silla. Esimesel sillal oli kõnnitee täpselt sama lai, kui meie käru rattad. Väikene vääratus ja me oleks Printsessiga autoteele kukkunud. Päris pingeline oli see sillaületus. 
  

Järgmisel päeval läksime autoga linna ja jalutasime kesklinnas 4 tunnikest ringi. Riia vanalinn on hingematvalt ilus ja ma oleks suurima rõõmuga seal veel tunde ringi vaadanud, aga minu suureks üllatuseks selgus, et mõlemad mu mehed (poeg ja abikaasa) ei jaksa väga palju kõndida. 

Noh, minu kaitseks nii palju, et me ei kõndinud neli tundi järjest. Me ikka lõunatasime ka ja šoppasime/seisime poeriiulite vahel rumala näoga. Ausõna, ma mõtlesin, et ma saadan oma poisid kohe kusagile treeninglaagrisse. Kurjam küll! :D 

Lihtsalt venisid mul seljataga. Mees veel kirus, et pidi ta endast noorema naise võtma :D :D 

Laps muidugi ähvardas kohe ja sealsamas maha surra. Lisaks ähvardasid ta jalad lihtsalt küljest kukkuda. Lõpuks poeg lihtsalt rääkis oma jalgadega: "ärge valutage, kõnnime, lihtsalt kõnnime veel ja veel ja veel..." :D

Toomkirik

per se

Praegu tundub jah naljakas, aga kujutage ette, et te tahate vinge arhitektuuriga tutvuda ja mingid lihtsalt kiunuvad sul kõrval. Oeh. Ma ei jõudnud isegi šoppama, kuna mehed olid juba veidi näost ära ja ma ei tahtnud ka nende reisi ära rikkuda. 

Minul oli aga jaksu küll ja veel ning tagasi hotelli jõudes otsustasin üles otsida hotelli jõusaali. 

Olin kenasti trenniriided kaasa pakkinud, lisaks ostsin Olimpia kaubanduskeskuse SportsDirectist endale 5,50 eest uue trennipluusi. Tosse muidugi kaasa ei võtnud, kuid õnneks olid mul mu kõndimise tennised kaasas. 

Jõusaal oli pisike, kuid täiesti piisav minu Kayla kava jaoks.

Reedel:

• Soojenduseks 10 minutit jooksu hotelli jõusaalis lindil, siis Kayla kava jalad ja kardio, lõdvestuseks 10 minutit velotrenažööril. Oeh, seekordne Kayla oli jõhker. Ma üks hetk lihtsalt istusin jõusaali põrandale maha ja katsusin oma hingamise normi saada. Reaalselt tekkis korra paanika, et ma lämbun lihtsalt ära. Õnneks oli jõusaalis ka veeaparaat olemas, kust ma siis endale turgutuseks vett võtsin. Mul on muide tänase päevani tagumik nii hell, et igas poosis istuda ei tahagi. Need jalapäevad Kayla kavas on mu surm. Aga pepu hakkab nende tagajärjel ka vaikselt vormi võtma. 

Reedel käisime veel kohalikus kaubanduskeskuses šoppamas ja poisid muidugi olid jumalast laibad juba. Ma lubasin koju jõudes kohe Aliexpressist neile mõlemale aktiivsusmonitorid osta, et saaks nende päevast aktiivsust monitoorida. No, ei ole normaalne, et nad nii siva ära väsivad. Pean sellega nüüd tegelema hakkama :) Liigume rohkem!

Laupäeva õhtul tulime juba Eestisse tagasi, kuna abikaasa pidi täna tööle minema. 

Printsess muide pidas end terve reisi aja väga hästi üleval. Ei mingit jorinat, ei mingit üleväsimust.  

Magas kenasti hotellitoas oma voodis, sõi, jõi jooksu pealt kõike, mida anti ja oli rõõmus ja rõõsa.

Riias õppisin ma kuidagi ootamatult oma keha rohkem armastama. Ma tundusin endale isegi täitsa vormis juba. Kandsin julgelt lühikest seelikut või lühikesi pükse. Ei lasnud end oma venitusarmilistest kintsudest üldse häirida. Las lopendavad siis, ma ise vähemalt tean, et selle naha all on jumala vonksud jalad. 

Lätti võtsime kaasa kingituseks saadud jooksukäru, kuna jalutuskäru on meil müügis ja ma isegi naiivselt lootsin, et äkki jõuan Riias jooksmagi.

Noh, jooksma ei jõudnud esiteks juba ajaliselt, aga tegelikkuses on Riias need teed ikka päris nukras seisukorras, seega ei kutsunudki väga käruga jooksma. 

