reede, 27. mai 2016

Krt, lõpeta see õgimine!


Nagu ka pealkirjast võib välja lugeda, siis raseduse ajal toidukordade piiramine ja kalorite lugemine on raskem, kui ma arvasin.
Ma olen toitu alati armastanud. Mõnikord teeb mu halva tuju heaks juba pelgalt see, kui keegi mind kohvikusse kutsub. Ma mõtlen juba enne uksest välja astumist, mida head ma kõike endale tellin. Ja lisaks ka magustoit. Magustoit on must have!







Vanasti ma pidasin suhteliselt rangelt järge, mitmes toidukord on, kui palju kaloreid ma sellest sain jne. Kui vahepeal tuli nälg, siis jõin vett või teed ja kõht püsis tsutike kauem täis. Tugevat nälga tundsin üliharva.

Enam see asi aga nii lihtsalt ei käi.

Kõht on kogu aeg tühi!

Mul on lisaks ka uus lemmik hommikusöök. Ma ärkan sellele mõeldes ja pooltel õhtutel ma uinun sellele mõeldes - Pehmik toorjuustuga! Jep. Ma leidsin peale aasta pikkust otsingut lõpuks laktoosivaba toorjuustu meie oma Eedeni Maksimarketist. Ma pidin hulluks rõõmustama ennast. Ja see pehmik. Mmmmmmmmm. Pehmik.





Hommikuks võin vabalt ära süüa 2 pehmiku kuklit (need kaks viilu moodustavad ühe nö pätsi) kerge toorjuustu kihiga ja siis otsa veel kaks viilu Südame sepikut Nutellaga.
Selline jõhker sepiku tarbimine käib viimasel ajal. Ja mul ei püsi sellest hoolimata kõht täis. Kaks tundi peale hommikusööki olen ma jälle näljane. Vahel ikka üritan veega oma kõhtu ära petta, aga seal sees elaks justkui mingi näljane deemon, kes vajab toitu, et suuremaks kasvada ja siis mu keha üle võtta ja maailm vallutada.
On hetki, mil mu kõht teeb juba poolteist tundi peale sööki sellist hädakisa, et avalikus kohas võib olukord piinlikuks kakkuda.

Olen üritanud tselluliidi ja liigse rasvakihi vältimiseks vahepaladena tarbida tomatit ja kurki, aga mu kõhtu see ära ei peta. Nälg on ikka.

Ülesöömise ohu reaalsus jõudis mulle kohale, kui ma ükspäev otsustasin proovida süüa oma isude järgi. Mitte ei söönud rämpsu, vaid koguselises mõttes lasin ennast vabaks.

Pühajumal!


Selle kogusega toidaks väiksema riigi.
Toitude ja koguste sisestamise MyFitnessPal'i jätsin ma pooleli siis, kui päevakaloraaž oli juba 2600 kcal ületamas. Ma ei tahtnud rohkem teada.
Nüüd olen üles kirjutanud oma toidukorrad ja katsunud ikkagi vett juua ja juurvilju süüa, kui kõht liiga varakult endast märku annab.

Täna olen täitsa tubli olnud. Käisin küll äia sünnipäeva tähistamas ja sõin tüki torti, kuid luban, et täna rohkem magusaid saiatooteid ei tarib. Magusaisu rahuldamiseks söön mureleid ja maasikaid.

Oeh. Need kalorid.

Päev on siis (plaanitud) selline -



Võimalik, et ma juurviljade ja kanafilee kogused veidi liialdasin, aga väga suurt rolli see ei mängi.

Üleüldiselt tundun ma endale ikka paks ja vedel ja inetu.
Samas, ma täna proovisin oma suvepükse ja nad kõik lähevad mulle endiselt jalga ja ei pigista ka kuskilt otsast.
Pluusidega on muidugi teine teema, sest tiss on ikka kahekordseks paisunud.







Samuti kukuvad mu sõrmused endiselt kõndides allapoole ja ma pean neid ikka vahel tagasi lükkama. Seega ei ole mul veel turseid ega väga suurt kaalutõusu.

Loodan, et ka järgnevad kuud püsib kaalutõus kontrolli all.

