Eelmise nädala kaal 68,0 kg, selle nädala kaal 68,6 kg. Juurde tulnud 600 g.
Mõõdud on ka suurenenud -
Ei teagi nüüd, kas nutta või vihastada. Tuju täiesti nullis, mingit rõõmu ei ole. Hakkab see suur ind ära kaduma. Kurb on olla.
Kogu lisakaal paistab kuhjuvat kõhupiirkonda. Kõht on paks ja vedel, ei saagi aru, kas toitu või pekki täis. Paks igal juhul.
Selle nädala trennid on olnud järgmised -
Esmaspäeval jooksin hommikul 9,92 km ajaga 1h 03 min. Selline rahulikum jooks.
Kolmapäeval jooksin õhtul 10,16 kilomeetrit ajaga 1h 03 min.
Laupäeval rulluisutasin abikaasaga 10,76 kilomeetrit ajaga 37 min 17 s.
Plaanisime teha ikka 20 kilomeetrit, aga jube äikesevihm tuli ja müristas. Kaua ei kannatanud väljas olla. Olime läbimärjad ja porised peale poolt tundi.
Lisaks eelmainitud trennidele käin jätkuvalt Lembituga (jalgrattaga) tööl ja kodus lõunal. Seega 1,75 km x 4 = 7 km saab ka igapäevaselt jalgrattaga sõidetud. Ja mittetrennipäevadel katsun ka oma 10 000 sammu täis saada, mistõttu käin võimalikult palju jalgsi. Mu auto seisab juba pikemat aega kasutuna maja ees. Mees sõidab temaga ikka vahel, kui enda auto üle viskab :)
Suutsin juba vahepeal ära unustada, et ma olen taaskord juurde võtnud. AAaaaaaaahhhggggggkkknnvvvllkkm fsdakjfshejvbzjs!!!!!!!!!
Ma ei teagi, mis ma nüüd teen. Harilikult ma panen kaalumispostitusega oma uue nädala plaanid paika, kuid praegu on küll selline tunne, et kama! Jumalast kama! Mis ma ikka. Laseks asjal lihtsalt minna. Vaataks, kas olen kahe kuu pärast jälle 80 kilo? Õrritaks saatust ja jätaks asja sinnapaika. Las läheb!
Uue nädala plaan on siis lühidalt selline -
Lasen oma vaimul puhata. Ilmselt ikka liigun ja toitun tervislikult, kuna see on juba minu elu paratamatuks osaks saanud, kuid iganädalased kaalumised jätan ära. Kama!
Pean ausalt tunnistama, et ma ei osanud kaalutõusi oodata, kuna ma näen visuaalselt endiselt palju tahkem ja parem välja. Samas, kui ikka kaal ütleb, et 68,6, siis on 68,6. Kellega ma kauplen? Endale valetama ei maksa hakata. Vihane olen ikka. Ja pahas tujus. Täna ei maksa minuga kokku puutuda. Tegelt ka!
Aga, okey. Tahtsin teile näidata pilte ilusast minast, kes on nüüd taaskord veidi priskem. Head vaatamist.
Ütlen teile nüüd nägemist! Blogimist ei jäta, kuid ilmselt edaspidi teen seda natukene teisti. Laupäevased kaalumised jäävad ära, mõõdan ennast edasi, kuid kusagile suure hurraaga ei postita, kui jälle juurde võtan.
Teen natukene seda maru klišeeks saanud endasse vaatamist ja soulsearchimist ja katsun jälle jalgadele saada.
Seniks, pidage teie ikka vastu!
Tüsedam Mann