Käru paremale kakkumisest sain ka lahti. Sättisin seda esiratast natukene teise nurga alla ja enam ei kaku kummalegi poole. Ideaalne käru. Oleks see kaarvari ainult pikem :)

Nonii, saite nüüd enam vähem järje peale, et kus ma olen olnud ja mida teinud.

Plaanin muide teha augustis ühe Endomondo väljakutse. Kirjutan sellest oma blogi Facebook'i lehel ka. Hoidke silm ja kõrv lahti. Kellel neid mitu, võib ka kõik lahti hoida ;)

Kaalumine 05.02 ja jaanuari kokkuvõte

Ootamatult on kätte jõudnud veebruar.
Võtangi siinkohal kokku selle aasta esimese kuu ja teen plaane veebruariks.

Alustame aga kõige tähtsamast - kaalumisest!

Eelmisel nädalal kaal seisis, kaal oli nädala lõpuks 71,5 kg.
Sel nädalal näitas kaal 70,8 kg. Nädalaga kaotatud 700 grammi. 
Ise olen olukorraga täitsa rahul.

Sel nädalal olen toitumise ja trenniga natukene vabamalt võtnud. Mitte üldse meelega. Kuidagi läks nii, et kord käisime väljas söömas ja siis sõbranna tuli koogiga külla ja käisin õega väljas õhtustamas. Elu :)

Kodus tegin trenni 2,5 korda. Reedel jõudis sõbranna külla täpselt tubase siplemise ajal, seega jäi trenn poolikuks.

Sel nädalal sain trenniideid Instagramist Alexa Jean Browni fitnesskanalilt.

LINK

Jalutamas käisin absoluutselt iga päev. Enamasti ca 10 km, ühel päeval 7 km. 

Kokku jalutasin sel nädalal 63,7 km, millele lisandub veel tänane lõunaune jalutuskäik. 

Jaanuari kuu kokkuvõte:

Kodus tegin trenni 13 korda.

Jalutasin 193 km. 

Jaanuari alguses kaalusin ma 74 kg, seega Kaalu kaotasin esimese kuuga 3,2 kg.

Veebruariga on mul suured plaanid. Kavatsen esmakordselt oma elus jõuda rühmatrenni ning nädalas vähemalt korra käia jõusaalis. 

Ma ilmselt saan seda uurida ka esmasel personaaltreeneri konsultatisoonil, aga milline rühmatrenn oleks algajale kõige sobilikum? Just keerukuse kohapealt. 

Ise vaatasin spinningut ja siis mingeid uimasemaid trenne (joogalaadsed sipelungid). 

Peale seda, kui ma teile siin ära kurtsin, et ma endale nii kole ja paks tundun, on asi natukene paremuse poole liikunud. 

Eks ma üritan ikka iga hommik juukseid kammida ja välja minnes ikka viskan meiki ka siia-sinna. Tunne on küll parem. 

Muide, ma mingi hetk vaatasin nukralt oma riidekappi ja sealt vaatas vastu ainult 2 paari pükse ja mõned üksikud pluusid. Poest ka miskit ilusat ei leidnud, seega leppisin faktiga, et mul ei olegi midagi selga panna. Üleeile aga avastasin kappi koristades, et ma olin suure portsu riideid teise kappi tõstnud. Need olid need riided, mis mulle raseduse ajal kuidagi selga ei mahtunud ja, mida ma lootsin kandma hakata alles suve poole. Sellised liibuvad ja suuruselt minu raseduseelsele kehale sobilikud. Seal oli 5 paari pükse, 4-5 pluusi ja paar seelikut. Ja teate - nad kõik läksid mulle selga!!

Seelikud on tagumikust maru ümber, kuna nad ei veni väga, aga püksid läksid kohe käiku.

Tunnen ennast juba täitsa naisena, mitte lihtsalt piimatootja ja emmena. Kui nüüd veel jõusaali saaks ja mõned lihased ka kasvataks, siis oleks ülimõnsa!

Lõpetuseks mõned pildid minu nädalast:

Sushiõhtu õega

Kõik hommikud algavad pudru ja teega 

Tatar broilerihakkliha, ahjujuurikate ja kodujuustuga

Kui emme trenni teeb, siis beebi tšillib

Tagasihoidlik meik näkku ja tunne palju parem

Raseduseelseid riideid proovimas #sininesokk

Täna on see päev, mil ma lähen perega šopingutiirule, et emmel oleks miskit trenni selga panna. Noh, midagi sellist, millest miski välja ei punnita. Ei hakkagi enam pikalt lobisema.