Minu liikumisest ka.

Katsun igapäevaselt oma LG health'i eesmärgiks seatud 12 000 sammu täis saada. Nukker on see, et ma alati ei võta oma telefoni kaasa, kui ma nt koeraga õue lähen või lapse ratast keldrisse panema. Ma käin ikkagi viiendalt korruselt alla ja üles tagasi. See on päris mitu sammu! Tegelt ka!

Lisaks olen nüüd käinud ülepäeviti väljas pikemal tiirul !"sporti" tegemas. Minu jaoks on hetkel ka natukene kiirem kõnd juba räige sport. Katsun seda rütmi hoida ja nädalas kolm korda õues pikema tiiru teha.

Mõned päevad tagasi näiteks käisime terve perega jalgratastega sõitmas. tempo küll polnud miskit erilist ja ka kilomeetreid saime ainult 9,2, aga meie esimese rattatreti kohta päris hea tulemus.

Poja muidugi suutis vahepeal viriseda ka, aga mitte pikalt, sest tal tegelikult oli tore :)




Täna olen oma päevase aktiivsuse täis kõndinud ja päevamenüü paika pannud. Nüüd ei jäägi muud üle, kui aeg maha võtta, rasedajalad seinale visata ja mõnda head sarja vaadata. Elagu koduperenaise õhtutunnid! Jei!

Teie aga olge mõnusad.

Ja, kui tekkis jube tahtmine minu blogi poolt hääletada, siis seda saab endiselt teha siin -
LINK
Minu blogi on tervise -ja kaalulangetusblogide all. 


Tsauks!


raseMann (nädalaid 16+2)



teisipäev, 24. mai 2016

Neli kuud rasedust seljataga - mis see minuga teinud on?


Täna, 24.05.2016 saab mul täis umbes-täpselt 16 nädalat rasedust. Rahvakeeli 4 kuud.
Internetiavarused annavad raseduse suuruse kohta järgmist infot -


Sinu laps Neljanda raseduskuu lõpp on käes ja loode kaalub nüüd 70-100 g ning on 16 cm pikkune. Loode põtkib jalgadega, mis on praegu kätest pikemad ja oskab kätega vehkides hõljuda teda ümbritsevas lootevedelikus nagu väikeses ookeanis. Võib juhtuda, et tunned juba loote väga õrnu liigutusi – umbes nagu liblikatiiva puudutus kõhus. Mõned esmarasedad hakkavad loote liigutusi tundma hiljem – umbes 24. rasedusnädala paiku.
Arenevad kuulmine, haistmine, nägemine, puute- ja maitsetundlikkus. Meelte areng on ettevalmistus sünnijärgseks eluks, kuid juba üsasiseselt kogeb laps meelte vahendusel nii iseennast kui ka teda ümbritsevat. Lapsel on sõltuvalt ema elustiilist välja kujunenud aktiivsed ja passiivsed perioodid – ta tunnetab öö ja päeva rütmi.

Sinu keha Sinu kehas kasvab vere- ja lootevedeliku hulk, rinnad suurenevad, emakas laieneb ning platsenta areneb – see kõik põhjustab kaalutõusu, ehkki teised ei pruugi seda veel märgata. Mõne nädala pärast paistab rasedus kindlasti ka teistele välja.

Tekst on pärit siit - http://perejakodu.ohtuleht.ee/ajajoon/2._trimester/16._rasedusn%C3%A4dal/194F5

Mis selle ajaga siis tegelikult muutunud on?

Esiteks muidugi kõige põnevama juurde - kehakaal.
Enne rasedust olin 69 kg raske. Kaal täna hommikul 72 kg. Juures 3 kg. Ma võiksin vanduda, et vähemalt pool sellest on mu tissides. Pffftttnnnggg (frustratsiooni hääl).

Mõõdud

Keskkoht enne 72 cm, nüüd 77 cm.
Naba enne 81 cm, nüüd 88 cm
Kints enne 52,5 cm, nüüd 52,5-53 cm
Käsivars enne 27,5, nüüd 27,5.
Rinnad enne 84 cm, nüüd 91 cm.


