Alustaksin seda postitust suure ja sügava ohkega - oeh!
Mu parim sõbranna elab Viljandis ja ma olen Printsessiga seal ühe korra juba öösel olnud. Tol korral jäi neiu kenasti õigel ajal magama, tegi häält paar korda peale uinumist, aga muidu magas väga hästi. Kuna eelmine kord läks nii hästi, siis ei osanud ma väga muretsedagi, kui sõbranna meid ka Eurovisiooniks enda juurde kutsus.
Plaan oli grillida, chillida, saunas käia ja siis Eurovisiooni vaadata. Vaatamise kõrvale käib alati ka seltskonnasisene lemmikute valimine ja laulude hindamine.
Kõlab nagu igavesti vahva õhtu, onju?
Noh, minu "vahva õhtu" algas sellega, kui Printsess söögilauas mu telefoni kätte sai, sellega minu kohvitassile hea tou andis ja mu telefoni ekraan katki läks. No, halleluuja!
Laud oli kohvi täis, Printsessi riided kohvised, mina kohvine, telefon ka kohvine ja üle kogu ekraani jookseb üks korralik mõra.
Neetud!
Ma sain selle telefoni just jõuludeks nii 5 kuud tagasi. Ei ole päris normaalne, et ta juba katki on. Telefoniks on siis Samsung Galaxy S7 ja uuest peast maksis ta mingi 500-600 euri. Telefonil on olemas ka karastatud klaasist ekraanikaitse ja silikoonist ümbris, aga kõksu sai täpselt ääre peale, kuhu klaas ei ulatu.
Mul oli täitsa nutt kurgus, ausalt. Ei julgenud mehele kohe öeldagi, et telefon juba katki. Mees muide käskis järgmisel päeval minna uut telefoni ostma, aga minul rahast ikka kahju, seega elan nüüd katkise telefoniga.
Torisesin mõnda aega, korrutasin Printsessile, et oi-oi-oi, nii ei tohi. Krt, nagu ta aru saaks. Ise olin loll ja võtsin lapse süües sülle, lisaks veel telefoni lähedusse. Aga kedagi peab ju süüdistama, onju.
Okey. Sõbranna suutis mu maha rahustada ja valas uue tassitäie kohvi. Ma ise peitsin telefoni kotipõhja ära, et see mõra mul pidevalt silma all ei oleks ja me suundusime välja grillima.
Edasi sujus päris kenasti. Printsess magas ühe uinaku väljas, siis tšillis minu süles ja nautis päiksepaistelist ilma.
Printsess jääb tavaliselt magama kell 20:00, vahel harva ka 20:30, aga siis on ta tavaliselt juba maru unine. Sel korral otsustasin, et vaatan lapse järgi ja hakkan magama panema siis, kui laps uniseks jääb. Kusagil 20 paiku see juhtuski ja mina suure hurraaga läksin last teise tuppa magama panema. Ise veel lubasin kell 21 hiljemalt asjaga ühel pool olla ja sauna minna.
Pffft!
Boy, was I wrong!
Printsess jäi kenasti suhteliselt kohe magama, aga kohe kui ma julgesin voodist püsti tõusta, olid tal silmad lahti. Okey. Istusin tema kõrvale tagasi ja ootasin, kuni ta ennast jälle magama sahistab. Tal on selline magamajäämise rituaal, et ta sahmib ühele poole ja teisele poole keerata, vehib jalgadega ja võtab teki kaissu. Lõpuks maandub kuidagi x-pidi ja jääb magama.
Sahistas ära ja pani silmad kinni. Ma vaikselt hiilisin püsti jälle .... jaaaaaaa ärkas üles!
Ma olin juba natukene närvis, kui ma aus olen. Sellist nalja pole varem olnud.
Lõpuks andsin talle uuesti süüa, et äkki tissi otsas tuleb parem uni. Tuli. Korraks.
Lõpuks oli kell 21:57 ja Eurovisioon oli kohe-kohe algamas. Ma olin juba pea 2 tundi selle imikuga seal maadelnud. Lõpuks tundus, et ta jäi siiski magama ja ma sain toast välja hiilitud.
Tõin endale külmikust ühe Humala limonaadi ja sättisime seltskonnaga end teleka ette Eurovisoooni nautima. Ja arvake, mida ma kuulsin? Jep, neiu nuttis üleval korrusel.
