Poleks arvanud, et ma nii kiiresti peale blogimisest loobumist siia tagasi jõuan. Noh, siia blogikodusse. Olen nüüd kuskil 1,5 kuud olnud täiesti blogimata. Samuti olen väga harva jõudnud lugema teiste inimeste blogisid. Vanasti sai ikka igapäevaselt kõik lemmikud üle vaadatud.
A, miks ma siis täna otsustasin kirjutada?
Noh, seoses blogiauhindade ja hääletusega on ka minu blogi siin-seal natukene tähelepanu saanud. Viimase tõuke kirjutamiseks andis see, kui hea tuttav ja kaasblogija Karmen andis mulle teada, et Henry blogist amidahenryteeb.eu on mind ära maininud. Krt, huvi oli suur, et mida siis kirjutatakse :)
Kirjutati nii -
"Tervise- ja kaalulangetusblogid. See on kategooria, milelga ma peaks end paremini kurssi viima. Kuid lasin silmadega üle ja oli vaid kaks nime, keda ma olen lugenud või loen. Esimene blogi iseoledpaks. Mariliis kirjutab väga hea huumoriga ja alati on selline tunne, et ta on nii elevil kirjutamise pärast ning ta suudab selle positiivse energia ka blogi kaudu edasi anda. Kuid kahjuks ta enam ei blogi, sest kaal on nii all ,et enam pole kuhugi minna. Muide, nägin teda täna poes. Oli tõesti vormis. Algul ma ei suutnud meenutada, kust ma teda tean, kuna oma töö tõttu suhtlen sadade inimestega igal aastal. Alles autos panin pildi kokku. Kuid nägin teda koogileti ees, nii, et on lootust, et ta hakkab millalgi taas blogi pidama

Tekst kopeeritd otse Henry blogist, mine kiika - SIIA
Oeh, ma täitsa naersin selle koogileti lause peale. Nagu, valjult :) Kurjam küll.
Ma muide nägin teda ka seal poes ja mõtlesin, et tuttav nägu on. Tükk aega nuputasin, enne kui välja mõtlesin.
Aga nüüd natukene minu uudisest ka - ma jätsin blogimise seetõttu, et ma olen RASE.
Jep, jumalast titeootel. Tänaseks rasedust 13 nädalat ja 3 päeva, seega 3 päeva tagasi sai see ohtlik esimene trimester läbi. Käisin 02.05 ultrahelis lapse kuklavolti mõõtmas ja kohe, kui sain teada, et lapsega on kõik korras, sai ka kolleegidele ja ülemusele teada antud.
![]() |
Titabeebi nr2 |
Esialgu plaanisin blogimise sinnapaika jätta ja vaikselt kodus pakseneda, aga kuna mind paratamatult vahel ära tuntakse, siis leidsin, et peaks Teile siin ka teada andma. Muidu lasete veel külapääl jutud lahti, et "näe, see Mariliis on jumalast käest ennast lasnud ja jälle PAKS" :) :)
Siinkohal ka tänan Henryt komplimendi eest, et ma endiselt mingiski vormis välja paistan. Tegelikkuses olen ma ca 1,5-2 kilo juurde võtnud. Ja see kõik on puhas pekk. Mul on nagu kerge pehme polsterdus ümber üle kogu keha.
Lisaks need rinnad. Oeh, need rinnad. Mina olen üks nendest inimestest, kellele meeldib väike rind. Väike rind (noh, B korvi kanti) on ilus, enamasti tahke ja jätab naisterahvast palju saledama mulje. A mina olen endale kuu ajaga siukese piimariiuli suutnud ette kasvatada, et jumalhoia. Trepist alla minnes pean neid kinni hoidma, et ma endale peapõrutust ei tekitaks. Ma näen välja nagu lehm, kes vajab udarapõletiku vältimiseks regulaarset lüpsmist.
Siia ma tahtsin illustreerivat pilti panna, aga pildiotsing "big cow boobs" ei anna blogisse sobivaid pilte.
Täna tegin otsuse, et ma hakkan uuesti blogima. Teemaks ei ole ajutiselt mitte kaalulangetus, vaid see, kuidas rasedusega mitte väga paksuks minna.
Hetkel olen suutnud enam vähem normaalselt toituda, kuid saia ja magusat lendab suhu rohkem, kui võiks.
Liigutan ennast ikka. Käin endiselt rattaga tööle ja tagasi, poes ja nt raamatukogus käin jala. Ülepäeviti enam nii intensiivselt trenni ei tee, kui vanasti, kuna vahepeal oli mul kohutavalt paha olla ja jaksu ei olnud üldse. Ka praegu on selle võhmaga päris kehvasti, aga ma kavatsen selle kallal tööd tegema hakata.