Olge tegusad!

Mariliis 

Manni UUED eemärgid UUEKS aastaks? (jah, küsimärk)

Ja saabki see aastake 2015 läbi.
Minu jaoks on 2015 olnud üle pika aja parim aasta EVER!
Aasta tagasi olime perega just-just maalt linna kolimas. See tähendas meie jaoks uue ajastu algust. Kõik pidi paremaks minema. Suurem korter, sõbrad lähemal, sugulased lähemal, rohkem võimalusi väljas aja veetmiseks. Hurrraaa!
Võin öelda, et aasta on läinud paremini, kui ootasime.

Tähelepanekuid aastast 2015:

* 2014 lõpus otsustasin, et nii jätkuda ei saa - ma hakkan oma kaaluga tegelema (kaotanud olen 16 kg)
* 2015 märts hakkasin kodus trenni tegema
* 2015 aprill hakkasin kepikõnniga tegelema, mais käisin Tartu Jooksumaratonil 10 km kõndimas
* 2015 mai hakkasin jooksmist harjutama
* 2015 augustis osalesin esimesel ametlikul jooksu - Tartu Suvejooks 10 km distants
* 2015 augusti lõpus jätsin oma truu auto maja ette seisma ja sellest ajast käin tööle, toidupoodi, linna, sõbrannade juurde jala. Lõunakeskuses käin bussiga ja vahel ka autoga.

Sügis oli ilma suuremate saavutusteta, kuid osalesin ka Linnamaratonil ja Novembrijooksul.
Talvel olen siiani olnud suhteliselt passiivne. See on minu puhkus peale suurt tööd. Esimesel jaanuaril hakkan kohe paastumise ja trenniga taas pihta! Ma luban! :)

Tööalaselt on ka järjest paremini minema hakanud. Lisaks ma näen parem välja. Ma olen enesekindlam. Rõõmsam. Julgem. Targem ka!
Mulle tundub, et olen ka paljudele eeskujuks ja motivatsiooniks. Äkitselt on väga paljud inimesed minu ümber hakanud tervisliku toitumise ja sportimisega pihta. Hurraa! :)

Ma tunnen ennast endana hästi. Mulle meeldib mina olla ja seda kõike tänu aastale 2015.

Teate seda tsitaati, et "aasta pärast sa soovid, et sa oleksid täna alustanud!"

Mina tänan aastatagust ennast, et ta otsustas ennast käsile võtta. Aitäh Mariliis (pats-pats).

Kõik, kes on siiani mõelnud, et peaks ennast käsile võtma - TEHKE SEDA! Alustage uut aastat uue suhtumisega ja te tänate ennast aasta pärast. 
Hakake kasvõi vaikselt pihta. Ei pea tegema nädalasi dieediplaane ette. Võtke päev korraga. Iga päeva õhtul võid ennast kiita, et nii tubli oled olnud - õigesti söönud ja natukene liigutanud. Ja katsu järgmisel päeval samuti toimida. Lõpuks kujuneb sellest välja harjumus ja enam ei ole vaja sellele eraldi mõelda. Ja sealt edasi on juba kõik teed valla. Ma luban! :)
Tervislikel eluviisidel ja mõõdukal trennil ei ole negatiivset poolt - kõik ongi täpselt nii ilus ja tore, nagu te internetist loete. Kui üle pingutada, siis on muidugi teised lood. Lolliks ei maksa dieeditamisega minna ja ennast trenni tehes rihmaks tõmmata.

Siinkohal kõigile aastal 2016 alustajaile natukene motivatsioonipilte minu muutusest sel aastal -

P.S. ka mina ei näe neil piltidel suurt vahet - see on veits häiriv :) :) 

Kaalu kadus 16 kg, ümbermõõtu kogu kehalt kokku natuke üle 50 cm.

Eesmärgid uueks aastaks? Hmmmmm. . .

* Läbida poolmaraton joostes
* Saavutada ideaalkaal 64 kg
* ...
* ...
Krt, ideed said just otsa. Mul ei ole enam eesmärke peale nende kahe. Ah, las olla siis need kaks! Hurraaa!

Siinkohal võtan oma postituse kokku, soovin kõikidele lugejatele maagilist vana aasta lõppu ja üliedukat ja aktiivset uut aastat!

Tänan lisaks ka kõiki lugejaid olemasolu eest - ilma teieta ei oleks ju nagu mõtet kirjutadagi, või mis.

Muahh, kallidmusid, laks vastu kanni ja patsutus õlale! Kraaps!




Mann