Oeh. Terve torso on lai. Rinnad nigu lehmal. Üleüldse olen maru suur. Kaalu nagu ei olegi nii palju juurde tulnud, et võiks nii palju cm juures olla. Onju?

Enne rasedust olin selline (veebruaris)




Nüüd olen selline -







Keskkoht ja puus on kuidagi eriti laiemaks läinud. Puusa ma vahepeal mõõtnud ei ole, seega ei teagi, kust ma seda nüüd mõõtma peaks. Aga visuaalselt olen ma igatepidi laiem. Võeh.
Õilsa eesmärgi nimel, eks? :)

Eelmisel nädalal olin täitsa tubli. Käisin tööl, lisaks sai kahel õhtul tehtud kergemat lihastrenni 35 minutit (jalad, kõht, käed). Kahel korral käisin kepikõnnil ja igapäevaselt käisin jalgrattaga tööl.

Viimane kepikõnd oli küll suht raske. Kõndisin veidi üle 10 kilomeetri. Kui muidu kulus mul sellise maa läbi kõndimiseks ca tund ja 25 minutit, siis nüüd tulin napilt pooleteise tunniga toime. Jooksumaratonil tegin eelmisel aastal oma rekordi - 10 km ajaga 1:19. Seda aega ei näe ma nüüd ilmselt kaua :)



Toitumisega on nii ja naa. Ma söön kummikomme nagu hull. Viimasele kepikõnni tretile läksingi puhtalt süümekate pärast. Sõin nimelt kummikomme pea paki järjest ära (terve pakk ca 700 kcal).


Täiega oli seda väärt!

 Pooltel päevadel suudan oma toidu ka kenasti kirja panna, aga on päevi, mil ma lasen lihtsalt minna.

Teen jätkuvalt poes pigem tervislikke valikuid. Suvalist makaroni ja pihvi igapäevaselt ei söö. Samas, olen hommikusöögiks pistnud kinni järjest mitu juustukuklit (84 kcal tükk).

Õnneks on lähenemas suvi ja arbuusi-herne-mureli-maasika aeg. Hurraaa! Loodan, et neid süües suudan oma kehakaalu normi piires hoida.

Eelmise rasedusega võtsin ma juurde 28 kg. Ei olnud mõnus. Sünnitusmajja jätsin sellest ca 12 kg, kodus paari kuuga läks veel 8 kg. Ülejäänu jäigi püsima, kuni eelmise aastani.

Kuu peale eelmist sünnitust olin ma selline -


Usun, et sel korral terve raseduse aja aktiivselt toimetades ja enam-vähem teadlikult toitudes suudan kaalutõusu hoida kontrolli all. Eks näis muidugi.

Ideaalis võtaksin ma juurde kuni 12 kg. Tagasi algkaalus oleksin siis, kui laps saab 6 kuud vanaks. See on see, mille poole ma püüdlen ja, mille nimel ma siin siplen. Kõige suurem eesmärk on muidugi see, et ma suudaksin olla aktiivne kuni sünnituseni. Siis on sünnitus kergem ja taastumine kiirem.


Oh, toon siia ka võrdluspildi oma suurenenud büstist.
Samad riided on seljas. Esimene pilt enne rasedust -




Ja eelmisel nädalal tehtud pilt -



Selle pildiga tuli meelde, et ma proovisin rasedate joogat!
Väga tšill oli. kestis vist 35 minutit umbes (Youtube'i vahendusel). Lõpus pidi lõõgastuma ja külili lamama. Mõtlema häid mõtted ja olema selles asendis täpselt nii kaua, kui vaja. Mina, vana paks, jäin ju magama. :D :D :D
Ärkasin poolteist tundi hiljem selle peale, et joogamatt oli ilane. Ma olen ikka täiega daam.

Seega tegin eelmisel nädalal joogat kah. Koos uinakuga lausa kaks tundi :D

Praeguseks jätan oma rasedahala ja lähen teen ennast korda. Läheme mehega uut fäänsit kaubanduskeskust "Kvartalit" tšekkama. Ma ilmselt istun kusagile maha ja söön ka midagi (tõstab energiliselt kulme).




Tsukaplauka!


raseMann