Joosta ma ei jõua. Jõuan, aga pärast on iiveldus, peavalu ja krambid, seega jooksmine jääb hetkel tahaplaanile.
Teen täna jalutuskäigu Prismasse ja ostan endale uued käimiskepid. Nendega tahaks siis ülepäeviti vehkima jõuda.
Nüüd siis mõni pilt ka pisut priskemast minust. Ahjaa, kaalunumber tänase seisuga 70,6 kg. keskkohta juurde tulnud 2 cm ja üleüldse terve keha tundub natukene suurem, kuigi mõõdud seda otseselt ei näita.
Selline see postitus siis saigi. Katsun lähipäevil oma uue päevakaloraaži ka paika panna ja teiega jagada.
Ja nii saigi minu kaalulangetusblogist ajutiselt "kuidas rasedana mitte väga paksuks minna" blogi. Hurraa!
Järgmise korrani!
raseMann
Super!
VastaKustutaKindlasti pean su blogi nüüd endale panema bookmarksidesse kuna endal sama "mure" :) Tänasega rasedust 10 nädalat ja endal sama mure - liigselt paksuks minna ei tahaks:) Hetkel juurde tulnud kiloke..ehk siis kaalu 64,8. Aga ma olen lühike - 1,64.:)
Hetkel alles kogun ennast ja paksenen, kui nö ohtlik aeg möödas siis hakkan end tõsisemalt kätte võtma:)
Oota ära, kuni esimene trimester möödas, siis peaks mingi energiasööst ka tulema. Minul läks see südapaha olek lõpuks üle ja nüüd on kõik kuidagi põnevam ja värvilisem. Aga, mõnusat paksenemist meile siis ;)
KustutaVeel kord palju õnne, see on nii vahva ikka ;) Ja ma mega happy, et oled tagasi, päriselt silmad lõid särama ja naeratus suule kohe tuli. Minu Mann on tagasi!!!
VastaKustutaVäga uhke on selliselt tagasi tulla, et kellelegi saab rõõmu teha. :)
KustutaMinu pooltki palju õnne veel kord ja siis veel ja veel :) Mõnsat ootusaega ja võimalikult vähe raseda hädasid ;)
VastaKustutaUh, ma ka üritasin ikka raseduse ajal tubli olla ja mitte üle süüa. Kaloritest tol ajal ei teadnud suht midagi, aga poogen, ka salatitel ja suppidel elades tuli 15kg juurde. Õnneks läks ruttu maha kah :) Või siis hiljemalt 9 kuud hiljem olin kindlasti algkaalus :D räägitakse ju, et 9 kuud koguneb, 9 läheb :P
Noh, kuna sinu algkaal ,oli ilmselt seal sulgkaalu piirimail, siis on ju 15 kilo igati ok. Mina olin pigem ülekaalulisele kalduv eelmise lapse ajal ja võtsin veel lisaks 28 kg juurde. Vot, see oli "hurraaa!" Aga ka mina sain enamusest lahti kuskil poole aasta jooksul. Seekord on eesmärgiks kuni 12 kg juurde võtta. See on minu KMI juures normaalne.
KustutaJee, tuligi postitus ära :)
VastaKustutaSinu süü kõik :)
KustutaOoooo niiiiiiiiiii lahe! Palju õnne Mann ja nii tore, et tagasi oled. Ma mõtlesin et tulen üks kord kommima, et tunnen su huumorist puudust ;) aga loodan, et suudad tublim olla, kui mina rasedana aga enda vabanduseks ( peab ju millegi taha pugema) et iiveldasin ja kallistasin ühte teatavat potti veel peale 18 nädalat ja kui seda teha ei tahtnud siis pugisin ja mudkui kosusin.....
VastaKustutaMul oli ka kuskil kuu aega nii paha olla, et vahepeal nagu ei saanud enam hingata. Paar korda õhtuti ulgusin omaette, sest nii paha oli ja miski ei aidanud. Süüa sain ainult burgereid ja juustukukleid ja moosipalle. Aga nüüd on kuskil nädalake juba inimese tunne ja saan kõike süüa. Proovin tubli olla, aga kui ikka närv ja tervis teisiti tahab, siis vaatame plaanid uuesti üle :)
KustutaMa soovin sulle südamest õnne! :) Kohe nii nii tore uudis!
VastaKustutaLisaks on selline paisumine alati lubatud ;D