Egas midagi. Katsusin oma mõistuse selge hoida ja läksin last lohutama. Ei aidanud seal enam mingi luti suhu toppimine ega kussutamine. Ta küll ei nutnud mind nähes enam, aga silmad olid punnis ja mingit und ei paistnud küll kusagilt.
Ei tahtnud Eurovisooonist ka ilma jääda, seega võtsin Printsessi sülle ja sammusin alumisele korrusele teleka ette. Sättisime mulle tugitooli sellise mugava pesa, et laps sai kenasti süles pikutada ja minul oli üks käsi vaba, et hindamislehele märkmeid teha.
Minu õnneks jäi Printsess mu süles kenasti magama juba kuskil pool tundi peale Eurovisooni algust. Mõtlesin, et lähen viin kiirelt kahe laulu vahepeal neiu üles magama ja lippan siis alla tagasi. Laual ootasid söömist kook ja suupisted. Ohsapoiss, ohsapoiss, ohsapoiss, ma saan siis mõlemad käed vabaks ja suupisteid süüa! Hurraaa!
Noup. Ei saanud.
Neiu ärkas taas kohe, kui olin ukse poole hiilima hakanud. Katsusin teda veelkord toiduga meelitada, aga kaua sa seda piima ikka lürbid, onja. Natukene sõi ja siis oli rõõmus ja rõõsa ja tahtsis mängida. Kurjam küll!
Olin juba kaks laulu kenasti maha maganud, kell oli juba kuskil pool kaksteist, minul närv must, laps üleväsinud, suupisted napilt laualt otsas. Telefon, kurjam ka katki. Täielik põrumine!
Võtsin lapse taaskord endaga koos Eurovisooni vaatama ja nii ta seal minu süles pikutas kuni kella 2-ni öösel, kui Eurovisoon lõpuks läbi sai. Tegelikkuses ta peale ühte vist jäi ikka päris sügavalt magama mu süles, kuna pärast ülemisele korrusele minnes ta enam ei ärganud.
Hommikul oli kell 8 kenasti üleval ja rõõmus nagu ikka. Minul kotid silmade all, mis ulatusid maani ja hing natukene hell veel selle telefoni pärast.
Õnneks on jumal nii sättinud, et need beebid on ikka maru armsad, muidu oleks ammu lapse naabrite ukse taha jätnud :D :D (teen nalja muidugi)
Järgmisel päeval oli emadepäev, seega kiirustasime hommikul tagasi Tartusse, kus mind ootas V Spa ja Tai massaaž. Peale massaaži üllatas mees mind kimbu rooside ja šokolaadiga. Ilm oli ka ülimalt ilus, seega suutsin eelneva kodusõja unustada.
Kuni õhtuni.
Jep. Ta tegi seda sama tralli eile kodus ka.
Vannitasin teda kell 19:30, kell 20 oli ta juba nii soodakapsas, et söötsin tal kõhu täis ja viisin oma voodisse uinuma. Hakkas seal kohe oma sahistamisega pihta ja mina, nagu ikka, läksin suurde tuppa, et saaks kuputada ja rahus telekat vaadata.
Ei jõudnud veel kintsupekki sissegi õlitada, kui neiul kisa lahti läks. Ja ikka selline nutt, et pisarad ka voolasid. Võtsin ta siis rahustuseks sülle, jäi kohe vait. Panin voodisse - nuttis. Võtsin sülle - vaikus.
Mis jama see nüüd on?
Mul kõik õhtused toimetused tegemata - nägu ja hambad pesemata, kuputamata, mustad nõud masinasse panemata. Abikaasa oli ööseks tööle läinud, seega temalt ka abi loota ei olnud.
Egas miskit. võtsin Printsessi vannituppa kaasa. Pesin näo ja hambad puhtaks, panin tuduriided selga ja läksime koos magama. Ega ta ei jäänud ka minu kõrval kohe magama. Ikka nuttis natukene, siis ma kaisutasin ja paitasin ja mõmisesin mõnda laulu. Ja, ei, ma ei mõtle lastelaule. Mul ei tule kohe lampi need lastelaulud. Ma mõmisesin ilmselt mingit nõmedat Bruno Marsi lugu vms :D
Lõpuks, kell 21:40 jäi neiu meie voodisse magama.
Mina olin tolleks hetkeks nii unine juba, et ei jõudnud ei kuputada, kududa ega ka telekat vaadata. Jäin sinna samasse kõrvale magama. Öise söötmise ajal kuskil kell 2 ma tõstsin neiu oma voodisse ja seal ta magas kenasti kuni hommikuni.
