Tartu Linnamaratonist ja juustest

Parem hilja, kui mitte kunagi eks?
Ma siis kirjutan nüüd lõpuks (nädal hiljem) ka oma Tartu Linnamaratoni muljetest.

Eelmisel nädalavahetusel, 3.10.2015 toimus minu teine ametlik jooks 10-kilomeetrisel distantsil. Eelmine jooks oli 20.august, kui ma jooksin oma rekordi  - 10 km ajaga 57:44.
Sel korral tuli ajaks 56:47. Seni mu parim aeg.

Jooks ise oli suhteliselt väsitav ja raske. Kui tavaliselt jooksen 10 kilomeetrit omas tempos ja suhteliselt rahulikult, siis Linnamaratonil tekkis ikka mingi ärevus sisse. Tahtsin kangesti ikka teistel kannul püsida, aeglasematest mööda panna jne jne. Sellega seoses läks vahel hingamine veidi vussi, samm sassi ja kippusin üle rahmima. Oleks pidanud veidi rohkem mõttega asja juures olema. Samas, elasin ju üle :)
Tunne oli lõpetades uhke ja aja üle olen ka rõõmus.

Sel korral olin lisaks enda saavutusele uhke ka oma õe üle. Õekene otsustas ka minuga kampa lüüa ja Linnamaratonil osaleda. Tema kõndis kümmet kilomeetrit. Ajaks igavesti tubli 1 tund ja 23 minutit. Tubli tüdruk!

Minu jooksust saab pilte vaadata siit - LINK

Õekesega

Peale jooksu võtsin vastu otsuse, et sel aastal olen veel kümne kilomeetri eit, aga uuest aastast on eesmärk läbida oma esimene poolmaraton. Mis ta on siis - ainult 21 kilomeetrit :D

Katsun millalgi ka oma jõududega selle distantsi läbida ning siis teha omad järeldused, et kuidas ja millal täpselt ma seda poolmaratoni ametlikult jooksma lähen. Senikaua tegelen oma füüsilise vormi parandamisega. Ideaalis kaotaksin ka oma kerelt veel kuskil 3-4 kilo. Noh, et oleks kergem joosta.

Nii palju siis jooksujuttu.

A natukene minust kah. Mäletate seda korda, kui Mann tahtis midagi huvitavat endaga teha ja läks juuksurisse, aga juuksur ei raatsinud üle 10 sentimeetri juukseid maha lõigata?
Noh... mul viskasid mu pikad juuksed nüüd uuesti üle. Kammisin mina parasjagu oma juukseid ja mõtlesin peegli ees, et kuidas ma nad homseks tööpäevaks sättida võiksin (noh, need tavalised naiste mured) ja mind tabas miski hoog. Sidusin mina oma juuksed siis tugevalt patsi ...... JA LÕIKASIN MAHA!
Jah. Lihtsalt niisama, ise.

Esialgu oli tulemus selline. Järgmisel päeval palusin aga abikaasa appi ning pügasime veel veidikene. Tänaseks olen ma siis sellise soenguga -

Ise olen ülirahul. Nii kerge on. Ma ärkan hommikul üles, vaatan oma molu peeglist üle ja lähen tööle. Ei mingit juuste sättimist. Mõnus! Lihtne. Kerge. Igati õige otsus oli juuksed maha lõigata. Nüüd nad vähemalt hoiavad kuidagi. Muidu nad lihtsalt olid. Lihtsalt rippusid seal. Pikad vormitud nartsud. Lahtisena olid tuimad ja kasimata välimusega, aga kui neid koguaeg kinnisena kanda, siis mis neist kasu on :D

Kaalulangetus on mul endiselt mõttes ning trenni teen ka.

E - jooksin 6,22 km ajaga 36:45
T - 2*7 minutit intervalli
K - jooksin 8,27 km ajaga 48:19
N - puhkus
R - 2*7 minutit intervalli
Lisaks eelmainitule käin jätkuvalt jalgrattaga tööle ja tagasi. Päevas teen oma soovituslikud 10 000 sammu kenasti täis.