Ei saa mina jagu, mis häda sellel neiul nüüd kallal on.
Hambad raudselt :D :D :D Või kasvuspurt!
On kellelgi veel selline mure? Noh, kui nutab seal voodis, siis kohe pisaratega ja nii südamest, et ma arvasin, et tal valutab kuskilt. Aga kohe sülle saades jääb vait. Siis jutustab ja puristab ja näpistab mu nina. Ilmselt siis ei ole valus?
Müstika!
Kuidas teil Eurovisooni vaatamine läks? Paremini, kui mul?
Mu parim sõbranna elab Viljandis ja ma olen Printsessiga seal ühe korra juba öösel olnud. Tol korral jäi neiu kenasti õigel ajal magama, tegi häält paar korda peale uinumist, aga muidu magas väga hästi. Kuna eelmine kord läks nii hästi, siis ei osanud ma väga muretsedagi, kui sõbranna meid ka Eurovisiooniks enda juurde kutsus.
Plaan oli grillida, chillida, saunas käia ja siis Eurovisiooni vaadata. Vaatamise kõrvale käib alati ka seltskonnasisene lemmikute valimine ja laulude hindamine.
Kõlab nagu igavesti vahva õhtu, onju?
Noh, minu "vahva õhtu" algas sellega, kui Printsess söögilauas mu telefoni kätte sai, sellega minu kohvitassile hea tou andis ja mu telefoni ekraan katki läks. No, halleluuja!
Laud oli kohvi täis, Printsessi riided kohvised, mina kohvine, telefon ka kohvine ja üle kogu ekraani jookseb üks korralik mõra.
Neetud!
Ma sain selle telefoni just jõuludeks nii 5 kuud tagasi. Ei ole päris normaalne, et ta juba katki on. Telefoniks on siis Samsung Galaxy S7 ja uuest peast maksis ta mingi 500-600 euri. Telefonil on olemas ka karastatud klaasist ekraanikaitse ja silikoonist ümbris, aga kõksu sai täpselt ääre peale, kuhu klaas ei ulatu.
Mul oli täitsa nutt kurgus, ausalt. Ei julgenud mehele kohe öeldagi, et telefon juba katki. Mees muide käskis järgmisel päeval minna uut telefoni ostma, aga minul rahast ikka kahju, seega elan nüüd katkise telefoniga.
Torisesin mõnda aega, korrutasin Printsessile, et oi-oi-oi, nii ei tohi. Krt, nagu ta aru saaks. Ise olin loll ja võtsin lapse süües sülle, lisaks veel telefoni lähedusse. Aga kedagi peab ju süüdistama, onju.
Okey. Sõbranna suutis mu maha rahustada ja valas uue tassitäie kohvi. Ma ise peitsin telefoni kotipõhja ära, et see mõra mul pidevalt silma all ei oleks ja me suundusime välja grillima.
Edasi sujus päris kenasti. Printsess magas ühe uinaku väljas, siis tšillis minu süles ja nautis päiksepaistelist ilma.
Printsess jääb tavaliselt magama kell 20:00, vahel harva ka 20:30, aga siis on ta tavaliselt juba maru unine. Sel korral otsustasin, et vaatan lapse järgi ja hakkan magama panema siis, kui laps uniseks jääb. Kusagil 20 paiku see juhtuski ja mina suure hurraaga läksin last teise tuppa magama panema. Ise veel lubasin kell 21 hiljemalt asjaga ühel pool olla ja sauna minna.
Pffft!
Boy, was I wrong!
Printsess jäi kenasti suhteliselt kohe magama, aga kohe kui ma julgesin voodist püsti tõusta, olid tal silmad lahti. Okey. Istusin tema kõrvale tagasi ja ootasin, kuni ta ennast jälle magama sahistab. Tal on selline magamajäämise rituaal, et ta sahmib ühele poole ja teisele poole keerata, vehib jalgadega ja võtab teki kaissu. Lõpuks maandub kuidagi x-pidi ja jääb magama.
Sahistas ära ja pani silmad kinni. Ma vaikselt hiilisin püsti jälle .... jaaaaaaa ärkas üles!
Ma olin juba natukene närvis, kui ma aus olen. Sellist nalja pole varem olnud.
Lõpuks andsin talle uuesti süüa, et äkki tissi otsas tuleb parem uni. Tuli. Korraks.
Lõpuks oli kell 21:57 ja Eurovisioon oli kohe-kohe algamas. Ma olin juba pea 2 tundi selle imikuga seal maadelnud. Lõpuks tundus, et ta jäi siiski magama ja ma sain toast välja hiilitud.
Tõin endale külmikust ühe Humala limonaadi ja sättisime seltskonnaga end teleka ette Eurovisoooni nautima. Ja arvake, mida ma kuulsin? Jep, neiu nuttis üleval korrusel.
Egas midagi. Katsusin oma mõistuse selge hoida ja läksin last lohutama. Ei aidanud seal enam mingi luti suhu toppimine ega kussutamine. Ta küll ei nutnud mind nähes enam, aga silmad olid punnis ja mingit und ei paistnud küll kusagilt.
![]() |
"magamas" |
Ei tahtnud Eurovisooonist ka ilma jääda, seega võtsin Printsessi sülle ja sammusin alumisele korrusele teleka ette. Sättisime mulle tugitooli sellise mugava pesa, et laps sai kenasti süles pikutada ja minul oli üks käsi vaba, et hindamislehele märkmeid teha.
Minu õnneks jäi Printsess mu süles kenasti magama juba kuskil pool tundi peale Eurovisooni algust. Mõtlesin, et lähen viin kiirelt kahe laulu vahepeal neiu üles magama ja lippan siis alla tagasi. Laual ootasid söömist kook ja suupisted. Ohsapoiss, ohsapoiss, ohsapoiss, ma saan siis mõlemad käed vabaks ja suupisteid süüa! Hurraaa!
Noup. Ei saanud.
Neiu ärkas taas kohe, kui olin ukse poole hiilima hakanud. Katsusin teda veelkord toiduga meelitada, aga kaua sa seda piima ikka lürbid, onja. Natukene sõi ja siis oli rõõmus ja rõõsa ja tahtsis mängida. Kurjam küll!
Olin juba kaks laulu kenasti maha maganud, kell oli juba kuskil pool kaksteist, minul närv must, laps üleväsinud, suupisted napilt laualt otsas. Telefon, kurjam ka katki. Täielik põrumine!
Võtsin lapse taaskord endaga koos Eurovisooni vaatama ja nii ta seal minu süles pikutas kuni kella 2-ni öösel, kui Eurovisoon lõpuks läbi sai. Tegelikkuses ta peale ühte vist jäi ikka päris sügavalt magama mu süles, kuna pärast ülemisele korrusele minnes ta enam ei ärganud.
Hommikul oli kell 8 kenasti üleval ja rõõmus nagu ikka. Minul kotid silmade all, mis ulatusid maani ja hing natukene hell veel selle telefoni pärast.
Õnneks on jumal nii sättinud, et need beebid on ikka maru armsad, muidu oleks ammu lapse naabrite ukse taha jätnud :D :D (teen nalja muidugi)
Järgmisel päeval oli emadepäev, seega kiirustasime hommikul tagasi Tartusse, kus mind ootas V Spa ja Tai massaaž. Peale massaaži üllatas mees mind kimbu rooside ja šokolaadiga. Ilm oli ka ülimalt ilus, seega suutsin eelneva kodusõja unustada.
Kuni õhtuni.
Jep. Ta tegi seda sama tralli eile kodus ka.
Vannitasin teda kell 19:30, kell 20 oli ta juba nii soodakapsas, et söötsin tal kõhu täis ja viisin oma voodisse uinuma. Hakkas seal kohe oma sahistamisega pihta ja mina, nagu ikka, läksin suurde tuppa, et saaks kuputada ja rahus telekat vaadata.
Ei jõudnud veel kintsupekki sissegi õlitada, kui neiul kisa lahti läks. Ja ikka selline nutt, et pisarad ka voolasid. Võtsin ta siis rahustuseks sülle, jäi kohe vait. Panin voodisse - nuttis. Võtsin sülle - vaikus.
Mis jama see nüüd on?
Mul kõik õhtused toimetused tegemata - nägu ja hambad pesemata, kuputamata, mustad nõud masinasse panemata. Abikaasa oli ööseks tööle läinud, seega temalt ka abi loota ei olnud.