Toitumine on kaos. Jep. Tõsi ta on. Söön täiesti juhuslikke asju juhuslikel aegadel. Mul on tööelus hetkel väga kiire aeg ning selleks, et lisastressi vältida, ei ole ma väga rangelt oma toitumist järginud. Toitun endiselt valdavalt tervislikult, kuid vahel sipsab sisse ka küpsiseid ja komme, pudinguid ja magusat. Ma ei lase sellest end väga häirida, kuna kaalutõusu ei paista ning keha on üha enam toonuses ning üha vähem pehme. Helljee! Täiega kiidan ennast praegu, aga ausalt, olen enda välimusega väga rahul. Kints ja peps tahab veel tööd, aga ma olen poolel teel sinna. Nüüd on vaja vaid aega ja kannatust - küll need kohad ka korda saavad.

Ja nüüd pildimaterjal -

Uued bikiinid!

Tänaseks kõik!

Head ööd!

Mann

Viimased hapupiimased

Mann kaalub vahelduva eduga hetkel 67-68 kg. Veel 7 kuud tagasi oli selleks numbriks 82. Pikkust jumala poolt antud 173 cm.
Ma olen seega veidi enam, kui poole aastaga kaotanud oma kehalt 14-15 kilo iseennast :) Kogu protsess oli iseenesest lihtne, teekond ise põnev ning kogemusterohke.

Nüüd on aga mingi bleh!!

Ei lähe see asi enam. Ärge saage minust valesti aru - ma olen endiselt täiega aktiivne ja toitun tervislikult, ma lihtsalt ei viitsi enam kaalu langetada. Kaalu langetamiseks tuleb tekitada kaloridefitsiit kuskil 500 kalorit päevas. Minu jaoks tähendab see ranget 1600 -1700 kcal toidukogust. IGA PÄEV.  Mitteaktiivsel päeval võiks isegi vähem olla seda toitu, muidu kaalulangust ei tule. Samas, kui ma seda järgiksin, siis oleksid tulemused suhteliselt kiired tulema. Ma olen niimoodi ju, jumala eest, juba 15 kilo kaotanud.

                                                                          ENNE

2014 aasta suvi aka ENNE pilt

                                                                          JA PÄRAST

2015 aasta september

Ideaalkaaluks pean ma enda puhul 63-64 kg. Ainult 3-4 kg oleks veel vaja kaotada! Ainult 4! Miks ma ei suuda?
No ei ole seda motivatsiooni enam. On motivatsioon mitte enam paksemaks minna, aga kaalulangetamise mott on täiesti kadunud.

Kui ma kaalu langetama hakkasin, siis olin oma enesekindlusega suhteliselt põhjas. Ma tundsin ennast halvasti, riided ei istunud seljas, end hommikul pesuväel peeglist vaadates ei olnud ma asjaga üldse rahul Ma tundsin ennast oma kehas halvasti.

Nüüd on aga asjalood täiesti teised. Ma olen iseendast suhteliselt vaimustuses. Keha muutub endiselt iga nädalaga, lihtsalt kaalunumber ei muutu. Ma jaksan iga nädalaga rohkem, mu keha muutub tahkemaks, riideid hoiavad teistmoodi seljas.
Aga see õnnetu kaal - vot see kaal ei lange.

Ma ei teagi nüüd, mida endaga ette võtta.

On kaks varianti -
1. lasen asjal olla ning lepin olukorraga, et 67 kg on see "minu kaal" ja elan oma aktiivset elu edasi.
2. võtan oktoobri kuus ennast uuesti rangelt käsile ning jälgin piinliku täpsusega oma päeva kaloraaži.

Ma hetkel olen veel kahevahel. Samas, ma tean, et ma oleksin endale väga tänulik, kui ma suudaksin need viimased õnnetud 4 kilo maha raputada.

Siinkohal ma hõikan siis asja välja - Mann võtab oktoobris ennast käsile ning katsub novembri alguseks olla kahe kilo võrra kergem, kui praegu. Seega, novembrikuu esimene kaalumine võiks olla 65-koma-midagi.
Davai! Teeme ära!

Ja nüüd veel natukene pilte minu praegusest edevast minast.

Heh, piltide taustaks on seksikalt kuivavad riided ning tegemata voodi. Ei ole mul seda edevat peegliselfi tegemise nurka. Peab vist midagi ette võtma :)

Aga praeguseks kõik.

Olge muhedad!

Mann