Egas miskit. võtsin Printsessi vannituppa kaasa. Pesin näo ja hambad puhtaks, panin tuduriided selga ja läksime koos magama. Ega ta ei jäänud ka minu kõrval kohe magama. Ikka nuttis natukene, siis ma kaisutasin ja paitasin ja mõmisesin mõnda laulu. Ja, ei, ma ei mõtle lastelaule. Mul ei tule kohe lampi need lastelaulud. Ma mõmisesin ilmselt mingit nõmedat Bruno Marsi lugu vms :D
Lõpuks, kell 21:40 jäi neiu meie voodisse magama.
Mina olin tolleks hetkeks nii unine juba, et ei jõudnud ei kuputada, kududa ega ka telekat vaadata. Jäin sinna samasse kõrvale magama. Öise söötmise ajal kuskil kell 2 ma tõstsin neiu oma voodisse ja seal ta magas kenasti kuni hommikuni.
Ei saa mina jagu, mis häda sellel neiul nüüd kallal on.
Hambad raudselt :D :D :D Või kasvuspurt!
On kellelgi veel selline mure? Noh, kui nutab seal voodis, siis kohe pisaratega ja nii südamest, et ma arvasin, et tal valutab kuskilt. Aga kohe sülle saades jääb vait. Siis jutustab ja puristab ja näpistab mu nina. Ilmselt siis ei ole valus?
Müstika!
Kuidas teil Eurovisooni vaatamine läks? Paremini, kui mul?
Raudselt hambad :D :D :D :D tegelt ilmselt on selles vanuses, et hakkab matsu lahti jagama, et polegi emmega üks ja seesama isik aga tahab sind enda lähedale vms.... lapsed on toredad... eriti siis kui sa julged eeldada, et ta käitub ilusti siis on see ristivastupidi :D Jõudu, mis muud
VastaKustutaAGa ma ei jõundudki su kaalu teemat kommida :P Lihtsalt nii kiire on olnud. Lugesin ja olin nii õnnelin nagu oleks endal selline number kaalu peal olnud :D TUbli oled :) :*
:D Raudselt on hambad! :D ... või midagi muud!
KustutaA ma tänan kaalule kaasa elamast :) ;* ma ise ka päris õnnelik enda üle :D :D
Mäletan ka esimesest lapsest neid muutuste aegu. Ühel hetkel vanaviisi miski ei toiminud ja hakka jälle uut jalgratast leiutama. Äärmiselt tüütu. Guugeldasin mis kole, et natukenegi seda vääksu paremini mõista ja leidsin järgmised võimalikd põhjused: hambad, kasvuspurt, järjekordne unetaandumisperiood (sleep regression). Seda viimast on ingisekeelsena käsitletud nii palju, et mind täiesti hämmastas ja vihastas, miks ükski eestikeelne raamat sellest nii detailselt kirjutada ei võiks. Mida rohkem lugesin ja uurisin, seda enam tundus, et tegu oligi selle regressioniga. Sain beebit ja tema uuenenud vajadusi paremini mõistma ning toimivaid nippe ka. Näis, kuidas nüüd teise beebiga olema hakkab :D Hetkel veel viimaseid päevi (või nädalaid?) rase, aga juba masendab see jamamine kõik, mis jälle ees ootab :D :D Tõeline aasta ema :/
VastaKustutaSee sleep regression on minu jaoks täitsa uuus asi. Lähen kohe guugeldama.
KustutaPalju õnne ka kohe-kohe uue beebi puhul. Oeh, nad on ikka eriti armsad peale sündi. Nii uued ja abitud.
Tegelikult on see jamamine äge. Katsu nii mõelda. Mu meelest on müstika, kuidas selline imeline olend minu sees kasvas ja nüüd iga päevaga järjest vingem on :)
Hehee.. :) Eks nad ole muidugi kõige nunnumad olevused üldse ja tundub minulegi nii uskumatu, et nad sedasi me sees valmivad, sünnivad ja mismoodi seda elukest õppima hakkavad. Kuid tunnistan, et ülimas kurnatuses ma tõepoolest olen suutnud selle imelisuse vahel ka ära unustada ja selle kõige üle mitte just väga rõõmus suutnud olla. Aga noh, õnneks siiani kõik möödunud ja ma oma nööbi(keste) üle ikka eluõnnelik ja tänulik <3
KustutaHea, kui sa midagi uut lugemiseks leidsid. Veel parem, kui sellest ka miskit abi on :D Palju edu sulle sellega igatahes :)
Avastasin su blogi alles hiljaaegu. Tundud nii tore ja positiivne, et lihtsalt mõnus lugeda. Jään su tegemistele kaasa elama :)